neljapäev, 29. märts 2007

Ehee...taas sünna

Taas hakkab üks normaalne kuu, milles ON 29 päeva, lõppema ja mina saan täna taas oma sünnipäeva tähistada, sedakorda juba viiendat. Emme-issi ütlevad, et need viis kuud on väga kiirelt läinud, mina ise arvan, et täiesti normaalsel kiirusel, aga see pidigi nii olema, et vanainimestel hakkab aeg lendama. :D

Meil on siin uuenduste aeg käes. Emme on mulle nädalakese mingit oranži ollust andnud, mida tema nimetab kõrvitsapüreeks. Kui te arvate, et see meeldib mulle, siis...teil on õigus...tsiteerides suurt "sõnameistrit", see oranž möks kärab küll. Esimesel korral andis ta mulle vaid vaevalised paar lusikatäit ja võib julgelt öelda, et ma olin sellise koonerdamise peale jubedalt solvunud, õnneks on ta tänaseks aru saanud, et ma tahan ikka rohkem. Jutud juba käivad, et nädalavahetusel saan mingit uut möginat, eks näis kuidas see maitseb. Mulle meeldib emmet ikka üllatada, teha asju ristivastupidi sellele, mida tema minult ootab. Ta arvas, et lisatoidu andmisega tuleb suurem jama, et ma ei võta seda omaks, nagu algul ka tissiga juhtus (noh siis ma olin alles noor ja rumal ja ei teadnud kui tore tegevus söömine on), aga vat kus lops, mina tegin esimese lusikatäie peale suu lahti ja sõin ära ning kõik järgmised ka...aga noh mul on alati võimalus veel ümber mõelda ja ikka veidi ka streikida, sest ega vanemate elu ikka liiga lihtsaks ka saa teha.

See nädal on mul olnud üsna tore nädal, olen saanud issiga palju aega veeta ja eile olin vanaemaga, sest emmet on taas mingi tõbi tabanud. Ma juba hakkan arvama, et emme mul mingi nõrguke või siis on põhjus ikkagi selles, et ta on plika (ma ei oska muud seletust leida).

Aga vanematega saab ikka nalja ka. Emme söötis mul üks päev kõhu täis ja läks siis kuhugi, vist mingeid tähtsaid emmede asju ajama, no ja mina jäin issiga koju. Kui mul uneaeg saabus, siis mõtlesin, et kiusan issit veidi ja ei jää magama vaid hakkan hoopis kisama ja kohe mõnuga. Issi siis proovis igasugu nippe, et mind maha rahustada, aga üsna tulutult, ma lihtsalt ei tahtnud rahuneda...veel. Lõpuks ta arvas, et mul mähku märg ja vajab vahetust aga kuna ta ikka veidi pablas minu tujukuse pärast, siis ei süvenenud ta väga oma tegevusse. Issi kasutas loogikat, kui mähkul on pilt, siis peab see ees olema ning panigi mähku alla. Lõpuks saabus emme koju ja siis tema süles otsustasin ma rahuneda ja ta andis veidi tissi ka, et mul ikka veel parem oleks (näete kui hästi ma nad ümber sõrme olen keeranud, aga noh see pole hetkel teema, kuigi sellest saaksin omaette jutu kohe kirjutada). Issi teatas siis tähtsa näoga, et vahetas poja kuivaks ka ja emme kiitis, et väga tubli. Ent mõne aja pärast hakkasin ma lekkima ja kui siis emme mind kuivaks vahetas, hakkas ta äkki kõva häälega naerma. Issi oli suure sabistamise tõttu mulle mähku valepidi alla pannud. Issi on alati öelnud, et mähkude vahetamine tuleb emmedel paremini välja ja nüüd, peale seda juhtumit, ei saa emme enam vastu ka vaielda, seega arvata on, et ka tulevikus enamus ajast vahetab mu mähkmeid emme. Nagu näete nende kahega, emme-issiga, igav mul juba ei hakka, nad mul ikka parajad koomikud. :D

kolmapäev, 21. märts 2007

Üks väike jutt

Esiteks soovin Teile kõigile ilusat kevadet.

Teiseks tahame issi ja emmega Maritile ja Stennile soovida hästi palju õnne pisipoja sünni puhul. Ma olen kohe väga õnnelik, et ma ühe uue sõbra taas juurde olen saanud, kellega tulevikus ulakusi koos teha.

