reede, 21. detsember 2007

Jõuluootus uues kodus

Nii nüüd on see siis tehtud ja olemegi juba varsti pea nädala Keilas elanud. Noh eks seda siginat-saginat siin oli, aga minu arvates see kolimine küll nii hirmus polnud, nagu emme räägib. Tegemist-toimetamist jätkub mul siin küllaga ja päeval kui emme toimetab, siis annab mul temaga sammu pidada, pidevalt otsi teda mööda korterit taga. Samas vahest on see peitusemäng päris tore. :D

Peale kolimise on meil siin muidugi muudki juhtunud. Eelmisel laupäeval andsin emmele-issile vaba päeva ja olin vanaema Annega, vanemad aga käisid jõuluvanale Soomemaale mu kingisoove edastamas. Tegelt emmet nägin ma üldse reede pealelõunal ja siis alles pühapäeva hommikul, sest reede õhtul vuhvis ta ennast üles ning käis oma töö jõulupeol. Ja ma sain selle nädalavahetusega kinnitust oma arvamusele, et vahel on täitsa tore kellegi teisega hängida ja oma kallitest vanematest veidi puhata (ärge neile seda öelge, äkki muutuvad kurvaks). :P

Täna käisime emme töö juures, sest info liikus, et jõuluvana saabub Põrguväljale ja nii oligi. Ja me saime emmega mõlemad kinke ning ma lõin vanaga patsi kah ja istusin tal isegi süles ning kõik emme osakonna tädid imestasid, kui tubli ja julge ma olen. :D

Kikusid mul nüüd 8 tükki ehk neli tükki kahes reas. Emme ütles, et Irisel sama palju juba pikemat aega (tädi Maila, kui need andmed valed on, siis süüdi on teie blogi, kust emme selle info hankis) ja nüüd ma tahangi Irisele öelda, et see on sinust väga kena, et ootasid, kuni ma ka 8 hammast kasvatan ning nüüd saame koos neid edasi kasvatada.  Niiet jõudu Sulle ja tädi Mailale kannatust! :D :P

Me oleme saanud ka üsna palju jõulukaarte juba, nii postiga kui ka virtuaalseid. Tahan koos vanematega kõigile saatjatele suured tänud edastada. :D

Te pole ammu minust ka pilte näinud, aga nüüd võite neid siit leida. Vaadake mille kõigega ma hakkama olen saanud. :)

Aga nüüd ootan ma edasi jõulusid, sest päkapikud teadsid rääkida, et jõuluvanal pidi mulle veel kinke varuks olema, sest ma olen olnud ju niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea laps. AUSALT! :D

reede, 7. detsember 2007

Varsti hakkame kolima!

Vat see ongi meie suur uudis, millele ma mõne nädala eest siin blogis vihjasin. Ent alates eilsest on kõik ametlik  ja tundub nii, et jõulud veedame emme-issiga juba uues kodus.

Teid huvitab kindlasti kuhu me siis läheme? Me jätame armsa pealinna selja taha ning suundume sellesse pisikesse väikelinna, kus mind suvel ka ristiti ehk siis Keilasse. Emme ütles mulle, et ma saan uues korteris täitsa oma toa ja sinna pidavat mahtuma  isegi mu mänguasjad ära. Ent ma ei saa aru, mis selles oma toas siis niiiiiii suurt on, et seda tuleb kohe eraldi toonitada. Mul ju siin Mustamäe korteris praegu lausa kaks oma tuba ja siis veel esik ja vannituba ja köök on ju ka minu omad. ??? Ja siis nad pakuvad mulle ühte oma tuba (ma arvan, et see on ju lausa tagasiminek....või mis Teie arvate?). Ma pean seda asja uurima. :D

Igaljuhul on issil ka hea meel, sest tema saab oma mänguasjade jaoks samuti täitsa oma toa. Ning emme rõõmustab ka vääääääääääga, sest tal hakkab olema ju poole enam koristamist. :P

Ma olen siin vahepeal ka endale hambaid juurde kasvatanud...hetkel neid 7 ja ootame põnevusega kaheksandat. Jama on aga see, et täna öösel jäin tõbiseks...see loll nohu tuli jälle kiusama ja ei saanud me sellepärast keegi eriti tududa, sest minul oli meel mõru ning ega ma seda enda teada hoidnud,  jagasin ikka emme-issiga ja nõudsin tähelepanu ja lohutust. :(

Eelmise nädala reedel-laupäeval olime emmega täitsa kahekesi, sest issi käis trollide maal miskit tähtsat asja ajamas. Reedel oli kohe hüper super tore päev, sest käisime Samuelil ja tädi Maritil külas ning õhtul käis meile endil tädi Kersti külas (kes tõi vääääga nämmat kooki, mille eest talle suuuuur tänu). Päev oli kohe nii põnev, et ma unustasin isegi jonnida (kui kasutada seda emme-issi väljendit). :)

Ma lähen siis nüüd jälle mööda korterit ringi tatsama ja vaatan , kas Pätu annab mulle mõne hea idee, mida teha ning korda saata (minu arvates on tal sageli väga häid mõtteid, ent emme-issi miskipärast minuga tihti ei nõustu). :D

Olge siis tublid ja ilusat jõuluaega Teile kõigile ning et päkapikud ikka sõbralikud oleks Teie vastu. :D

esmaspäev, 19. november 2007

See on väike samm inimkonna jaoks, ent suuuuur MINU jaoks!

Et kui te veel pealkirjast aru ei saanud siis ma läksin käima. :D

Tegelikult hakkasin ma täitsa ise kõndima juba nädalakese tagasi, isadepäeval (issil oli selle kingi üle väääääga hea meel), aga mul pole lihtsalt mahti olnud seda uudist veel Teiega jagada. Muidugi, kui Te nüüd arvate, et ma vaid oma kahe pulga peal mööda korterit ringi tuuseldan, siis Te eksite veidi. Kui ikka vääääga kiire on ja ruttu vaja kuhugi jõuda, siis kasutan ma ikka käputamistehnikat, sest kiirkõndi tuleb mul veel treenida. Noh aga põhiline on ikka see, et nipp mul nüüd selge, vaja vaid harjutada, harjutada ja siis veel harjutada.

Meil vanematega on tegelikult viimasel ajal taas palju tegemisi olnud. Sünnadel oleme käinud (Kaisal Trallitoas ja tädi Gerlil emme töö juures) ning pidasime maha veel minu ühe sünnipäevapeo, mis tuli minu tigeda tõve pärast üks kord edasi lükata, ent eelmine esmaspäev sai ka see ära peetud (parem hilja kui üldse mitte). Mul käisid külas väikesed Emma ja Sander, siis veidi suurem Samuel ja juba täitsa suur Annaliisa. Nagu tavaliselt, möllu jätkus ja emmel oli hiljem samuti küllaga koristada (õige pidu seega). Ütlen kõigile peol osalejatele suured tänud tulemise eest ja aitähh lahedate kinkide eest. :D

Ühel päeval käisid emme-issi miskit tähtsat asja ajamas ja siis olin ma lapsehoidjate käes, kelleks olid tädi Carmen ja Evely. See mulle väga meeldis, sest uutes kohtades on alati hästi palju tegemist ja avastamist (pean ausalt tunnistama, et kodus on vahel üsna igav, sest kõik on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii haigutamapanevalt tuttav).

Meil on käes nüüd selline aeg, mil ma üritan oma vanemaid veidi koolitada, aga nemad nimetavad seda hoopis jonniperioodiks. Ma püüan neile õpetada, et minu tahtmised ja soovid on kõige kõige olulisemad ja tähtsamad ning nemad peaksid neid koheselt täitma...aga...noh...nad mul sellised juurikad, et ei võta üldse õppust (kuigi ma oma arust seletan küll kõva ja selge häälega). Ma ikkagi jätkan veel seda õpetamist, sest äkki nad saavad lõpuks asjale siiski pihta. Aga paistab, et ma polegi ainuke, kes püüab oma vanemaid välja õpetada, sest kui me emmega käisime eelmine nädal üle pika aja taas beebikoolis, siis paistis, et nii mõnigi mu sõps on asja samuti käsile võtnud. :D

Meil on kogunenud taas ka pilte, mida Teile näidata ja need leiate siit. Muuseas on seal pilt ka minu kingitusest issile, mille ma emme abiga talle isadepäevaks tegin.

Tundub, et saigi vist olulisemad asjad kirja pandud. Ma muidugi vabandan ka veidi Teie ees, et harva kirjutan siin, ent mul on nii palju tegemist ja toimetamist, et kohe ei jõua arvutisse. Ent ma soovitan ikka mu lehel silma peal hoida, sest kui kõik ilusti läheb, siis varsti toimuvad meil siin emme-issiga suured muutused ja ma püüan jõudu mööda ka Teile nendest kirjutada. Niiet....olge tähelepanelikud. ;)

kolmapäev, 31. oktoober 2007

Ma olen aastane!

Kui täpne olla, siis ma olen juba aasta ja kahe päevane. :)

Aga noh see on juba pisiasjade kallal norimine. Põhiline on ikkagi see, et 12 kuud möödusid kiiresti ning ma saingi tähistada oma esimest suurt sünnipäeva. Ning kuna mul on viimased päevad olnud üsna kiired, siis ei jõudnudki Teile varem kirjutada, sest eilse päeva me emmega lihtsalt puhkasime pidude väsimust välja ja mängisime mu uute mänguasjadega. Aga räägin siis Teile kõigest toimunust lähemalt.

Reedel, 26. oktoobril, käisime emmega arstitädi vaatamas ja emme oli väga põnevil, mis numbrid kaal ja mõõdulint meile annavad. Kas Teid huvitab ka? No loomulikult ütlen Teile ka...kaal 11,19kg ja pikkus 79cm, mis tähendab seda, et kaal on mul suurenenud võrreldes sünnikaaluga üle 3,5 korra ja pikkus on pool emme omast, niiet varsti olen emmega ühe pikkune. Algselt polnud küll plaanis, et ma reedel ka süsti saan, aga arstitädi arvas, et teeme ära, vaatamata sellele, et polnud vaktsineerimipäev, siis ei pea teistkorda tagasi tulema. Emme rõõmuks tegi see süst mind nii uimaseks, et ma magasin terve öö, õhtust hommikuni (see on aasta jookusul teine kord, kui ma emmele sellist luksust lubasin ja ta terve öö järjest magada sai). ;)

Reedel tuli vanaema Anne ka meile külla ja mul oli teda väga hea meel näha, me polnud üksteist kaua aega juba näinud. Vanaemaga ja emmega koos käisime laupäeval ka mu sõbrapoiss Markkuse sünnal ühes mängutoas. Mulle meeldis seal, sest seal sai igasugustes kappides ja sahtlites sobrada ilma, et emme keelanuks. Vanemad mul ju sellised kadekopsikud, et panid kodus kõik põnevad sahtlid ja kapid minu jaoks kinni. Ise pääsevad ligi, aga mulle ei luba...karjuv ebaausus. :(

Minu sünnipäeva tähistamine algas pühapäeval, mil meile tulid külla Kaisa issi-emmega, onu Rein ning tädi Liis ja onu Ringo ja hiljem veel ka onu Imre pere. Meil oli väga tore ning tegus õhtu, niiet tudu ajaks olin ma kutupiilu ja uinusid samal sekundil peaaegu, mil emme mind voodisse pani. :)

Ja siis see saabuski...29.oktoober...MINU sünnipäev. Emme laulis mulle ja musis ning kallis mind, kui ma hommikul ärkasin ja siis tuli vanaema Anne mulle laulva kaardiga õnne soovima...ühe sõnaga vääääga meeleolukas hommik oli. Päeval tulid mulle Iris ja Mathias ja Siim ja Romet emmede issidega külla ja me sõime-jõime ning mängisime päris mitu tundi, niiet kohe üsna ära väsitas meid kõiki. Kui ma oma päevasest tudinast ärkasin, siis oli ka issi koos vanaisa Endliga koju jõudnud. Issi ka kallis ja musis mind ja soovis õnne. Varsti tulid ta vanaema Vaike ja vanaisa Rein ning tädi Külli (kes siis on nagu minu ristivanaema, kuna ta on emme ristiema) mind õnnitlema ja õhtune pidu võiski alata. Küll ma siis peesitasin tähelepanu päikse käes. :)

Muidugi jama on see, et juba sünna õhtul hakkas mul nina jooksma ja nüüd olengi veidi tõbine ja seetõttu ei saa see nädal ka beebikooli tundidesse minna (mulle on nüüd isegi võimlemine meeldima hakanud). Aga eks ma suhtlesin ju nii paljude inimestega paaril viimasel päeval, et pole ju raske sellisel sügisesel ajal miskit kuskilt külge saada. Loodame, et läheb varsti üle, sest kuna osad sõbrad pole mul veel külas käinud, siis on vähemalt üks pidu veel tulekul. Emme muidugi loodab, et ma ka uue kiku kasvatan, sest kaks tükki olen ma niimoodi ju kasvatanud, et esmalt paar päeva tatine ja siis tuleb kiku. Eks näis... ;)

Igaljuhul olid mu sünnipäeva pidustused väga toredad ja ma sain hääääästi palju ja häääääääääästi toredaid kinke. Mulle kingiti raamatuid ja puslesid ja klotse ja autosid ja traktor ja igasuguseid selliseid mänguasju, mis mind nüüd arendama hakkavad. Onu Imre pere aga kinkis mulle veereva lõvi...sellise, kes hakkab naerma ja laulma, kui talle nina peale vajutada ja kellega saab mööda korterit ringi jalutada, kui tema seljal olevast sangast kinni hoida...nüüd ma siis harjutan seda käimise värki usinalt selle lõviga, sest see ise käimise soov kasvab mul ikka iga päevaga.

