reede, 29. detsember 2006

Olen nüüd kahekuune

Teine kuu on siis ka nüüd täis saanud... . Käisime täna taas arstil. Ma olen jõudsalt kosunud. Kaalun juba 5 kilo ja 160 grammi ja pikkust on 57 sentimeetrit. Kui ma algaval kuul emme tissi sama hoogsalt kiusan,võin võrreldes sünnikaaluga poole rohkem kaaluda. Seega nagu vanasti öeldi, et eesmärk on viisaastakuplaan kolme aastaga. Veel kiitis arstitädi mind, et olen tubli, et tõstan kõhuli ilusti pead ja keha ning jälgin asju. Kuulas ka kopsu ja ütles, et mul on olnud kerge kitarr...või oli see katarr...noh igaljuhul olin vahepeal tõbine (nohu kimbutas ja kurk oli ka veidi valus, aga nüüd hakkab see vaikselt mööduma...ütlen vaid seda, et haige pole tore olla, emme-issi muudkui kiusasid...toppisid igasugu jama mulle ninna ja siis püüdsid sealt midagi kätte saada...aga ma neile näitasin, mida nende tegevusest arvan).

Teise kuu jooksul on paljugi muutunud. Siis kui ma noor veel olin, siis mulle ei meeldinud see, kui emme-issi mind sellesse märga kopsikusse toppisid, aga nüüd kui ma juba suur ja vana olen meeldib mulle vannis väga. Siin ka pilt minust vannimõnusid nautimas:

Mina vannis

Emme-issi ostsid mulle ka lamamistooli, et ma saaksin maailma avastada seal istudes, aga et emme samas ka ühtteist teha saaks (nt süüa). Ma alles kujundan oma seisukohta sellest toolist... . Siin ma siis istun esimest kord oma lamamistoolis:
Mina ja minu tool
Panen siia ka mõne pildi endast emme ja issiga, perepilti meil veel pole, aga küll me selle ka teeme.
Issiga

Emmega

Igaljuhul kõigile sõpradele ja sugulastele ilusat aasta lõppu!!! Kohtume uuel aastal taas.

Kõiki neid pilte saate suuremalt vaadata Piltide alt galeriist Muud.

neljapäev, 21. detsember 2006

Minu esimene jõulukink

Käisime emmega emme töö juures. Seal oli palju uusi nägusid ja asju, mida uudistada. Mina polnud kahjuks väga seltskondlik, sest Une-Mati kiusas. Sain seal kätte ka oma esimese jõulukingi, see on praktiliselt sama suur kui mina. Issi on juba pool mu kingist ära söönud. Mul pole selle vastu muidugi midagi, sest ega ma kade poiss ole, aga sellest ma aru ei saa miks nad mulle kommi ei anna...ikkagi minu kommipakk ju.  Siin ma siis olen koos oma kingiga:

kolmapäev, 13. detsember 2006

Minust on taas pilte tehtud



Emme ja issi on taas minust pilte teinud. Tasub vaadata katalooge - "Muud", "Vankris" ja "Veel pilte minust-131206". Seal siis nüüd kõige uuemaid pilte minust, mida emme ja issi vahepeal teinud on. Mitte et ma väga rahul nende kõigi piltidega oleks - aga ega nad ju minu käest ei küsi. Mina pean kõik välja kannatama.

Ühtlasi saame hästi ka Tondiga läbi. Meile meeldib mõlemile emme peal magada:

pühapäev, 10. detsember 2006

Minu esimene hobi ja muud juttu ka veidi

Mul on nüüd uus hobi. Nimelt meeldib mulle emme ja issiga koos ringi rallitada oma sinises rallikärus (emme ja issi kärusse siiski ei pääse...mitte, et ma ei lubaks, ent kuna ma ise veel ümbrust hästi ei tunne, peavad nemad kaardilugejad olema ja rallika õigesse kohta viima). Tavaliselt saab väljas ikka paar tunnikest oldud, niiet ma ikka lõpuks päris päris ära olen väsinud ja kõht ka tühjaks läinud. Põhiliselt rallime mööda Nõmme metsasid. Pikk ring on Sütiste treppidest üles Nõmmele, siis mööda suusarada Nõmme turuni, sealt üle silla ja siis mööda vana raudteetammi edasi ning lõpuks Hobuka mäest alla tagasi Mustamäele. Vahel käin Tallinna vanaisa ja vanaema juurest ka läbi.

Lisaks sellele olen nüüd käinud juba ka shoppamas - ehk nagu moodne sõna on - poodlemas. Nimelt kui ma liiga kauaks päeval magama jään või kui ilm kehv on, siis panevad emme ja issi mind turvatooli ja lähme kuskile niimoodi "jalutama". Näiteks käisin emme ja issiga issile uusi kingi ostmas ja emmele ostsime siis luua...(ärge küsige, mis ta sellega teeb). Tahtsime ka eile õhtul minna Ülemiste keskusesse, et jõuluvana natuke aidata, kuid seal oli ikka liiga palju rahvast ja me emme-issiga otsustasime hoopis Tondi Selverisse minna. Ostsime sealt ka Tossule süüa, ta on viimasel ajal õgardiks hakanud. Mitte et mina seda poleks... sest emme vaatab rõõmuga, kuidas paljud mu riided mulle väikseks jäävad (emme püüdis mind mõõta ja talle tundus, et olen nädalaga lausa 3cm kasvanud...eks arstitädi juures kuu lõpus ole täpselt näha).
Ja muideks - ma oskan nüüd ka juba erinevaid kilinaid ja kolinaid jälgida! Ja kui emme/issi lolle nägusid teevad, siis naeratan neile oma hambutut naeratust. Ainult sellest ma ei saa aru, miks emme minuga hommikul kell pool neli juttu ei taha ajada. Minu arust väga õige aeg maailma uudistada ja sellega tutvuda, tema aga muudkui haigutab...mh ei saa ma ikka lõpuni neist suurtest inimestest aru.