Kolmandaks räägin siis teile veidi oma vahepealsest elust - mida olen teinud, kus käinud ja keda näinud. Täna käisime emme-issiga taas üle saja aasta oma arstitädi juures. Mul oli hea meel teda näha ja temal vist mind ka, sest ta muudkui kiitis mind, ütles, et olen igatpidi pinksponks poiss (muidugi tean seda ju isegi, aga nagu ka varem olen öelnud, seda on ikka tore kuulda). Strateegilisteks mõõtudeks saadi seekord sellised numbrid - kaal 7,17kg ja pikkus 66cm (mõlema juurdekasv on täiesti normaalne). Aga emme ja arstitädi rääkisid mingist imelikust asjast nimega lisatoit, mida ma nüüd peaksin vaikselt sööma hakkama lisaks emme piimale. Ma täpselt ei tea, mis see on ja praegu veel oma lõplikku seisukohta ka ei võta selles osas...annan emmele võimaluse mind üllatada, sest mõned korrad on ta mulle miskit üsna head ja magusat suhu lutsutada juba andnud, mis pole piim ja see on mulle isegi täitsa meeldinud. Niiet kui see ongi see salapärane lisatoit, siis olen nõus proovima ja katsetama. Ma sain täna süsti ka taaskord ja tegin ühe hästi väikse piuksu vaid ning seda mitte sellepärast, et see väga valus oleks olnud, vaid selleks, et kui ma ei teeks, siis nad äkki mõtleksid, et mulle meeldib kui mind torgitakse ja mine sa hullu tea, äkki siis muudkui torgiksidki mind ja no seda ma küll ei tahaks.

Kuna ma nüüd siis olen lõplikult pöördesse läinud, siis ma enamus ajast põrandal teki peal rullingi ennast, sest uskuge või mitte, kõhuli näeb palju enam ja saab palju paremini oma mänguasjadega mängida. Ma kavatsen varsti taas emmet rõõmustada ja roomama ka hakata, aga millal, seda ma veel ei ütle....üllatan teid kõiki. Praegu panen trajektore paika, kuhu ma minema hakkan - Tondi juurde voodi alla, issi arvutilaua alla, esikus oleks vaja jalatsid ära maitsta ja....tegelt ma ei ütle teile rohkem, sest midagi peab saladuseks ka jääma.

Aga ühest asjast ma aru ei saa. Miks emmele-issile ei meeldi hommikul kell 5 üles tõusta. Minu arust täiesti normaalne aeg tõusmiseks. Nii ma siis pean seal oma voodis ise end lõbustama. Ok, pool tunnikest võin ju monoloogi pidada, aga lõpuks viskab ikka üle küll. Siis tuleb issi ja oleks et ta minuga rääkima ja mängima hakkaks, oh ei, seda mitte, ta võtab mu sülle ja kukub loksutama ja mis mul muud üle jääb, pean veel silma looja laskma, kuigi eriti üldse ei tahaks. Oh neid suuri küll...nad on ikka sageli vääääga imelikud. :D

neljapäev, 8. märts 2007

Issi lisas taas pilte

Naistepäeval otsustas issi ka natukene uusi pilte meist lisada. Eks ta püüdis kuidagi emmele meeldida, sest ei toonud ju emmele lilli. Kuid lubas homme tuua, ei viitsinud lihtsalt lillejärjekorras seista ja tõi emmele kaks kommi.

Kuid pildid on meil ikka Piltide alt ja kõige uuemad asuvad kataloogis 80307. Siin on üks näide ka, kuidas me issiga tõtt vaatame. Nagu näete olen ma juba praktiliselt sama suur, kui issi. Ainult natukene veel vaja kasvada.

Naistepäev

Ma olen küll väike, ent ma juba tean, et naistega peab ilusti käituma ning paha ei tee ka neid aeg-ajalt veidi moosida, sest kuigi nendega on raske, siis ilma nendeta pidavat veel raskem olema (olen targematelt kuulnud sellist juttu). Ma arvan, et naistepäeval (aga mitte ainult sellel päeval) peavad kõik mehed tšentelmänid olema ning oma kalleid naistuttavaid meeles pidama (uskuge mind pikas perspektiivis tasub vaeva nägemine ennast ära - jällegi olen kuulnud sellist juttu). :D

Kuigi olen alles üsna pisike aga kindlasti juba tšentelmän, siis soovin kõigile naisterahvastele, keda tunnen (järgi mõtlema hakates on neid üsna mitu) ilusat naistepäeva ja saadan teile kõigile suure-suure kalli.

Emmet kallin ise hästi kõvasti. Mul oli plaan talle ka lilled osta, aga ta endiselt ei luba mind üksi poodi ja naljakas oleks teda ennast poodi saata, et ta endale ise lilled ostaks. Aga paistab, et täitse juhuslikult tegin talle täna ikkagi kingituse. Mul sai sellili olemisest kõrini ja et paremini oma mänguasjadega mängida saaksin, otsustasin ennast kõhuli keerata. Oleksite te näinud, kui õnnelik emme selle peale oli, nagu ma oleks teab mis suure asjaga hakkama saanud (ta helistas issile ja kirjutas miskisse raamatusse midagi). Huvitav, mis ta veel siis teeb kui ma ühel päeval otsustan istuma hakata või rooman voodi alla, et lõpuks teada saada, mis Tont seal kogu aeg teeb. Ma pean ettevaatlik olema ja oma andeid ühekaupa välja käima, sest kui ma kõik oma oskused korraga lagedale laoks, siis ma kardan, et emme erutuks liiga palju ja see võiks isegi ohtlik olla (noh teate tal juba vanust ju ka...ups mulle meenus, et naistel see vanus üks õrn teema...tegelt emme sa oled ikka täpselt õiges vanuses). :D