Me emme-issiga tahame öelda kõigile, kes külas käisid tänud tulemise eest ja aitähh toredate kingituste eest. Tädi Maile ja onu Tõnisele ning tädi Tiina perele ütlen aitähh nende poolt saadetud toredate kaartide eest. Ekstra palju kallisid aga vanaema Annele, et Ta meil pidustuste ajal abiks oli. :D

Muidugi tehti ka pilte selle tähtsa sündmuse puhul ja need leiate siit. Enamus neist on küll sünna pildid (nii minu kui ka Markkuse oma), ent mõned on ka muul ajal tehtud. Tänud ka Kaisa vanematele, sest osad fotod on nende klõpsitud.

Mu tänane jutt on küll üsna pikaks läinud, aga panen siia lõppu veel kirja selle, mis mu vanemad ütlesid, kui palusin neil kommenteerida minu esimest aastat.

Emme ütles, et kuigi ta on enamuse oma elust koolis käinud, siis selle aastaga õppis ta vist rohkem uusi asju, kui kõigi teiste kooliaastatega kokku ja samas kaotas ta vist kõige rohkem närvirakke, kui kõigi eksamite ja kontrolltööde peale kokku. :)

Issi aga ütles, et kui ta aasta eest, minu sündides, emmele kinnitas, et peale esimest aastat läheb kergemaks, siis täna ta kinnitab, et 17 aasta pärast läheb kergemaks. ;)

Aga kuidas mina ise oma vanemaid kommenteeriksin ja hindaksin? Mhhh...no arvestades, et nad visati tundmatus kohas vette ja nad ujusid ikkagi kaldale, siis aastahindeks saaksid nad 4 väikese miinusega...aga mitme palli süsteemis, seda ma Teile ei ütle. :P

teisipäev, 16. oktoober 2007

Võimlemisest, muusikast, hammastest ja veel paljustki muust

On aeg taas Teile jutustada oma tegemistest, sest viimasest korrast on juba üsna palju vett merre voolanud ja siit sealt on ka nurinat tulnud, et ma pole kaua kirjutanud. ;)

Nagu eelmine kord lubatud pajatan nüüd veidi oma beebikooli tegemistest. Muusikatund meeldib mulle väga, seal laulame, mängime erinevaid pille (näiteks trianglit ja tamburiini) ning võimleme muusika rütmis ning peale tundi saab lihtsalt ringi sahmerdada ja elu-olu uurida (loe: võimalikult palju segadust tekitada). Mis aga puutub võimlemistundi, siis selles osas me emmega alles kujundame oma arvamust. Igati tore on see, et saan seal oma eakaaslastega tutvuda ja nö mängida. Aga mis mul ei meeldi, on see, et paljud harjutused on suur väntsutamine ja akrobaatika. Mulle küll meeldib kui emme mind kodus solgutab, aga need harjutused on ikka liig mis liig minu jaoks ja kuna ma ka paras vägilane olen, siis paljusid tõstmisharjutusi ei julge emme tehagi, sest kardab, et kukutab mu lihtsalt maha. Emme arvab, et meil tuleks see akrobaatika paremini välja, kui oleksime juba pisist peale alustanud, ent siis ei pakkunud sellised asjad mulle miskit pinget. Emme arvab ka, et võimlemine on rohkem emmedele kui meile väikestele mõeldud, sest tema on see, kes järgmisel päeval ägiseb, et kõik lihased valutavad (mina järeldan sellest vaid seda, et mina olen emmest paremas vormis). Igaljuhul proovime veel mõned korrad seda asja ja siis otsustame, kas jätkame kahes tunnis või ainult muusikaga.

Nii vahepeal otsustasin kasvatada ka hambaid juurde. Hetkel on mul neid siis lõikunud kuus ja ootame seitsmenda tulekut (punnitab teine juba üsna välja, aga ei taha igemest välja tulla...keeruline värk). Aga hammaste tulekuga seoses on nüüd lõplikult läbi ka tissitamine. Kuna mulle nii või teisiti tissitamine enam eriti huvi ei pakkunud, siis ma kasutasin emme tissi hoopis muul otstarbel ja emmele see närimine kohe üldse ei istunud ja siis ühel õhtul ta ütleski, et aitab....nüüd on kõik....ja noh....kõik on selle otsusega rahul. :D

Kuna sügisel on paljudel meie sõpradel sünnipäevad, siis viimasel ajal oleme üsna palju emme-issiga ka külas käinud. Koos emmega käisime tädi Birgiti sünnal ja ma nägin üle pika aja oma sõpru Siimu, Rometit ja Robertit ka ning sain veelkord kinnitust, et kõndimine tuleb ruttu selgeks saada, sest siis läheb elu ikka palju lahedamaks ja saab palju enam korda saata (muidugi ei tea ma kas emme ka asja selles valguses näeb). Eelmisel laupäeval oli meil päevakorras lausa kaks sünnipäeva. Iris pidas oma esimest sünnipäeva Rakveres Mesimummi mängutoas ja mulle kohe vääääga meeldis seal. Pallimeri oli vahva. Kui ma üksi seal sees olin, siis veidi kartsin, ent kui emme ja issi ka seltsi tulid, oli kohe palju julgem ja toredam. Muidugi kõige enam oleksin ma tahtnud sealse kööginurga kappe ja sahtleid revideerida, ent seda mul emme kahjuks teha ei lubanud. Kui väga hea tort sai söödud ning pidu Rakveres sai peetud, istusime taas autosse ja sõit Kuusallu algas, kus Annaliisa pidas juba oma teist sünnipäeva. Ka seal oli mul tore...uus koht ja taas nii palju avastada ning uued mänguasjad, millega mängida. Igaljuhul õhtuks olime me vanematega tegusast päevast ikka üsna kutupiilud ja pühapäeva hommikul põõnasime pikalt ning mõnuga. :D

Emme avaldab arvamust, et viimasel ajal olen ma üsna Pätuks kätte ära läinud. Tema arvab, et ma muudkui külvan segadust, ent ta ei saa aru sellest, et mul on meie kodu kujundamisel temast hoopis erinev nägemus. Mina arvan näiteks, et esiku jalatsirest peab asuma keset esikut mitte seina ääres ja jalatsid leiab ju ka hulga paremini üles, kui nad on mööda korterit laiali ning köögis olevad kuivained ja muu nodi peavad seisma köögipõrandal mitte kapis (hea ja lihtne vajaminev üles leida) ja magamistuba näeb hooooooooooopis parem välja kui kogu põrand on kaetud minu veel kasutamata mähkudega. Kas Teie ei arva siis nii...? :P

Lasin issil ka uusi pilte panna ja need leiate siit. Suured tänud ka Irise emmele, sest osad sealsed pildid on tema tehtud.

Ent aitab tänaseks jutust küll. Ma lähen nüüd oma sünnipäeva ootama... :D

laupäev, 29. september 2007

335 päevane

ehk ma olengi juba 11 kuune. :D

Seekord mul pole teile arsti poolt kinnitatud strateegilisi mõõte anda. Aga kui emme mind nädalake tagasi kaalus oli näiduks 10,5kg (selle suure sahmerdamise peale pole suurt miskit juurde tulnud) ja pikkust peaks olema vist veidi alla 80cm (sest riided on mul enamus 80 ja 86 suurus). Eks kuu pärast ole näha, mis näidud arstitädi saab.

Mul on nüüd uus rallikas, millega käime emmega jalutamas ja maid avastamas. Me emme ja issiga ostsime selle juba paar nädalat tagasi Saksamaal olles, aga alles nüüd nädala keskel jõudis see lõpuks ka Eestisse kohale. Võrreldes vana rallikaga on uus väiksem ja kompaktsem ja ma arvan, et ka kiirem ning üldse sealt saab maailma palju paremini uudistada. Noh et kui vana rallikas oli nagu suur ralliauto, siis uus on pigem nagu vormel. :D

Emme teadis rääkida, et järgmisest nädalast hakkame me koos käima muusika- ja võimlemistundides. Mu vanematele lihtsalt tundub, et kuna ma olen suhtlejamaks muutunud ja tahan kogu aeg avastada ja õppida erinevaid asju, siis lihtsalt emmega kodus olles ja vahel sõpru nähes on mul igav ja et nüüd oleks õige aeg uusi asju proovida. Annan teile järgmises blogis teada, kuidas mul neis tundides läheb ja kas meeldib. :)

Ma olen avastanud, et meie kass Tont oleks üks hiiglama tore mängukaaslane, aga näib, et tema mind ei pea heaks semuks, sest igakord kui ma talle lähenen ja tahan tutvust teha, paneb ta ajama. Ja nii me tiirutamegi sageli korteris kahekesi ringi, ikka nii, et Tont sörgib ees ja mina siban järgi. Emmet-issit paneb see maraton miskipärast muigama. :D

Aitab küll vist tänaseks jutust. Lähen emmega parem peitust mängima, see on ikka vääääääga lahe mäng. Mina olen selles muidugi tunduvalt osavam kui emme, sest mina leian ta alati kiiresti ülesse, aga tema käib toast tuppa ja hüüab mu nime ja imestab kõva häälega, et ei tea, kus see Karlis küll olla. Sellest saab taaskord järeldada, et väiksed ongi alati tublimad... ;)

esmaspäev, 24. september 2007

Tagasi kodus

Kaks nädalat läksid väga kiiresti ning reis on läbi saanud ja me olemegi kodus tagasi. Tegelikult oleme kodus olnud juba mitu päeva, ent meil emme-issiga on olnud üsna palju asjatoimetusi ning nii ma polegi jõudnud varem kirjutada.

Esmalt tahan koos emme-issiga öelda aitähh tädi Tiinale, onu Jaagule ja Margil, et nad meid võõrustasid. Eriti suure aitähh ütlen Margile, et ta lubas mul oma mänguasjadega mängida. Loodan, et Mark tuleb varsti ka mulle külla, siis saan talle oma mängukanne näidata.

Tagasisõit koju kulges meil üsna kiirelt ja kenasti, isegi emmel oli enesetunne hea. Mind natuke pahandas Frankfurdi lennujaamas see, et ma ei saanud seal ringi tuuseldada. Emme-issi ei tahtnud mind seal käputama lasta, sest muidu teised suured inimesed oleksid minust lihtsalt kiirustades üle tormanud. See pani mind aga mõtlema, et pean selle kõndimise asja ikka kiiremini  selgeks saama. Noh eks ma ikka iga päev treenin kah ja juba liigun päris hästi igasugu tugede abil, aga võtab veel aega, et ma täitsa ise saaksin hakkama. Õnneks on mul üsna mitmeid eeskujusid ka kellelt kõndimist õppida.

Igaljuhul reisi lõppedes tunnistasid emme-issi mind ühehäälselt kõige tublimaks vanderselliks. :D

Nüüd me siis püüame vanematega jälle argipäeva sisse elada ja eks see võtab veidi aega. Põhimõtteliselt olen ma nüüd täiesti suurte poiste toidul ja tissitamisega on üsna üks null. Emme meeleheaks võtan veel väikese öönapsi ja vahel hommiku poole ööd ka veidi, kui emme püüab mind veidi ära osta, et ma veel mõned tunnid põõnaks koos temaga (pean tunnistama, et olen üsna ära ostetav), aga ma saaksin ka nende kordateta hakkama.

Täna ei viitsigi rohkem kirjutada. Vaadake veel ka mõningaid Saksamaa pilte, need leiate siit. Seal on nii emme-issi kui ka tädi Tiina-onu Jaagu tehtuid.

Ilusat ja loodetavasti päikselist sügist Teile kõigile! :D

neljapäev, 13. september 2007

Reisikiri Saksamaalt vol2

Ohe...mu viimasest kirjutamisest on möödunud vaid mõned päevad, ent niiiiiiiiii palju on toimunud, et pean taas teile oma tegemistest jutustama kuna muidu äkki ununeb miskit.

Me oleme käinud erinevates lossides. Nädalavahetusel käisime suures lossis nimega Seehof. Kus Seehof asub ma täpselt ei tea, kuskil Saksamaa lõunaosas. Igaljuhul oli seal lahedad alleed, kus me jalutasime ja hästi palju purskkaeve (mõni neist oli ehitatud isegi suure järve keskele) ja kujusid ning emmele-issile meeldis eriti lossi siseõu. Pärast jalutamist sõime veel lossi hoovis asuvas kohvikus kooki kah. Täna käisime Erlangeni lossi ja selle parki uudistamas. Erlangen on see linn, kus me hetkel resideerume. Lossipargis oli ka suur botaanikaaed, niiet vahepeal oli tunne nagu oleksid kõrbes ning siis jälle nagu vihmametsades. Ent suurema osa sellest tänasest jalutuskäigust ma lihtsalt magasin maha, uni oli lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiii magus.

