pühapäev, 15. aprill 2007

Tore nädalavahetus

Mul oli väga lahe nädalavahetus.

Esiteks nägin ma esimest korda oma Kohtla-Järve vanaisa. Ärge imestage midagi, et alles nüüd kohtusime. Me oleks loomulikult varem juba trehvanud, aga mitu korda ilmastikuolud või siis meie mõlema tervis takistas meid plaani ellu viimast. Ent parem hilja kui mitte kunagi...

Teiseks käisin ma ära ka elu esimesel suurel peol. Onu Tõnis lisas oma kontole taas ühe aasta ja seekord sellise ümmarguse, niiet oli põhjust pidu pidada. Ma nägin seal esimest korda paljusid oma sugulasi ja siis ma tantsisin seal mitu korda ja siis tehti minust veel niiiiiiiiiiiiiiiiii palju pilte (see ju loomulik, nunnusid kohe kutsub fotografeerima) ning pole ime, et siis õhtu lõpuks ma kustusin jala pealt, selline tempo murrab ka tugevamad (vaadake allpool olevaid pilte). Jama oli minu arust muidugi see, et kui ma tahtsin saada seda mullitavat jooki, mida kõrges klaasis kandikult serveeriti ja selle järele käe välja sirutasin, võeti kandik mu eest ära ja nii mitu korda. Emme oli ainuke tore tots, kes minuga solidaarne oli ja mullitavast joogist loobus. Söögilaua taga nad ka vitsutasid kõike head ja paremat (vähemalt mulle tundus, et seal oli hea ja parem) ning mulle ei antud mitte kui midagi (ok, kui aus olla, siis ikka paari magusat asja lasid emme-issi mul mekkida, aga ikka üsna vähe). Mulle hakkab juba tunduma, et oma söögiga kõikjal käia polegi nii lõbus, sest ma jään vist paljust heast ilma. pean emmega läbi rääkima, äkki ta on nõus, et ma ei pea kogu aeg oma toitu külla kaasa võtma.







Tegime emme-issiga veel muidgi toredaid asju, aga sellest pole mul aega rääkida, sest ma lähen nüüd tagasi mängima oma uue (esimese) autoga.



Rohkem uusi pilte leiate ikka Piltide alt ja kõige uuemad on kataloogis 15042007.

pühapäev, 8. aprill 2007

Mõtlesin, et kirjutaks taas

Mul tuli tuju teile taas oma tegemistest pajatada.

See nädalavahetus oli väga tore. Mingitel munadel on pühad ja tänu sellele oli issi terve ühe pika päeva lisaks meiega kodus. Käisime onu Ringo juures soolaleival (naljakas nimi külaskäigule, sest soola ja leiba ei näinud ma küll mitte kuskil) ja siis issi plätserdas veel mingi valge mögaga esikus ja magamistoas tapeediääri. On tema ikka imelik, kogu mu lõbu rikkus ära, mul oli juba plaan valmis, kuidas tapeedist ilusaid kujundeid rebida ning siis emme ees nendega uhkustada. Aga kui emme-issi arvavad, et see möga takistab mind oma loomeannet eksponeerimast, siis peaksid nad veelkord järgi mõtlema... Üldse tundub, et mu vanematel on igav (ma hetkel tegelen kõva mõttetööga, et välja mõelda, kuidas seda viga parandada), sest nad kukkusid nädalavahetusel mööbeldama ka veel. Tõstsid muudkui mu voodit ühest kohast teise ja siis kolmandasse kohta ja lõpuks panid ikka vanasse kohta tagasi (ei mina saanud aru miks kogu seda möllu vaja oli).

Ma olen nüüd kaks nädalat juba lisatoitu söönud. Ja kohe väga põnev on, sest emme üllatab mind pidevalt uute maitsetega. Ma muidugi söön juba tunduvalt rohkem, kui targad raamatud soovitavad, aga mis siis, ma ju kasvav organism. Ja üldse mul eesmärk ikka siva saada sama suureks kui issi on. Emme annab mulle nüüd juba kaks korda päevas süüa (hommikul putru ja õhtul püreed). Noh tegelikult, kui aus olla, siis ma söön ikka juba ise. Te kindlasti imestate kuidas....lihtne....emme hoiab lusikat ja mina hoian emme sõrmest kinni, seega ma söön ju ikkagi ise. Hetkel tundub see söömine ikka tohutult lahe, ma isegi mõtlesin välja kelleks ma ehk suureks saades hakkan - gurmaaniks loomulikult. Praegu alustan toidu nautlemist emme kokakunstist , sest tundub, et ta täitse talutav kokk. Mina ei nurise ja ma pole ka kuulnud, et emme köögist issile hüüaks, et söök on valmis tule irisema (muidugi võib asi olla ka nii, et vanaema Anne on issi väga viisakaks kasvatanud ja ta lihtsalt kannatab ja ei ütle ühtki paha sõna emme söögi kohta).

Aga emme-issi on vahel ikka lihtsameelsed. Nad mõtlesid, et kui mulle õhtul ka püreed annavad, siis ma magan öösel paremini. Ok, kaks esimest ööd ma rõõmustasin neid, aga praegu rohkem ei viitsi. Üldse ma ei saa aru, miks täiskasvanud sellest magamisest nii suures vaimustuses on ja pikalt põõnata tahavad. Mina küll oma noort elu maha magada ei kavatse. Ja üldse ma mõtlen öösel suuri ja tähtsaid mõtteid. Hetkel juurdlen selle üle, kas hakata hambaid kasvatama või oodata veel veidi...see mul praegu suur dilemma.

Vat sellised mu praegused tegemised toimetamised. Eks kui aega saan, kirjutan Teile jälle, aga nüüd lähen kööki, sest varsti taas söögiaeg.

pühapäev, 1. aprill 2007

Issi ja emme olid taas tublid

Issi ja emme olid taas tublid ja panid minust uusi pilte siia lehele. Eks nad ikka ühed laisikud ole - ise aina klõpsivad - aga teistele pilte ei näita. Mul juba tuleb vahest see poseerimine üsna hästi välja. Lisaks oli Kohtla-Järve vanaema tahtnud must mingit teistpidi pilti. Kas sellist, et ma peapeal seisaks - ei tea. Äkki vana hoiab ise pilte valetpidi käes.... Nüüd on aga ka teistpidi pilte tehtud ja siin need ka olemas. Igatahes pildid leiate ikka Piltide lehelt ja kõige uuemad on 31032007 kataloogis.