Oleme palju ka lihtsalt ringi sõitnud ja väikseid Saksamaa külakesi ja linnu uudistanud. Eile näiteks käisime selles linnas, kus onu Jaak töötab (nimi on nii raske, et mina seda enam ei mäleta). Jalutasime ja emme šoppas nati (loomulikult minu jaoks) ja siis käisime ehtsas Itaalia jäätisekohvikus. Suured sõid kõik erinevaid jäätiseid ja mina sain ka neid kõiki maitsta, nämmmmma oli... :D

Teisipäeval andsime issi ja Margi ja onu Jaaguga emmedele vaba õhtupooliku, et nad saaks poodides kolada ja endale ilusaid asju osta. Ja teate, mis siis oli lõpptulemus. Emme tuli koju mitme kotiga ja need kõik olid...mulle. Niiet, kes veel arvab, et ma pole maailma naba...noh....see lihtsalt eksib. ;)

Aga üks päev juhtus väike ime kah. Emme käis koos meiega McDonaldsis söömas. Ta küll lubas kunagi ammu (nii ammu, et mina seda küll ei mäleta), siis kui ta Saksamaal McDonaldsis töötas, et tema küll enam mäkki oma jalga ei tõsta ja seal ei söö, aga näed nüüd ikkagi tegi seda. Niiet iial ei tasu öelda iial. :D

Hetkel ei meenugi midagi muud tähtsat. Niiet vaadake veel mu uuemaid pilte, need leiate siit ja jääge ootama mu järgmist blogi. Tsauki! :D

laupäev, 8. september 2007

Reisikiri Saksamaalt vol1

Mõtlesin, et kirjutan Teile sellest, kuidas mu reis siiani kulgenud on. Iga päev toimub meil siin pidevalt miskit põnevat ja hiljem äkki ma ei mäletagi enam kõike.

Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama, nagu ikka, algusest. Ühel hommikul ajas emme mind niiiiiiiiiiiiii vara ülesse, et ma juba mõtlesin, et hakkan protestima kõva häälselt, ent siis paistis mulle, et midagi väga teistsugust on toimumas ja ma otsustasin veidi mängu jälgida. Emme pani mind riidesse ja kimasimegi meie autoga vanaisa Reinu juurde ja sealt lennujaama. Kui te arvate, et vanaisa ka meiega tuli, siis kahjuks see nii ei ole. Vanaisa Rein lihtsalt valvab meie autot seni kuni reisul oleme, ju siis emme-issi arvavad, et tema on efektiivsem kui alarm. Ma loodan, et ta ei pea kogu kahte nädalat autos istuma vaid saab ikka vahepeal ära ka käia. :D

Oh nüüd kaldusin teemast veidi kõrvale. Igal juhul lennujaamas andsime oma suure kohvri ära ja siis lasti mu seljakott kuskilt asjandusest läbi, samal ajal pidi issi aga ennast peaaegu paljaks koorima (ärge küsige miks, ei saa ma suurtest tihti aru). Lõpuks läksime miski suure tiibadega asjanduse peale, mida emme nimetas lennukiks. Selleks ajaks olin ma aga nii väsinud, et Une-Mati püüdis mu uuesti kinni. Mis järgmised poolteist tundi toimus ma hästi ei mäleta. Igaljuhul ütles emme, et me lendasime koos miski kuulsa suusatädiga, Kristiina Šmigun oli vist ta nimi. Kui uuesti ärkasin oli lennuk maandunud hoopis teisel maal, Taanimaal. Seal veetsime emme-issiga ka mõned tunnid. Sõin sel ajal ja emme-issi sõidutasid mind kohaliku rallikaga mööda lennujaama ringi. Ütlen kohe, et minu rallikas on sellest sarast palju etem, aga ajas asja ära. Seejärel läksime uude lennukisse, emme püüdis mind taas magama saada, aga mina ei tahtnud. Uudistasin hoopis hoogsalt kõike lennukis ja väljas pool seda toimuvat. Muidugi poole sõidu ajal väsisin veidi ja tegin väikse uinaku ja siis olimegi kohal Nürnbergis. Emme pablas mul kõvasti, et kuidas ma ikka üle elan selle sõidu. Lõpuks oli lugu hoopis nii, et meie issiga olime tips tops, ent emme oli veidi kustunud ja talle ei meeldinud tõusud ja maandumised. Mis ma oskan öelda...plikade värk äkki...või siis on mu emme ikkagi nõrguke...ei seda ta ei saa olla, ta ju tassib iga päev mind ja mu asju...vat ei teagi, mis värk oli.

Aga siis hakkas alles nalja saama, kui me tädi Tiina juurde kohale jõudsime. Emme-issi arvasid, et kuna Mark minust vanem on, siis mina kardan teda ja ei julge miskit teha. Tegelikkus oli hoopis teine, mina hakkasin kohe mööda tubasid tuuseldama ja Mark seisis vääääääääääääääääga hirmunult ja vaatas, et kes see tegelane veel on ning miks ta siin on. Veidi pelgab ta mind siiani, nii kui tahan temaga tutvust teha (st teda patsutada, sikutada ja näpistada) paneb ta kohe mu eest ajama. :D

Aga Saksamaa on natukene nõme kah, sest siin ei ole müügil minu marki mähkusid. Enamus lapsi kannab siin Pamperseid ja neid mina põhimõtteliselt ei kanna (kui tahate teada miks siis küsige emme-issi käest) ning nüüd peangi ma mingit kohalikku marki mähkusid tarbima ja need pole suuremad asjad (ent paremad ikka kui Pampersid). ;)

Kindlasti tahate teada, mis me siiani veel teinud oleme. Käime jalutamas, see rallikas millega siin kiman on hoopis teistsugune, aga iseenesest täitsa lahe. Emme ütles, et äkki muretseme mulle ka sellise lisaks mu praegusele. Ning siis oleme käinud ka poodlemas mitu korda. Täna hommikul olime issiga kahekesi, sest emme käis tädi Tiina ja onu Jaaguga beebiasjade laadal. Ma sain endale vääääääga lahedaid uusi asju. Issi pidi täna mul ka mähkut vahetama, kuna emmet polnud ju. Ma pean ütlema, et teine kord oli juba palju parem kui esimene (täitsa õiget pidi ja korralikult), aga muidugi lasi ta hiljem kojutulnud emmel asja ikka üle ka vaadata ja ka emme kiitis heaks. Kui ilm ilus on, siis mängime ka liivakastis, see mulle täitsa uus kogemus ja ma alles võtan seisukohta, mis ma sellest arvan. Aga olen aru saanud, et emmele meeldib liivakastis mängida, teeb mulle seal kogu aeg liivakooke ja torne ja möllab niisama liivaga...suur väike laps. ;)

Nii siiani toimunud tähtsamad asjad on nüüd vist kirja pandud. Paneme siia ka pilte üles, et saaksite mu tegevustest ka visuaalse ülevaate. Need leiate siit. Lisaks reisu piltidele on seal veel ka pilte enne reisu, kui mul sugulased külas käisid.

Lõpetuseks tahame emme-issiga õnne soovida veel tädi Evelinile ja onu Olevile pisipoja sünni puhul ja Patricule ka suureks vennaks saamise puhul ja soovime õnne ka tädi Maarjale ja onu Aikile pisipoja sünni puhul. Mul tuleb sõpru nagu seeni peale vihma...laheeeeeeeeeeeee. :D

neljapäev, 30. august 2007

Kümme kukkus

Saingi eile juba kümnekuuseks, minu esimene kahekohaline sünnipäev. :D

Alustuseks soovin tädi Annelyle ja onu Urmasele palju, palju õnne pisitütre sünni puhul, Eterile ka õnnitlused suureks õeks saamise puhul. Mul on hea meel, et sõpru aina juurde tuleb, eriti tüdrukuid, siis mul ikka tulevikus silmarõõme jätkub. ;)

Käisime eile emmega (issi ei saanud seekord tulla, sest tal oli vaja miskit tähtsat tööasja ajada) ka mu arstitädil külas ja temal jätkus minu suhtes vaid kiidusõnu. Ta ütles, et olen igati hästi arenenud väike suur poiss ning arvas, et kui kõik hästi on, siis pean tema juurde alles siis minema kui aastaseks saan. Aga noh, siis saan jälle ka süsti (nii olen emme jutust aru saanud), ent ega ma ei kardagi, mis see väike sutskas ikka mehele teeb. Teid kindlasti huvitavad minu selle kuu strateegilised mõõdud. Need olid - kaal 10,49kg (+890g) ja pikkus 75,5cm (+1cm) - igati normaalne tulemus (minu arust, teie võite muudmoodi arvata, ma luban). :D

Eelmisel nädalal olingi siis enamuse ajast emme ja vanaema Annega ja vanaemal oli õigus, meil oli tõesti tore koos. Käisime sünnipäevadel tädi Mail ja tädi Küllil (seal oli meiega kaasas ka vanaema Vaike) ja müttasime ning mängisime niisama koos. Aga hoolimata sellest, et vanaema ja emmega oli tore, on mul hea meel, et issi ikka lõpuks metsast koju lasti, issiga on ikkagi kõige lahedam, ent teda näeb ka harvem kui emmet (ärge emmele öelge, et nii ütlesin, sest teadagi need plikad ju, äkki solvub veel). :D

Me siin emme-issiga elame juba reisi ootuses, õigemini nemad elavad, mina ei oska veel midagi oodata. Vanemad mõtlevad ja planeerivad pidevalt midagi, seda vist seetõttu, et miskit ei ununeks. Mõned päevad ongi veel jäänud ja siis lähebki lahti. :)

Ma olen vahepeal ka hammaste kasvatamisega tegelenud. Eelmisel laupäeval kasvatasin üles paremale esihamba kõrvale veel ühe, seega praeguse seisuga mul kokku 5 kikut, ent emme-issi arvavad minu käitumise põhjal (eh...nagu nad oskaksid seda analüüsida), et üks või kaks on veel tulemas. Eks näis, ma mõtlen sellele... :P

Saigi vist olulisemad asjad taas kirja pandud. Sellel nädalal on olnud üsna tavalised päevad. Sisustan oma päevi roomamise, käputamise, püsti tõusmisega igas võimalikus ja võimatus kohas (emme-issi peavad mulle üsna sageli turvavõrku mängima ning tuleb mainida, et alati muidugi mitte kõige õnnestunumalt) ja püsti olles püüan usinalt ka ikka edasi tatsata, aga sellega pean veel vaeva nägema ning treenima.

Lasin emmel-issil ka uusi pilte panna, need on siin. Uudistage. :)

teisipäev, 21. august 2007

Kohtumised sugulaste ja sõpradega

Mul on olnud kiired päevad.

Laupäeval käisime vanaonu Lembitu juubelil. Ma ei tea küll täpselt, mis see juubel on, aga mulle tundub, et miskit tähtsamat laadi sünnipäev. Meil oli seal emme-issi ja vanaema Vaikega täitsa tore. Emmele issile meeldis väga see koht, kus vanaonu elas. Nad arvasid, et kunagi võiksime meie ka sarnases kohas elada, sest siis oleks mul palju ruumi mütata ja mängida. Ma nägin seal üsna paljusid emme sugulasi ka ja mõnda neist lausa esmakordselt, aga loodetavasti näen neid varsti jälle.

Aga pühapäev oli mul eriti sisutihe. Emme ajas mind juba üsna vara hommikul ülesse, söötis mul kõtu ilusti putru täis ja siis me startisime autoga kuhugi. Kust täpselt me läbi sõitsime ma ei tea, sest Une-Mati püüdis mu uuesti kinni, aga tegelt oli sõit ikka üsna pikk, sest kui ma ärkasin, siis emme ikka veel sõitis. Igaljuhul lõpuks jõudsime kohale ja minu arust täpselt õigel ajal, sest toolis hakkas juba igavaks muutuma. Ja siis...nägin ma esimest korda oma vanavanaema. Me ei kohtunud varem sellepärast, et tema tervis ei kannatanud Tallinna tulla ja mina ei tahtnud pisikesest peast eriti autoga sõita. Kuigi ta nimi on vanavanaema, siis minu arust ta küll välja ei näinud nii nagu ta oleks väga vana. Täitsa tore oli temaga mängida ja tema süles lehte lugeda. Ta kiitis mind, ütles, et olen üks hästi tubli poiss. Looooooomulikult.... :D

Edasi sõitsime me Kohtla-Järve vanaema-vanaisa juurde, sest vanaisa Endlil oli sünnipäev. Ka seal kohtasin ma issipoolseid sugulasi, keda nägin täitsa esmakordselt. Lõpuks olid kõik need päeva sündmused mu nii ära väsitanud, et hakkasin jorrama ja siis emme-issi arvasid, et peaks Tallinna poole tagasi kimama. Ent sellega polnud veel mu päev lõppenud. Kui ma autos ärkasin, olime jõudnud onu Elari, tädi Aidi ja Kaisa juurde. Seal ma ka siis veel möllasin mitu tundi. Kahjuks ei saanud ma Kaisaga palju mängida, sest temal oli veidi pahur tuju, sest tal oli tõusnud palavik, aga õnneks oli see järgmiseks päevaks juba mööda läinud (lasin issil Kaisa issile helistada ja uurida, sest ma olin mures ja tore oli kuulda, et kõik taas hästi).

Kui ma õhtul lõpuks koju jõudsin olin ikka täitsa kutupiilu (nii emme ütleb, kui ma vääääääga väsinud olen) ja magasime emme-issiga terve öö ja veel hommikul ka pikalt. Aga üks ütlemata tore päev oli. :D

Täna käisime emmega veel ka tädi Mailal ja Irisel külas. Nende juures oli ka palju uudistada ja Irisega oli ka tore koos tegutseda ja hiljem käisime kõik neljakesi veel rallitamas kah. Emmed said korralikult mokalaata pidada. :P

Saabuvad päevad on ka tavalistest teistsugused, sest issi läheb homme viieks päevaks metsa sõda mängima, aga kuna ma ei viitsi 5 päeva järjest vaid emmega olla, siis kutsusin vanaema Anne endale külla ja ta tulebki ning lubas, et meil saab väääääääääääääääääga tore olema.

Ent kõigist mu kohtumistest sõprade ja sugulastega on loomulikult ka fotosüüdistused, need leiate siit. Vaadake neid, siis saate mu jutule pildi ka kõrvale. :D

teisipäev, 14. august 2007

Tänased kuumad teemad

Alustuseks ütlen kohe, et niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palavad ilmad mulle eriti ei meeldi. Palav on olla ja magada ka rahulikult ei saa....veidi, aga ainult veidi, võiks jahedamaks minna.

Aga hoolimata palavusest on mul põnev elu. Nii palju on avastada igal pool. Naljakas on see, et asjad, mis mulle eriti huvitavad tunduvad, tahab emme vaid endale hoida ja võtab need minu käest ära (näiteks taldrikute virn köögikapis). Ma küll püüan teda süüdistavalt vaadata, et ei tohi selline kadekopsik olla, aga ta ei tee sellest välja. Kuna meil kodus on üsna palav, siis oleme viimasel ajal ka üsna palju Tallinna vanaema-vanaisa juures olnud ja ma suudan ka seal igakord suure segaduse endast maha jätta. Näiteks eile sõin seal tomatit, noh kui aus olla, siis sõin vaid veidi, aga selle eest pigistasin tomatit üsna palju ja suutsin nii enda kui vanaema riietele korraliku kunstiteose teha. Lisaks tomati söömisele ajasime eile veel emme-issiga (mina loomulikult troonisin oma rallikas) ühte autot taga, mis mängis lahedat muusikat ja kui me selle kätte saime, siis üks onu andis meile sealt seest head magusat ja külma asja (emme andis mulle ka veidi ja see oli nii hea, et ajaksin seda autot nendega ka teinekordki taga). :D

Pühapäeval jõudis vanaema Anne ka Saksamaalt tagasi ja tõi mulle igasugu lahedat nänni ja ma tahangi nüüd vanaemale ja tädi Tiinale öelda suur aitähh ja saata neile ühe suuuuuuure kalli. :D

Palavusel on muidugi õnneks ka mõni pluss. Näiteks käin ma nüüd, lisaks õhtusele vannis sulistamisele, kord või paar päeva jooksul dušši all. Emme paneb mind suurde vanni ja paneb vee jooksma ning siis saan seal mulistada ja pritsida veidi ja olemine läheb igatepidi palju paremaks.

Teate mulle hakkab iga päevaga aina enam selgeks saama, et see tissitamine on üks paras titade värk ja ega ma enam selle suur fänn polegi. Ma joon juba hea meelga paljusid teisi jooke. Eriti meeldib mulle keefir ja hapupiim ka ning neid saab suure poisi kombel kruusist juua. Aga hetkel leppisime emmega kokku, et päris ära me veel seda ei lõpeta, käime enne reisul ära ja eks siis näib. :)

Lasin emmel-issil ka endast mõningaid pilte panna ja need leiate siit. Seal on lisaks teistele fotodele veel ka pilte ristimisest.

Tähenärija

pühapäev, 5. august 2007

Vaadake mu uusi pilte

Issi-emme panid meie tegemistest taas pilte Teile vaatamiseks. Need leiate siit. Et Te ikka aru saaksite, mis neil piltidel toimub, teen väikese sisukokkuvõtte. Piltidel on näha, kuidas ma köögikappe revideerin ehk emmet aitan söögitegemise juures. Siis on näha kuidas ma emmega maadlesin ja tema ka pikali sain, kuidas ma issi käest jäätist lunisin ja sain veidi kah...ma ju osav. :D

Siis on pilte mu onutütre sünnipäevalt ja reisust, mis me emme-issiga tegime Pakri poolsaarele. Samuti näete, millega Tallinna vanaema-vanaisa juures tegelen. Ma olen arusaanud, et põnevamad kui tavalised mänguasjad on potid ja pannid ja lusikad ja paljud muud "tavalised"asjad. Muuseas see kiik on üks mu ristimispäeva kinkidest.

Lõpetuseks ütlen veel seda, et mul nüüd neli kikut suus, niiet nüüd saan kõiki ja kõike hammustada ja närida (emmele see miskipärast eriti ei meeldi). ;)

Mina õues

teisipäev, 31. juuli 2007

Kolmveerand aastane

Juba ongi vähem kui kolm kuud minu esimese suure sünnipäevani. Lahe.

Täna käisime üle saja aasta st üle kahe kuu taas arstitädi vaatamas ja jällenägemisrõõm oli mõlemapoolne. Pikkust ja kaalu on mul tulnud omajagu. Kaalun nüüd 9620g ja pikkust on 74,5cm. Seega kahe kuuga on juures 1620g ja 4,5cm, päris hea tulemus ütleksin. Eelmine esmaspäev käisin verd ka andmas (kohe võin ära öelda, et analüüs oli korras) ja see oli meil paras action. Emme-issi kartsid, et lähen hirmus närvi sellest toimingust ja seega tuli issi ka meiega kaasa, et ta saaks mind vajadusel lohutada ja oma kõhu peale rahunema võtta, ent ma ei teinud teist nägugi ja nutma ei hakanud hoopiski...võib öelda, et vanemad olid mul ikka üsna üllatunud. Õnneks on nad juba aru saanud, et mulle meeldib üllatada ja nad servast on selleks ka valmis, ent alati ei üllata ma positiivselt. :P

Ma olen vahepeal veidi taas ka hammaste kasvatamisega tegelenud. Emme leidis eile hommikul oma suureks rõõmuks mu suust ülevalt paremalt kiku. Ta ootab mu uusi hambaid juba pikemat aega. Emme arvates peaksin ma teda selle tralli eest, mis ma siin viimastel nädalatel teinud olen, kohe mitme hambaga rõõmustama. Mine sa tea, äkki rõõmustangi, aga äkki mitte, üllatan teda...taas. :D

Me siin emmega jäime eelmine nädal veidi tõbiseks, olime mõlemad nohuste ninadega. See polnud üldse tore, nina muudkui tilkus ja magada ka ei saanud, sest nina oli kinni. Ühel öösel ajasin emmet pea iga poole tunni tagant ülesse, sest mul polnud tahtmist ju üksi üleval olla. Millegipärast emme järgmine päev eriti rõõmsameelne polnud.

Me oleme viimasel ajal ka üsna palju ringi liikunud ja külas käinud. Käisime tädi Anna peret Laulasmaal vaatamas ja siis emme töö juures ühel tädil sünnal ja siis käisime veel ka mu onutütre Evely sünnal. Tema sai nüüd suureks või kuidas nad ütlesidki täisealiseks. Aga pole hullu ma saan ka varsti nii suureks nagu tema, sest mis see seitseteist aastat ja mõned kuud siis ikka ära ei ole. :)

Ma saan lähipäevil ka oma esimesed dokustaadid kätte. Need on juba valmis tehtud ja ootavad mind, me lihtsalt pole emmega veel jõudnud neile järgi minna. Septembris saan oma dokustaati kohe ka kasutada, sest meil plaanis emme-issiga reisu peale minna.

Nii nüüd vist tähtsamad asjad taas kirja pandud. Eks ma siin vaikselt toimetan, tutvun kapide ja sahtlite sisuga, tekitan segadust, et emmel igav ei hakkaks ja püüan tasapisi teada saada ka seda, mis kõrgemate kohtade peal ka leidub. Hetkel on siiski kõige toredam turnida emme või issi peal, kui nad minuga maas mängivad. Enamus mu tegevusi on ka pildi peale jäädvustatud ja loodetavasti varsti näete neid ka siin lehel. Vat siuksed lood minuga siis... :)

kolmapäev, 18. juuli 2007

Vaadake uusi pilte

Emme-issi panidki uued pildid ülesse. Need leiate siit. Seal on pildid, mis tehtud emme-issi pulmapäeval ja minu ristimispäeval ning mõned pildid ka minu argipäeva tegemistest. Tegelikult on ristimispäevast meil endil üsna vähe pilte, sest emmel-issil oli üsna palju muid asjatoimetusi ja seetõttu palungi, et need, kes kohalolijatest ka pilte tegid, võtke emme-issiga ühendust, sest me tahaksime ka neid saada (siis saame neid ka siia lehele juurde panna). :D

Mina vanaisaga

teisipäev, 17. juuli 2007

Pöördelised sündmused

Teate mul on olnud üsna kiire nädal ja toimunud on ikka palju. Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama algusest.

Eelmisel neljapäeval, 12. juulil, emme ja issi panid pidulikult riidesse ja tegid ennast igatpidi ilusaks ning siis me istusime issi tööautosse, tädi Riina pere tuli ka meiega ja me hakkasime kuhugi sõitma. Seda kuhu me sõitsime ma täpselt ei tea, sest mulle tuli uni peale. Igaljuhul ärkasin ma miski kõva muusika peale ja nägin, et emme-issi tulevad käsikäes ühest uksest sisse. Mulle tundus, et miskit tähtsat on teoksil ja olin igaks juhuks tasa ning jälgisin mängu. Nad läksid ühe laua juurde, siis üks onu rääkis nendega ja emme-issi ütlesid "jah", kirjutasid kuhugi midagi, panid üksteisele mingid rõngad sõrme ja andsid musi kah ning siis onu rääkis nendele veel natuke ja õnnitles neid. Seda kõike oli huvitav vaadata, aga selleks hetkeks hakkas mul turvahällis juba igavaks muutuma, õnneks emme tuli ja päästis mu, sest kuna ma nii tähtis tegelane olen, siis ei saa ju pilti teha ilma minuta. Ja kui ma nüüd õigesti aru saan, siis kogu seda actionit oli vaja selleks, et emme saaks sama nime, mis minul on.

Sellega polnud veel muidugi see päev meil läbi. Käisime emme-issi, tädi Riina, onu Martini ja Annaliisaga veel söömas (sellest ma teile pikemalt ei viitsi kirjutada, ütlen vaid, et oli lahe) ja pärast läksime emme-issiga Keila-Joale. Emme kirjutas seal oma vana perekonnanime paberi peal, voltis kokku, viskas vette ja veidi aja pärast oli see meil silmist kadunud (me issiga filmisme ka seda). Ma küll täpselt aru ei saanud, miks emme seda tegi, ent ega neist suurtest saagi ju alati sotti. :D

Laupäeval, 14.juulil, oli minul tähtis päev, ristimispäev. Päev oli igati tore, vaid üks väiksem jama toimus. Nimelt oli miski kiriku tädi aegu über tõstnud ja polnud emmet sellest teavitanud (ta süüdistas emmet, nagu oleks emme kella sassi ajanud, aga õnneks vanaema Anne ja issi kaitsesid emmet, sest nemad olid ka siis juures, kui me käisime aega kokkuleppimas). Seega kui me kella 14 Keilasse läksime, siis lisaks meile tahtsid üks onu ja tädi samal ajal abielluda, nii me pidimegi ootama pool tunnikest. Ent ootamine polnud kõige hullem, sest ilm oli ilus ja rahvas sai suhelda omavahel. Kui laulatus lõppes, siis ristitigi mind ära. Ma ei teinud teist nägugi, kui pikas rüüs onu mulle vett pähe pani, aga see tegi mul hinge täis, kui ma tahtsin ta käe pealt kella saada, aga tema mulle seda ei andnud. Igaljuhul on mul nüüd lisaks oma emmele-issile veel ristiema tädi Riina ja ristiisa onu Imre. Kui mu oma vanemad mind ära tüütavad võin nende juurde minna, tore kui on valikuvõimalus. Õnnitluste ajaks olin ma aga nii väsinud, et lasin need emmel-issil vastu võtta ja ise tukkusin juba issi süles. Pärast oli veel meil väike pidu Maeru trahteris, kus emme-issi teatasid ka oma abiellumisest, mis oli kõigile vääääääääääääääga suur üllatus (aga see oligi mu vanemate eesmärk - üllatada). Kokkuvõttes võib päeva korda läinuks pidada, sest kohtusin oma vanade tuttavatega ja samas tutvusin nii mõnegi uue sugulase-tuttavaga. Tahan tänada kõiki külalisi, et nad tulid ja koos minuga tähistasid mu tähtsat päeva ja ütlen aitäh ka kõigile kingituste eest.  :D


Ohe...nüüd tuli üks pikk jutt, aga vähemalt peaks kõik olulisem kirjas olema. Ma loodan, et varsti saate aset leidnud sündmusi ka piltidelt näha. Pean issit-emmet veidi tagant torkima, küll nad siis pildid siia üles panevad. :)

laupäev, 7. juuli 2007

Issi lisas taas uusi pilte

Issi pani minust taas uusi pilte üles. Uued pildid asuvad kataloogis 7072007. Enamus pilte on Kaisa ristimisel tehtud. Lisaks pildid sellest, kuidas ma issi tähtsat arvutilaua alust ala avastasin ja sealt edasi köögi poole suundusin. Nüüd kui ma mööda korterit ringi tuuseldan olen ma avastanud, et siin on niiiiiiiiiiiiiiiiii palju huvitavat, millega saab mängida.

esmaspäev, 2. juuli 2007

Kaheksas kuu ka läbi

Sain reedel juba kaheksakuuseks. Oma selle kuu täpset kaalu ja pikkust ma teile öelda ei oska, kuna me arstil ei käinud, sest mu arstitädi on välja teenitud suvepuhkusel.

Meil siin emme-issiga palju juhtunud ja toimunud. Ma nimelt jäin Jaanilaupäeval haigeks ja üsna korralikult. Mul oli mitu päeva kõrge palavik, isegi 40 kraadi,vanemad olid täitsa mures ja ega ma isegi end suurepäraselt ei tundnud. Jaanipäeval käisime isegi miskis suures majas, kus oli palju kitlitega tädisid. Üks siis näppis mind igaltpoolt, vaatas kurku ja kõrva ja kuulas miski külma asjaga rinna ning selja pealt, lõpuks võeti veel näpust verd ka (nagu mu enesetunne enne seda juba piisavalt kehv poleks olnud). See viimane tegevus viis mul kopsu ikka üle maksa küll ja ma olin emme peale üsna pahane, et ta mulle seda teha lasi, ent õnneks oli meil ka issi kaasas ja tema süles oli hea olla (nagu tavaliselt, sest tema mind ebameeldivate asjadega ei tüüta, see rohkem emme rida). Lõpuks ütlesid arstid, et kõik mu näitajad on korras ja ju see miski viirus on. Emme-issi arvasid algul, et lihtsalt hammastest, aga ju on põhjus selles, et kuna ma hetkel endale taas uusi kikusi kasvatan, siis mu immuunsüsteem lihtsalt igasugu jamale vastuvõtlikum. Jah seda ma pean tunnistama, et haiguse ja hammaste tõttu pole ma viimasel ajal eriline päiksekiir olnud. :D

Me saime nüüd uue auto ka, millega emmega vurada. Mulle meeldis vana ka, sest juba emme kõhus olles oli selle mürina ja kolinaga hea uinuda, ent kui emme ja issi arvasid, et ma ikka uuemat ja suuremat vajan, siis annan neile seekord õiguse. Jama on vaid selles, et ma ei saa enam emmega ees sõita, vaid pean tagaistme peal üksi konutama ja see pole just kõige lõbusam. Aga samas saame nüüd mu rallikat vajadusel kaasa võtta. Niiet pole halba ilma heata.

Eile käisime Kaisa ristimisel ja seal oli väga tore. Ma käisin esimest korda sellises suures torniga majas ja seal oli väga palju uudistamist. Algul küll ma tudusin aga siis hakkas seal miski mürisema (emme ütles, et see on miski pill...nimi ei tule meelde) ning ma ärkasin ülesse, aga oligi hea, sest ega uusi asju saa maha magada. Hiljem ma tegin loodusega tutvust ja emme andis mulle igasugu häid asju maitsta kah. Kui issil aega on, siis lasen tal ka pilte sellest sündmusest üles panna. Ja jutud käivad, et emme-issi plaanivad ka minu ristimist...ma arvan, et lahe....vist...eks näis. :D

Noh eks me oleme muudki teinud, aga ma ei viitsi kõigist pisiasjadest ka kirjutada. :D

neljapäev, 21. juuni 2007

Suvine jutt

Igalpool, raadios, telekas ja isegi ajalehes, muudkui räägitakse, et täna saabub Suvi. Mina ei mõista, ma olen juba peaaegu kaheksa kuud kohal olnud, kuidas nad siis alles nüüd minu tulekut märkavad. Aaaaaga...võimalus on muidugi ka see, et jutt käib hoopis teisest Suvest. Ent hea on teada, et Suvi on nii populaarne ja oodatud. :D

Täna aasta tagasi oli üks tähtis päev. Issi nägi mind esimest korda , kui arstitädi emme kõhtu mingi aparaadiga uuris. Ma olin nii viisakas, et isegi viipasin oma kallitele vanematele siis tervituseks.  Samal korral näitasin ma ka artitädile, et olen poiss ja tema siis omakorda ütles emmele-issile. Siis nad särasid nagu päiksed terve õhtu, eriti issi. :D

Me käisime eile emme, tädi Evelini ja Markkusega ühes suures vannis ujumas. Tegelt oli seal mitu suurt vanni. Sain mäest vanni liugu lasta ja ujumisrõngaga sulistada ja palli taga ajada, ent kõige lahedam oli see vann, mis mulises, seal me sulistasime ja möllasime emmega kohe üsna pikka aega. Peale sulistamist käisime emmega veel ühes ruumis, kus oli väääääääääääääääga soe, aga mõni minut oli seal päris mõnna olla. Ma loodan, et emme viib mind varsti jälle sinna sulistama ja mulistama.

Aga teate, ma hakkan vaikselt arvama, et issi peab emmet kehvaks kokaks. Küsite kindlasti miks. Ta pani nimelt köögiuksele aia ette. Mida muud ma sellisest tegevusest järeldada võin, kui seda, et ta ei taha, et emme kööki pääseks. Mulle õnneks annab emme täitsa söödavaid asju, niiet minu poolest võib ta köögis käia. :D

Lasin issil ka uusi pilte üles panna. Need leiate siit. Neil piltidel näete kuidas Samuelil külas käisin, kuidas ma emme päikeseprillidega poseerin ja kui raske töö see söömine ikkagi on, vahel võib kohe söömise ajal uni peale tulla.

Ilusat jaani Teile kõigile! Ärge söömise ja joomisega üle pingutage. :D

esmaspäev, 11. juuni 2007

Pildid

Lasin taas emmel-issil uuemaid pilte üles panna, leiate need 11062007 kataloogist. Neid pilte vaadates saate aimu, millega ma viimasel ajal tegelenud olen. Emme jäädvustas selle, kuidas ma voodi all luurel käisin...tahtsin teada, mis nad seal peidavad ja issile näidata, et ta eksib, kui arvab, et ma ei oska tema tööriistakohvrit lahti teha (ühe luku sain täitsa ise lahti). Piltidel on näha ka see, kuidas ma end päevauudistega kursis hoian ja iga päev värsket ajalehte loen, samuti demonstreerin oma uusi suvemütse. Niiet vaadake ja  imestage, mille kõigega ma tegeleda jõuan. :D

neljapäev, 7. juuni 2007

Ikka edasi ja edasi....

Vat nii, võtsingi kätte ja hakkasin roomama. Suur päev oli teisipäev 5.juuni. Aga kui te nüüd arvate, et ma nagu väike partisan mööda korterit ringi tuiskan, siis te eksite. Mul peab ikka piisavalt motivatsiooni olema ning motivaatoreid on mitmeid - emme kruus, teleka pult, ajaleht, tühjad jogurtitopsid või issi tööriistakohver - lihtsalt niisama ei viitsi ma end küll liigutada. Liikumiseks on mul väga isikupärane tehnika (seda on keeruline kirjeldada, peaksite seda ise nägema), mis emmele-issile nalja teeb. Mina aru ei saa, mis seal ikka nii naljakat on ja ma võiksin isegi veidi solvuda nende itsitamise peale. Mina ju ei naera nende pihta, kui nad oma kahel makaronil ringi tuiskavad, minu arvates on selline liikumisviis samuti muigamapanev.

Hetkel kasvatan ma usinalt ka oma teist kikut (alla paremale). Mul lihtsalt hakkas esimesest hambast kahju, et ta seal suus nii üksi, nii üksi peab olema. Nüüd on teisest kikust ka juba väike nurk väljas ja mina saan igasugu maitsvaid asju oma kahe kikualgega näksida.

Mis puutub mudimisse, kus me emmega praegu käime, siis pean tunnistama, et mulle kohe üldse see ei istu. Emme küll väidab mulle iga päev, et see on tore ja vajalik, aga mulle ei meeldi ja punkt ning ma püüan, seda neile ka iga kord üsna kõvahäälselt selgeks teha, ent nad ei kuula mind eriti. Muidugi see minu antipaatia mudimise vastu võib olla tingitud ka sellest, et hetkel on üsna palav ja higise naha maseerimine on üsna ebamugav, aga ka sellest, et mudijatädi on üsna sõnaaher ja ei taha minuga üldse vestelda, paneb kohe lauale sellili ja hakkab näppima, minu arust ikka üsna ebaviisakas. Aga noh, eks ma emme meeleheaks kannatan need ülejäänud 6 korda veel ära. Pean emmet uskuma, kui ta ütleb , et kasulik, ju siis ka on... :D

esmaspäev, 4. juuni 2007

Väga tähtis teadaanne

Mõtlesin, et kaua ma siin ikka enam venitan ning pinget õhus hoian ja nii ma endale esimese kiku suhu kasvatasingi, alla vasakule. Emme avastas selle eile lõuna ajal rutiinse kontrolli käigus. :D

Seega minu hambaralli algas 7 kuu ja 5 päevasena. Issi ei uskunud emmet ja kohe päeval ta ka oma töntsi sõrmega ei tundnud miskit, ent emme muudkui utsitas teda takka, et katsu katsu seal on hammas (vahemärkuseks see, et oleks nad siis ka luba küsinud minult, enne kui mulle näpu suhu topivad... aga ei, kus sa sellega...võib öelda, et ma sellisest käitumisest veidi nördinud) ja lõpuks issi ka õhtul tundis, et hambanurk väljas igemest. Aga issi ikka siiani ei usu, et see kiku (ta arvab vist, et mul hoopis valehammas suus). :D

Seega ei tohi emme mulle enam öelda, et mul nii kena hambutu naeratus...alates eilsest on mul veel kenam hambaga naeratus. :D

kolmapäev, 30. mai 2007

Pildid

Utsitasingi issit piisavalt ja ta pani uued pildid teile vaatamiseks üles. Need leiate Piltide alt kataloogist 30052007. Vaadates neid saate aimu, mida me oleme vanematega viimastel nädalatel teinud. Kui teil tekib küsimus, miks ma vannis istun, siis põhjus on lihtne. Kuna see vann oli meil laenu peal ja tägi Greetelil läheb seda taas endal vaja, siis pidime selle neile loomulikult tagasi andma, aga enne tahtsin end selles veelkord jäädvustada lasta. Ent mul on juba ka uus vann -  sinine ja suurem - seal saab palju lahedamalt mütata, niiet mul isegi heameel,et pidime teisest vannist loobuma.

Seitse kuud

Jälle üks kuu on möödunud. Ma vist hakkan vanaks saama (jääma), sest pidi olema nii, et mida vanem oled seda kiiremini aeg lendab ja minu arvates need päevad lähevad viimasel ajal üsna kiiresti, aga noh eks meil ole emme-issiga tegemisi ka ikka üsna palju olnud.

Eile käisime minu enda arstitädi vaatamas ja rõõm oli meil mõlemapoolne üksteist näha. Mind kaaluti ja mõõdeti ja vaadati üldiselt kui tubli ma olen. Kaaluks oli 8 kg, võrreldes eelmise kuuga oli lisaks tulnud vaid 170g, ent arstitädi ütles, et minu vanuses see täitsa normaalne ja ju ma siis sihverdan ja nihverdan kogu söödud energia ära. Pikkust oli 70,5 cm (kuuga juures 2,5cm) ning peaümbermõõt oli 46cm. Seekord vedas, keegi mind torkida ei tahtnud. Järgmine kord näen arstitädi alles juuli lõpus, sest ta pidi varsti puhkusele jääma.

Esmaspäeval käisime ka arstil, oli samuti tuttav tädi, kelle juures ma ennegi juba kaks korda käinud...mmm...ma püüan meenutada, mis arst ta oli....mmmm....oh meelde tuli...neuroloog. Tema ütles ka, et ma olen tubli, aga jalad mul ikka pinges ja oli rahul, et tulevast esmaspäevast lähen taas mudimisse. Seekord mudib mind teine tädi. Sellega meenus mulle, et ma pole vanaisa Reinule aitähh öelnud, et ta eelmine kord meile taksisti mängis ja mudimisse viis. Emme mul argpüks, ei julgenud ise autoga linna sõita (oh neid plikasid küll). :D

Te tahate kindlasti teada, kas ma rooman. Vastus on ei. Kui mõni huvitav asi on minu lähedal, siis ma lihtsalt keerutan ennast sinna, kui on veidi kaugemal, siis ma rullin ennast selleni ning kui ma kuidagi ei ulata huvipakkuva jubinani, siis annan emmele-issile teada, et vajan abi ja tavaliselt nad mind ka aitavad. Niiet mul kõik kontrolli all ja veel pole vaja roomata. :D

Me oleme viimasel ajal emme-issiga üsna palju ringi sõitnud ja külas käinud. Näiteks nädalavahetusel käisime onu Imre sünnal ja siis veel vanaisa-vanaema juures grillimas ja jõudsime veel poodlemagi (vaadake kui moodsa sõna ma ära olen õppinud).

Emme ja issi tuunisid minu rallikat kah. Enam ma ei pea seal pikali olema ja lootma, et emme-issi ikka teavad, kuhu nad sõitma peavad. Nüüd ma saan seal ka lebotada istuvamas asendis ja neile juhtnööre anda, kuhu vaja minna on. Muidugi kui uni peale tuleb, siis saan ikka ka pikali visata. Ent põhimõtteliselt kui ma magada ei taha, siis eriti pikalt ma rallikas ei viitsi olla. Palju lahedam on ju süles, eriti issi süles. Emme mul ju siuke jupats, et kui ma tema süles olen siis näen vaid, mis maas toimub. Issi sülest ikka vaade kõrgelt ja kaugele. :D

Voodit tuuniti mul ka, pandi põhi allapoole. Emmele ja issile vist enam ei meeldinud, et ma neist kõrgemal magan. Aga pole hullu, võin ka nii magada. Üldse olen ma nüüd nädalakese eriti tubli poja emmele olnud. Jään ilusti kella 10 paiku tuttu ja enne emmet ei ärata kui poole kuue või kella kuue paiku (vahel isegi veidi hiljem). Siis teen ühe kiire söögi ja tudun veel tund või paar. Ma lihtsalt mõtlesin, et las siis emme saab ka oma unevõlga natuke tasa teha (aga ma loodan, et ta sellega väga ära ei harju, sest kaua ma vist enam tubli ei viitsi olla....või noh vaatab seda asja).

Söömine on meil jätkuvalt tore tegevus. Emme annab mulle ikka igasugu toredaid asju mekkida ja mulle nad meeldivad. Siiski on mul tunne, et mina saan vaid murdosa neist headest asjadest, mida nad ise issiga vitsutavad. Kui nad söövad, siis püüan küll neid väääääga süüdistava näoga vaadata, et nad mõistaksid ma tahan ka. No vahel see nägu toimib, ent tavaliselt mitte. Eks mul tuleb siis siva suureks saada, loodetavasti siis saan nendega koos kõike süüa.

Oh...nüüd tuli üks pikk jutt, ent ma pole ju kaua ka kirjutanud (mis teha, kui mul kogu aeg nii kiire on). Enne kui lõpetan luban, et püüan õhtul issit ka veidi utsitada, et ta uusi pilte üles paneks.

kolmapäev, 16. mai 2007

Issi pani minust taas uusi pilte siia lehele

Issi oli taas tubli ja pani kõigile vaatamiseks uusi pilte siia lehele. Nendel piltidel on näha, kuidas mina õpin issi tähtsat arvutitoksimise ametit, kuidas ma sõidan autos Kaisale külla ja kuidas ma Kaisa juures külas olin ja palju muud. Pildid leiate kataloogist 16052007.

pühapäev, 13. mai 2007

Emadepäev

Täna on väga tähtis päev...emmedel on pidupäev. Täna peab emmedega väga hästi ja viisakalt käituma (no tegelt peab nendega ikka 365 päeva aastas kena olema, sest nad on meile hirmus vajalikud -  sellest olen oma üüratu pika elu jooksul juba aru saanud). Mina püüan täna oma emmele ekstra viks poja olla, muud ma veel praegu ei oska emme heaks teha. Aga...ma luban, kui suuremaks saan, teen emmele emadepäeval pannkooke ja kohvi ja viin need talle voodisse kah, et ta siis ühel hommikul aastas saaks kauem põõnata ja mõnnata (praegu ta mul nii tore tots, et tõuseb igal hommikul täpselt siis üles kui minagi...ok, ok...pean ikka tunnistama, et ma seda ka üsna kõva häälega tavaliselt nõuan). Ent ma arvan, et ma pean ikka ise selle koogitegemiskunsti selgeks saama, sest ega ma issi abile palju loota saa, sest temal mingi imelik arusaam, et toit on siis valmis, kui see on must. Ma emme kõrvalt köögis juba praegu õppinud, et päris nii see vist ikka pole... :D

Kuna ma ikka korralik poiss olen, siis soovin veelkord oma vanaemadele ja vanavanaemale ja tädi Tiinale ka head emadepäeva. Samuti saadan emadepäeva kallistused Siimu ja Rometi emmele, Annaliisa emmele, Irise emmele, Markkuse emmele, Samueli emmele, Kaisa emmele...ohe...see nimekiri läheb üsna pikaks...lühidalt siis KÕIKIDELE TUTTAVATELE EMMEDELE HEAD EMADEPÄEVA!!!!!!

teisipäev, 8. mai 2007

Issi lisas taas uusi pilte

Issi oli taas tubli ja leidis aega ka minu lehele uusi pilte panna. Need leiate kataloogist 8052007. Seal on näha ka mind ujumas meie vannis, minu pisikesi varbaid, mind peale vanni ja muid minu tegemisi.

reede, 4. mai 2007

Juba üle poole

Olengi juba mitmendat päeva kuuekuune. Esmalt vabandan nende ees, kes ootasid 29-ndal mu blogi. Meil oli emme-issiga niiiiiiiiiiiiiiii tegus ja tore päev, et ma lihtsalt ei jõudnud kirjutada. Sünnipäeva puhul käisid mul külalised, tädi Birgit, onu Tanel ning Romet (Siim oli veidi tõbine ja ei saanud tulla, aga ma loodan, et ta ikka kiiresti terveks saab). Nad tõid mulle ka lahedaid kingitusi, mille eest ütlen neile aitähh. Romet näitas emmele-issile veel meie korteri nö nõrku kohti ja karta on, et mu kallid vanemad püüavad neid nüüd kõrvaldada, aga ärge kartke, küll ma leian uued kohad, kus tegutseda. Ma kuulsin , et emme-issi olid juba ostnud minu tarvis ka turvavärava. Oh neid naiivseid küll, nad ikka tõesti loodavad, et mingid väravad ja piirded mind kinni peavad. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. :D

Me käisime eile arstitädi juures. Kaal näitas 7,83kg ja pikkust oli 68cm. Arst ja emme olid näitudega väga rahul, ainult issi torises, sest tema lootis, et mul 8kg täis. Oh seda issit küll, ta arvab, et ma peaksingi niimoodi kosumist jätkama, nagu esimestel kuudel. Ma tahaksin küll kiiresti saada sama suureks nagu issi, aga ma pean ikka emme peale ka mõtlema, sest ega ta pole mingi jõujuurikas, kellele suuri raskusi meeldib tassida. Ma sain täna süsti ka, lausa kaks tükki ja kui ma ühe süsti suudan veel ära kannatada, siis kaks on ikka liig mis liig. Ent ma tegin kõva häälega neile selgeks, mis ma sellisest kiusamisest arvan ning siis emme-issi püüdsid mind igatepidi lohutada, aga ega ma kohe ei leppinud, lasin neil ikka veidi praadida ka.

Tegelikult on mul see nädal üsna tegus olnud (järgmine on ka), sest me käime emmega iga päev mudimises (sellel oli ka mingi peenem nimetus, aga see mulle praegu meelde ei tule). Mulle seal kohe täitsa meeldib - saan emme ja mudijatädiga vestelda, mänguasjadega mängida ja teisi lapsi uudistada - tegevust kohe nii palju, et kui ma lõpuks autosse jõuan, siis jorisen endale veidi unelaulu ja juba Une-Mati puistabki mulle liiva silma.

Aga kas teate, et meie esikukapis elab täpselt minumoodi poiss. Kui ma emme või issiga kapi ette lähen, ootab ta mind alati seal ning kui ma talle naeratan, siis ta naeratab mulle vastu. Tegelikult see kapipoiss on  ikka üks suur ahvipärdik, sest ta teeb ALATI samu asju, mida mina. Ma püüan kapiust ka lahti teha, et ta saaks välja tulla ja minuga mängida, ent siis, kui ukse lahti saan, on ta kadunud...ta vist veidi häbelik.

pühapäev, 15. aprill 2007

Tore nädalavahetus

Mul oli väga lahe nädalavahetus.

Esiteks nägin ma esimest korda oma Kohtla-Järve vanaisa. Ärge imestage midagi, et alles nüüd kohtusime. Me oleks loomulikult varem juba trehvanud, aga mitu korda ilmastikuolud või siis meie mõlema tervis takistas meid plaani ellu viimast. Ent parem hilja kui mitte kunagi...

Teiseks käisin ma ära ka elu esimesel suurel peol. Onu Tõnis lisas oma kontole taas ühe aasta ja seekord sellise ümmarguse, niiet oli põhjust pidu pidada. Ma nägin seal esimest korda paljusid oma sugulasi ja siis ma tantsisin seal mitu korda ja siis tehti minust veel niiiiiiiiiiiiiiiiii palju pilte (see ju loomulik, nunnusid kohe kutsub fotografeerima) ning pole ime, et siis õhtu lõpuks ma kustusin jala pealt, selline tempo murrab ka tugevamad (vaadake allpool olevaid pilte). Jama oli minu arust muidugi see, et kui ma tahtsin saada seda mullitavat jooki, mida kõrges klaasis kandikult serveeriti ja selle järele käe välja sirutasin, võeti kandik mu eest ära ja nii mitu korda. Emme oli ainuke tore tots, kes minuga solidaarne oli ja mullitavast joogist loobus. Söögilaua taga nad ka vitsutasid kõike head ja paremat (vähemalt mulle tundus, et seal oli hea ja parem) ning mulle ei antud mitte kui midagi (ok, kui aus olla, siis ikka paari magusat asja lasid emme-issi mul mekkida, aga ikka üsna vähe). Mulle hakkab juba tunduma, et oma söögiga kõikjal käia polegi nii lõbus, sest ma jään vist paljust heast ilma. pean emmega läbi rääkima, äkki ta on nõus, et ma ei pea kogu aeg oma toitu külla kaasa võtma.







Tegime emme-issiga veel muidgi toredaid asju, aga sellest pole mul aega rääkida, sest ma lähen nüüd tagasi mängima oma uue (esimese) autoga.



Rohkem uusi pilte leiate ikka Piltide alt ja kõige uuemad on kataloogis 15042007.

pühapäev, 8. aprill 2007

Mõtlesin, et kirjutaks taas

Mul tuli tuju teile taas oma tegemistest pajatada.

See nädalavahetus oli väga tore. Mingitel munadel on pühad ja tänu sellele oli issi terve ühe pika päeva lisaks meiega kodus. Käisime onu Ringo juures soolaleival (naljakas nimi külaskäigule, sest soola ja leiba ei näinud ma küll mitte kuskil) ja siis issi plätserdas veel mingi valge mögaga esikus ja magamistoas tapeediääri. On tema ikka imelik, kogu mu lõbu rikkus ära, mul oli juba plaan valmis, kuidas tapeedist ilusaid kujundeid rebida ning siis emme ees nendega uhkustada. Aga kui emme-issi arvavad, et see möga takistab mind oma loomeannet eksponeerimast, siis peaksid nad veelkord järgi mõtlema... Üldse tundub, et mu vanematel on igav (ma hetkel tegelen kõva mõttetööga, et välja mõelda, kuidas seda viga parandada), sest nad kukkusid nädalavahetusel mööbeldama ka veel. Tõstsid muudkui mu voodit ühest kohast teise ja siis kolmandasse kohta ja lõpuks panid ikka vanasse kohta tagasi (ei mina saanud aru miks kogu seda möllu vaja oli).

Ma olen nüüd kaks nädalat juba lisatoitu söönud. Ja kohe väga põnev on, sest emme üllatab mind pidevalt uute maitsetega. Ma muidugi söön juba tunduvalt rohkem, kui targad raamatud soovitavad, aga mis siis, ma ju kasvav organism. Ja üldse mul eesmärk ikka siva saada sama suureks kui issi on. Emme annab mulle nüüd juba kaks korda päevas süüa (hommikul putru ja õhtul püreed). Noh tegelikult, kui aus olla, siis ma söön ikka juba ise. Te kindlasti imestate kuidas....lihtne....emme hoiab lusikat ja mina hoian emme sõrmest kinni, seega ma söön ju ikkagi ise. Hetkel tundub see söömine ikka tohutult lahe, ma isegi mõtlesin välja kelleks ma ehk suureks saades hakkan - gurmaaniks loomulikult. Praegu alustan toidu nautlemist emme kokakunstist , sest tundub, et ta täitse talutav kokk. Mina ei nurise ja ma pole ka kuulnud, et emme köögist issile hüüaks, et söök on valmis tule irisema (muidugi võib asi olla ka nii, et vanaema Anne on issi väga viisakaks kasvatanud ja ta lihtsalt kannatab ja ei ütle ühtki paha sõna emme söögi kohta).

Aga emme-issi on vahel ikka lihtsameelsed. Nad mõtlesid, et kui mulle õhtul ka püreed annavad, siis ma magan öösel paremini. Ok, kaks esimest ööd ma rõõmustasin neid, aga praegu rohkem ei viitsi. Üldse ma ei saa aru, miks täiskasvanud sellest magamisest nii suures vaimustuses on ja pikalt põõnata tahavad. Mina küll oma noort elu maha magada ei kavatse. Ja üldse ma mõtlen öösel suuri ja tähtsaid mõtteid. Hetkel juurdlen selle üle, kas hakata hambaid kasvatama või oodata veel veidi...see mul praegu suur dilemma.

Vat sellised mu praegused tegemised toimetamised. Eks kui aega saan, kirjutan Teile jälle, aga nüüd lähen kööki, sest varsti taas söögiaeg.

pühapäev, 1. aprill 2007

Issi ja emme olid taas tublid

Issi ja emme olid taas tublid ja panid minust uusi pilte siia lehele. Eks nad ikka ühed laisikud ole - ise aina klõpsivad - aga teistele pilte ei näita. Mul juba tuleb vahest see poseerimine üsna hästi välja. Lisaks oli Kohtla-Järve vanaema tahtnud must mingit teistpidi pilti. Kas sellist, et ma peapeal seisaks - ei tea. Äkki vana hoiab ise pilte valetpidi käes.... Nüüd on aga ka teistpidi pilte tehtud ja siin need ka olemas. Igatahes pildid leiate ikka Piltide lehelt ja kõige uuemad on 31032007 kataloogis.

neljapäev, 29. märts 2007

Ehee...taas sünna

Taas hakkab üks normaalne kuu, milles ON 29 päeva, lõppema ja mina saan täna taas oma sünnipäeva tähistada, sedakorda juba viiendat. Emme-issi ütlevad, et need viis kuud on väga kiirelt läinud, mina ise arvan, et täiesti normaalsel kiirusel, aga see pidigi nii olema, et vanainimestel hakkab aeg lendama. :D

Meil on siin uuenduste aeg käes. Emme on mulle nädalakese mingit oranži ollust andnud, mida tema nimetab kõrvitsapüreeks. Kui te arvate, et see meeldib mulle, siis...teil on õigus...tsiteerides suurt "sõnameistrit", see oranž möks kärab küll. Esimesel korral andis ta mulle vaid vaevalised paar lusikatäit ja võib julgelt öelda, et ma olin sellise koonerdamise peale jubedalt solvunud, õnneks on ta tänaseks aru saanud, et ma tahan ikka rohkem. Jutud juba käivad, et nädalavahetusel saan mingit uut möginat, eks näis kuidas see maitseb. Mulle meeldib emmet ikka üllatada, teha asju ristivastupidi sellele, mida tema minult ootab. Ta arvas, et lisatoidu andmisega tuleb suurem jama, et ma ei võta seda omaks, nagu algul ka tissiga juhtus (noh siis ma olin alles noor ja rumal ja ei teadnud kui tore tegevus söömine on), aga vat kus lops, mina tegin esimese lusikatäie peale suu lahti ja sõin ära ning kõik järgmised ka...aga noh mul on alati võimalus veel ümber mõelda ja ikka veidi ka streikida, sest ega vanemate elu ikka liiga lihtsaks ka saa teha.

See nädal on mul olnud üsna tore nädal, olen saanud issiga palju aega veeta ja eile olin vanaemaga, sest emmet on taas mingi tõbi tabanud. Ma juba hakkan arvama, et emme mul mingi nõrguke või siis on põhjus ikkagi selles, et ta on plika (ma ei oska muud seletust leida).

Aga vanematega saab ikka nalja ka. Emme söötis mul üks päev kõhu täis ja läks siis kuhugi, vist mingeid tähtsaid emmede asju ajama, no ja mina jäin issiga koju. Kui mul uneaeg saabus, siis mõtlesin, et kiusan issit veidi ja ei jää magama vaid hakkan hoopis kisama ja kohe mõnuga. Issi siis proovis igasugu nippe, et mind maha rahustada, aga üsna tulutult, ma lihtsalt ei tahtnud rahuneda...veel. Lõpuks ta arvas, et mul mähku märg ja vajab vahetust aga kuna ta ikka veidi pablas minu tujukuse pärast, siis ei süvenenud ta väga oma tegevusse. Issi kasutas loogikat, kui mähkul on pilt, siis peab see ees olema ning panigi mähku alla. Lõpuks saabus emme koju ja siis tema süles otsustasin ma rahuneda ja ta andis veidi tissi ka, et mul ikka veel parem oleks (näete kui hästi ma nad ümber sõrme olen keeranud, aga noh see pole hetkel teema, kuigi sellest saaksin omaette jutu kohe kirjutada). Issi teatas siis tähtsa näoga, et vahetas poja kuivaks ka ja emme kiitis, et väga tubli. Ent mõne aja pärast hakkasin ma lekkima ja kui siis emme mind kuivaks vahetas, hakkas ta äkki kõva häälega naerma. Issi oli suure sabistamise tõttu mulle mähku valepidi alla pannud. Issi on alati öelnud, et mähkude vahetamine tuleb emmedel paremini välja ja nüüd, peale seda juhtumit, ei saa emme enam vastu ka vaielda, seega arvata on, et ka tulevikus enamus ajast vahetab mu mähkmeid emme. Nagu näete nende kahega, emme-issiga, igav mul juba ei hakka, nad mul ikka parajad koomikud. :D

kolmapäev, 21. märts 2007

Üks väike jutt

Esiteks soovin Teile kõigile ilusat kevadet.

Teiseks tahame issi ja emmega Maritile ja Stennile soovida hästi palju õnne pisipoja sünni puhul. Ma olen kohe väga õnnelik, et ma ühe uue sõbra taas juurde olen saanud, kellega tulevikus ulakusi koos teha.

Kolmandaks räägin siis teile veidi oma vahepealsest elust - mida olen teinud, kus käinud ja keda näinud. Täna käisime emme-issiga taas üle saja aasta oma arstitädi juures. Mul oli hea meel teda näha ja temal vist mind ka, sest ta muudkui kiitis mind, ütles, et olen igatpidi pinksponks poiss (muidugi tean seda ju isegi, aga nagu ka varem olen öelnud, seda on ikka tore kuulda). Strateegilisteks mõõtudeks saadi seekord sellised numbrid - kaal 7,17kg ja pikkus 66cm (mõlema juurdekasv on täiesti normaalne). Aga emme ja arstitädi rääkisid mingist imelikust asjast nimega lisatoit, mida ma nüüd peaksin vaikselt sööma hakkama lisaks emme piimale. Ma täpselt ei tea, mis see on ja praegu veel oma lõplikku seisukohta ka ei võta selles osas...annan emmele võimaluse mind üllatada, sest mõned korrad on ta mulle miskit üsna head ja magusat suhu lutsutada juba andnud, mis pole piim ja see on mulle isegi täitsa meeldinud. Niiet kui see ongi see salapärane lisatoit, siis olen nõus proovima ja katsetama. Ma sain täna süsti ka taaskord ja tegin ühe hästi väikse piuksu vaid ning seda mitte sellepärast, et see väga valus oleks olnud, vaid selleks, et kui ma ei teeks, siis nad äkki mõtleksid, et mulle meeldib kui mind torgitakse ja mine sa hullu tea, äkki siis muudkui torgiksidki mind ja no seda ma küll ei tahaks.

Kuna ma nüüd siis olen lõplikult pöördesse läinud, siis ma enamus ajast põrandal teki peal rullingi ennast, sest uskuge või mitte, kõhuli näeb palju enam ja saab palju paremini oma mänguasjadega mängida. Ma kavatsen varsti taas emmet rõõmustada ja roomama ka hakata, aga millal, seda ma veel ei ütle....üllatan teid kõiki. Praegu panen trajektore paika, kuhu ma minema hakkan - Tondi juurde voodi alla, issi arvutilaua alla, esikus oleks vaja jalatsid ära maitsta ja....tegelt ma ei ütle teile rohkem, sest midagi peab saladuseks ka jääma.

Aga ühest asjast ma aru ei saa. Miks emmele-issile ei meeldi hommikul kell 5 üles tõusta. Minu arust täiesti normaalne aeg tõusmiseks. Nii ma siis pean seal oma voodis ise end lõbustama. Ok, pool tunnikest võin ju monoloogi pidada, aga lõpuks viskab ikka üle küll. Siis tuleb issi ja oleks et ta minuga rääkima ja mängima hakkaks, oh ei, seda mitte, ta võtab mu sülle ja kukub loksutama ja mis mul muud üle jääb, pean veel silma looja laskma, kuigi eriti üldse ei tahaks. Oh neid suuri küll...nad on ikka sageli vääääga imelikud. :D

neljapäev, 8. märts 2007

Issi lisas taas pilte

Naistepäeval otsustas issi ka natukene uusi pilte meist lisada. Eks ta püüdis kuidagi emmele meeldida, sest ei toonud ju emmele lilli. Kuid lubas homme tuua, ei viitsinud lihtsalt lillejärjekorras seista ja tõi emmele kaks kommi.

Kuid pildid on meil ikka Piltide alt ja kõige uuemad asuvad kataloogis 80307. Siin on üks näide ka, kuidas me issiga tõtt vaatame. Nagu näete olen ma juba praktiliselt sama suur, kui issi. Ainult natukene veel vaja kasvada.

Naistepäev

Ma olen küll väike, ent ma juba tean, et naistega peab ilusti käituma ning paha ei tee ka neid aeg-ajalt veidi moosida, sest kuigi nendega on raske, siis ilma nendeta pidavat veel raskem olema (olen targematelt kuulnud sellist juttu). Ma arvan, et naistepäeval (aga mitte ainult sellel päeval) peavad kõik mehed tšentelmänid olema ning oma kalleid naistuttavaid meeles pidama (uskuge mind pikas perspektiivis tasub vaeva nägemine ennast ära - jällegi olen kuulnud sellist juttu). :D

Kuigi olen alles üsna pisike aga kindlasti juba tšentelmän, siis soovin kõigile naisterahvastele, keda tunnen (järgi mõtlema hakates on neid üsna mitu) ilusat naistepäeva ja saadan teile kõigile suure-suure kalli.

Emmet kallin ise hästi kõvasti. Mul oli plaan talle ka lilled osta, aga ta endiselt ei luba mind üksi poodi ja naljakas oleks teda ennast poodi saata, et ta endale ise lilled ostaks. Aga paistab, et täitse juhuslikult tegin talle täna ikkagi kingituse. Mul sai sellili olemisest kõrini ja et paremini oma mänguasjadega mängida saaksin, otsustasin ennast kõhuli keerata. Oleksite te näinud, kui õnnelik emme selle peale oli, nagu ma oleks teab mis suure asjaga hakkama saanud (ta helistas issile ja kirjutas miskisse raamatusse midagi). Huvitav, mis ta veel siis teeb kui ma ühel päeval otsustan istuma hakata või rooman voodi alla, et lõpuks teada saada, mis Tont seal kogu aeg teeb. Ma pean ettevaatlik olema ja oma andeid ühekaupa välja käima, sest kui ma kõik oma oskused korraga lagedale laoks, siis ma kardan, et emme erutuks liiga palju ja see võiks isegi ohtlik olla (noh teate tal juba vanust ju ka...ups mulle meenus, et naistel see vanus üks õrn teema...tegelt emme sa oled ikka täpselt õiges vanuses). :D

kolmapäev, 28. veebruar 2007

Peaaegu neljakuune

Ongi taas üks kuu mööda läinud ja mina vanemaks saanud. Päriselt ma siis neljakuuseks ei saagi, sest veebruaris sellel aastal pole lihtsalt 29 päeva, ent lähenedes asjale positiivse nurga alt, pean olema õnnelik, et ma 31. oktoober ei sündinud, vat siis saaksin alles vähe oma sünnat tähistada.

Oma selle kuu ametlikke strateegilisi mõõte ma teile öelda ei oska, sest arstile minek alles kuu keskel (jutud käivad, et tahetakse mind taas nõelaga torkida...aga pole hullu ma kannatan ära). Mõni aeg tagasi emme kaalus mind suurte inimeste kaalul (et esmalt koos minuga ja siis emme üksinda) ja siis oli tulemus ligi 7kg ja mõõtes said emme-issi mu pikkuseks 65cm (aga ärge neid tulemusi väga tõsiselt võtke, sest need mitteametlikud, mitte et ma emme-issi oskustes kahtleksin, lihtsalt arstitädid on neis asjus osavamad ning seega usaldusväärsemad).

Igaljuhul kasvan ma mühinal. Emme paneb pidevalt mu vanu riideid ära, sest need lihtsalt mulle selga enam ei lähe ja võtab suuremaid asemele. Enamus mu riideid on juba suuruses 68 (pidi päris hea tulemus olema neljakuuse kohta). :)

Meil emmega läks paari päeva eest veidi kehvasti...jäime mõlemad haigeks. Emme muudkui paneb mingi valge asja oma nina juurde ja löristab sinna sisse ning ta räägib ka naljaka häälega. Mul ka ninas naljakas tunne aga mulle ta küll valge asja sisse ei lase põristada, topib hoopis mingit helesinist pudelit ninna. Saa sa siis aru... Samuti ei mõista ma seda, miks ta endale miskit pulka kaenla alla topib, ent mulle paneb sarnase pulga hoopis teise kohta. Mitte et mul väga ebamugav oleks seejuures, aga mingi võrdsus võiks ju olla, et kui sarnane protseduur, siis võiks selle mõlemal ühtmoodi läbi viia.

Vaadake eelmine kuu ma kirjutasin, et avastasin enda küljest kaks viie makaroniga pulka. Aga teate...mul seal all pool veel kaks pulka, millel on pisikesed hernesarnased asjad otsas. Vaatan neid ja imestan pidevalt, et mida küll nendega teha võiks. Kui makaronid saab suhu toppida, siis saab äkki ka need herned. Ma igaljuhul püüan. Ja siis üks päev juhtus naljakas asi. Olin mina kõhuli ja uudistasin ringi ning niisama ukerdasin teki peal ja siis vupsti...mis ma näen...lagi. Emme ütles selle peale, et väga tubli poiss, pöörasidki. Niimoodi kõhult seljale on tegelt lihtne, olen seda seejärel juba mitu korda teinud aga teistpidi seljalt kõhuli on veidi raskem. Seal vajan veel veidi emme-issi abi. Ent vahel juba peaaegu saan ise ka hakkama. Emmel-issil ka oma nipp mu keerama ergutamiseks. Nad panevad mu sellisesse asendisse, et kui ma tahan telkut näha, siis ma pean püüdma ennast pöörata ja noh...kahjuks pean tunnistama, et see nende kavalus töötab, sest ma tahan telkut näha ja nii ma aina üritan. Vahel on vanemad ikka täitsa targad. :D

Ei oskagi enam rohkem teile midagi kirjutada. Eks me siin emmega vaikselt tiksume päevast päeva (minu arust ainult kellad tiksuvad, aga emme ütles üks päev sellise lause, niiet ju ka meie võime tiksuda). Teeme oma igapäevaseid toimetusi...sööme, magame, mängime, teeme vahel kodutöid, ootame issit koju jne.

Lähen nüüd ja uurin kas emme tahab minuga mürada, mul nagu oleks veidi praegu tahtmist. Teie aga kõik olge tublid ja oodake kevadet. See pidi juba kolme nädala pärast hakkama ning jutud käivad, et olevat üks tore aastaaeg.

esmaspäev, 26. veebruar 2007

Õnnesoovid

Täna on tähtis päev minu sõbral Rometil ... ta saab juba suureks meheks st ühe aastaseks. Tahame talle emme-issiga soovida hästi, hästi palju õnne sünnipäevaks! Kallis Romi kasva aga ikka suuremaks ning saa aga ikka targemaks ja mis põhiline, õpi uusi lollusi juurde, siis saad neid ka mulle õpetada ja kõige selle kõrvalt kiusa oma emmet ka veidi (aga ainult veidi, sest emmesid tuleb tegelikult ikka hoida, sest nad on vajalikud meile) :D .

P.S Me peame mõlemad kiiresti terveks saama (nõme küll aga tõbi püüdis ka minu kinni...on ikka lollakas ), siis tulen Sulle külla ja teeme ühe korraliku kräu (ma küll veel ei tea, kuidas see kräu tegemine käib, ent ma uurin välja ja siis saame selle ära teha).

pühapäev, 18. veebruar 2007

Panime taas uusi pilte juurde

Issi oli taas tubli ja pani minust uusi pilte siia ülesse. Võite kõik nüüd vaadata, kui suur ma juba olen.

mina

Uued pildid leiate aga Piltide alt alamkataloogist 180207.

neljapäev, 15. veebruar 2007

Minu vanaisal on täna sünnipäev

Mu Tallinna vanaisal on täna sünna. Ta saab vist juba üsna vanaks, sest kui mu issi on juba väääääääääääääga vana, siis peab ju tema veel vanem olema, sest ta on ju VANAisa. Huvitav, aga kas siis kui ta noor oli, elasid veel dinosaurused ka? Pean seda asja emme-issi või vanaisa enda käest uurima. Võimalik, et emme-issi ise ka mäletavad sauruseid, sest ega ma täpselt ei tea, millal need elukad välja surid. Igatahes...

KALLIS VANAISA, PALJU, PALJU ÕNNE TÄHTSA PÄEVA PUHUL!!! :)

teisipäev, 6. veebruar 2007

Sada päeva täis

Olen nüüd sajapäevane. Vanaisa ütles, et on olemas sellised asjapulgad nagu president ning peaminister, kelle tegevust ei tohi sada esimest päeva kritiseerida st neile antakse aega sisse elada. Huvitav, kas see kehtib ka minu kohta? Emme-issi ütlevad, et ma olen nende kunn. Ega siis kunn nõrgem saa olla neist kahest eelmainitud asjapulgast...noh vähemalt ma ise arvan nii. Seega kui keegi tahab mind kommenteerida või kritiseerida (no vaevalt keegi nüüd seda teha tahab...ma ju nii tore poiss), siis nüüd on teie võimalus tulnud :D . Jään huviga ootama...

Me olime emmega täna öösel täiesti esimest korda täiesti kahekesi kodus (aaa õigus Tont oli ikka ka), sest issi läks mingit tähtsat tööasja kuhugi kaugesse paika ajama (see vist oli see maa, kus jõuluvana elab). Ma võin enda kiituseks öelda, et olin emmele väga hea laps, nii nagu issiga kokkuleppisime. Täna õhtul peaks issi taas koju saabuma ja ma loodan, et ta toob mulle mullinätsu ja värvilist traati ikka ka :P .

Täna ja vist ka järgnevatel päevadel me oleme emmega külmavangis toas ning mu rallikas peab puhkama. Mina ise läheks kindlalt rallima, sest ega siis mingid külmakraadid meest takista, aga ma pean ikka ka emmele mõtlema, tema pelgab külma (plikade värk noh) :)

neljapäev, 1. veebruar 2007

Lisasime uusi pilte

Issi oli täna tubli ja pani minust taas uusi pilte ülesse. Seal on üks pilt ka issi sünnipäevalt, teised ei tulnud emmel eriti hästi välja :(

Mina mängimas....

Lisaks mängin ma seal mitmel pildil emmega. Üldse olen emmega natuke paremini läbi hakanud saama. Ta on vist õppinud ja nii ma ei pea talle enam nii tihti oma tahtmistest kõvahäälselt teada andma. Küll need vanemad õpivad ikka kiiresti....

Aga pildid leiate muidu Piltide lingi alt kataloogist 10207. Otselink on ka - see on siin.

esmaspäev, 29. jaanuar 2007

Olen veerandaastane

Mul on jälle sünna...lahe. Kirjutan teile veidi oma vahepealsetest juhtumistest. Me oleme emme-issiga käinud juba kahe arstitädi juures ja homme lähme kolmanda juurde. See veerandaasta on vist miski tähtis verstapost, sest kõik tahavad mind uurida ja puurida ja näppida. Eelmine neljapäev käisime meie oma arstitädi juures. Seal kaaluti ja mõõdeti mind ning tehti süsti kah...ma olin väga vapper, tegin vaid väikese piuksu (noh emme süles oli kindel ju). Täna käisime mingi võõra arstitädi juures, ent ta oli väga sõbralik, niiet ma isegi lobisesin temaga veidi ning naeratasin talle. Täna kaaluti ja mõõdeti mind ka - kaalu oli 6190g ja pikkust 61cm. Seega viisaastaku plaani täitsingi kolme aastaga ehk olen usina söömisega oma sünnikaalu kahekordistanud. Tänane arstitädi ütles, et ma olen veidi pinges ja soovitas mulle masaaži, see mulle kindlasti hakkab meeldima. Seda ma hästi ei mäleta, millise arstitädi juurde me homme läheme...oli mingi orto...eks näis homme, mis muga jälle tehakse.

Ma olen selle kuu jooksul avastanud, et mul on küljes kaks pulka, milledel mõlemal on omakorda viis pisikest makaroni otsas. Neid on täitsa tore suhu toppida. Muidugi pole need nii maitsvad kui emme tiss, aga sellest rõngaga jullast, mis emme-issi mulle vahel suhu topivad on nad etemad küll.

Ehk huvitab teid see, millega ma koos emmega päevad läbi tegelen. Siin siis väike ülevaade. Ma söön ja tudin veidi ning mängin oma mängumatil mängukaare all. Mul on juba ka oma lemmik mänguasi, üks sinine rõngaskaru, mida emme mulle kõristab, seda on täitsa pro jälgida. Vahel ma ka kiusan emmet... ma oskan vääääääääääääääääääga kõva kisa teha ja seda ma teen siis kui mul paha tuju on. Kui ilm lubab käime emmega ka minu rallikaga rallimas. Emme lubab mul vahel telkut ka vaadata. Aga õhtud on kõige lahedamad, siis saan issiga mängida ning vannis emmet issit veega pritsida. Vat siuke elu mul praegu.

Aga nüüd on lugu selline, et mina neljakuuseks ei saagi, sest keegi loll on välja mõelnud, et veebruaris on vaid vahel harva 29 päeva. Niiet kolmest kuust kohe viie peale.

Olgu, ma ei viitsi enam rohkem kirjutada, seega lõpetan. Ütlen vaid seda, et issi lubas ka uusi pilte üles panna, niiet uurige ja vaadake.

reede, 19. jaanuar 2007

Mu issil on täna sünnipäev

Niisiis nagu pealkiri ütleb on mu issil täna sünna ja ta saab väääääääääääääääga vanaks...noh igaljuhul võrreldes minuga. Kahjuks mul pole talle kingitust, sest emme ei luba mul veel üksi poodi minna ja üldse - taskuraha ka veel ei anta (märgin siin taaskord ära, et mobiili pole nad mulle endiselt ostnud).Seega pean taaskord kasutama oma vana nippi ning ütlema, et mina ISE olengi issile suurim kink.

KALLIS ISSI, HÄPPI PÖÖFTEI TU JUU!!!! (näete ma oskan juba veidi ka võõrkeeli) :)

Aga ühest asjast ma veel täpselt aru ei saa...miks issil on vaid kord aastas sünna, aga mul on juba siiani neid kaks olnud ning kolmas on tulemas, kas ma siis olen juba kohe kolme aastane? Ma pean seda asja uurima...lähen küsin emmelt.

pühapäev, 14. jaanuar 2007

Lisasime taas uusi pilte

Issi oli tubli ja pani taas siia lehele uusi lehti minust. Need leiate siis Piltide alt. Otselink on siin. Mis tegevus seal piltidel siis toimub?

Esiteks oleme koos mina, issi ja Tont. Nimelt otsustas Tossu (Tondi hüüdnimi) ka tulla issi sülle magama. Nii me seal koos olimegi diivani peal.

Siis olen mina oma vahva mütsiga. Seda mütsi topib emme mulle pähe, peale seda, kui on mu pea rasvaseks määrinud. Öäkk. Mingi jura on igatahes. Kuid pidi aitama kõõma vastu. Nii vähemalt räägitakse. Ja ka emme ja issi ütlevad, et mu pea ilusamaks läinud. Kuid ega nende pead rasvaga kokku määrita....

Ja siis olen ma oma uute mänguasjadega. Need saime alles eile tädi Birgiti käest. Need on tegevusmatt ja mängukaar. Seal on igasugu kilinaid ja kolinaid küljes ja nii ma siis saan nendega mängida. Mulle tegelikult täitsa meeldib praegu nende jubinatega mängida. Need krõbisevad ja kolisevad ja emme ja issi ronivad ka totakate nägudega siis ümber minu :)

esmaspäev, 8. jaanuar 2007

Mis vahepeal juhtunud

Uus aasta on nüüd ka möödas. Issi kõhul oli hea ja turvaline magada. Mind need paugud ja mürtsud ei seganud. Kuid eks mul oli uni ka. Päeval näitasin emmele ja issile, mis häält ma oma kõriga teha oskan. Ega mul nagu eriti viga polnudki - lihtsalt jonnida tahtsin.

Nüüd on issi taas tööle ka läinud. Ma saan päeval ise emmet kiusata. See on päris huvitav tegelikult. Ma olen kaval ka - mõni päev olen hea laps ja mõni päev virisen emmega. Issiga püüan aga igaks juhuks hea laps olla. Teda näeb nüüd ju vähem ja tema kõhul on mõnna magada.

Tõsiselt on mulle aga nüüd hakanud meeldima vannis käimine. Suudan juba vannitoa põrandale ka vett pritsida :) Emme ja issi tuleb ka märjaks teha. Emme ja issi üritasid mind koos väikse vanniga küll suurde vanni panna, kuid seal pole nii mõnna. Ja neil endal ka vist ebamugav. Seega kolisime ikka vana hea pesumasina peale tagasi.