Kui Te vaid teaksite palju kolistamist, müristamist, lõhkumist ning remontimist viimastel nädalatel meie korteris olnud on. Seda põhjustas veetorude vahetamine.
Ühel päeval tulid onud meile külla ja hakkasid haamri, sae ning muude tööriistadega seina lõhkuma. Ma kohe uurisin huviga seda asja ja hiljem tahtsin isegi sama tegevust harrastada, ent siis kukkus emme keelama. Pole ma siiani aru saanud, miks ta mind keelab, aga onudele ei öelnud midagi. Vist taas mingi emme kiiks... ;)
Noh kui aus olla, siis seda mürgeldamist korteris ma päris oma silmaga väga palju ei näinudki, sest ma sõitsin peaaegu kaks nädalat igal hommikul vara issiga linna vanaisa ja vanaema juurde. Nagu taeva kingitusena teatasid vanaema ülemused septembri alguses, et ta ei pea kolm nädalat tööle tulema vaid peab puhkama. Ma siis aitasin tal seda teha (puhata noh). Ja meil tegevust jätkus. Sügiseti on majas ja aias väga palju toimetamist - vaja õunu ning ploome korjata, taimedele mulda vedada, muru niita, puid tuppa tuua jne. Aga noh kuna ma olen ikkagi laps, siis pean ma suure töö tegemise kõrvalt muidugi ka puhkama ja mängima. Mängimas käisime vanaema-vanaisa maja lähedal asuval mänguväljakul, seal saab turnida, liugu lasta ning liivakastis mängida. Mulle kohe nii väga meeldis seal, et vanaemal oli mind raske koju saada, kuid tavaliselt meelitamine aitas (näiteks jäätisega...peab tunnistama, et sageli olen vägagi ära ostetav). :D
Mõned päevad tagasi jäin ma vanaema-vanaisa juurde tervelt kaheks päevaks ning kui emme-issi mind lõpuks pühapäeva õhtul koju tõid olid nad korteris niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju ümber korraldusi teinud. Nad olid minu toa hoopis teist värvi värvinud ning muidki muudatusi seal teinud. Aga hoopis suurem asi oli see, et nad olid magamistoa ja issi töötoa omavahel ära vahetanud ning uues magamistoas oli ka remont tehtud. Paistis, et sellel ajal kui mina vanaema-vanaisaga lustisin, olid emme-issi usinalt tööd teinud. :)
Samal õhtul ootas mind kodus ka esimene sünnipäeva kink (kes veel ei tea või on ära unustanud, siis tuletan meelde, et mul tuleb mõne nädala pärast teine sünna). Emme ja issi kinkisid mulle - need, kes mu issit tunnevad ei tohiks imestada selle kingi üle - päris oma sülearvuti. Ma ütleks kohe, et tegu on üsna ägeda pilliga. Ma saan muusikat kuulata, uusi katalooge teha ning vanadel nimesid vahetada. Samuti oskan ma läpakaga teha selliseid asju, mida emme-issi ei oska ning lõpuks, kui arvuti on kokku jooksnud, peavad nad minu tarkust tunnistama ning lihtsalt juhtme seinast välja tõmbama. Nagu mu vanatädi Laine nentis, olen ma samasugune tehnikamees nagu issi ja vanaisa Endel. :D
Panen Teile vaatamiseks ka mõned uuemad pildid. Need leiate siit. Kõige uuemaid ei saa panna,sest kolimisega on fotoka kaabel peitu pugenud ja pildid on aparaadis kinni. Loodetavasti leiame selle juhtme varsti üles.
Aitab siis küll tänaseks jutust. Ilusat oktoobrit Teile.
Ühel päeval tulid onud meile külla ja hakkasid haamri, sae ning muude tööriistadega seina lõhkuma. Ma kohe uurisin huviga seda asja ja hiljem tahtsin isegi sama tegevust harrastada, ent siis kukkus emme keelama. Pole ma siiani aru saanud, miks ta mind keelab, aga onudele ei öelnud midagi. Vist taas mingi emme kiiks... ;)
Noh kui aus olla, siis seda mürgeldamist korteris ma päris oma silmaga väga palju ei näinudki, sest ma sõitsin peaaegu kaks nädalat igal hommikul vara issiga linna vanaisa ja vanaema juurde. Nagu taeva kingitusena teatasid vanaema ülemused septembri alguses, et ta ei pea kolm nädalat tööle tulema vaid peab puhkama. Ma siis aitasin tal seda teha (puhata noh). Ja meil tegevust jätkus. Sügiseti on majas ja aias väga palju toimetamist - vaja õunu ning ploome korjata, taimedele mulda vedada, muru niita, puid tuppa tuua jne. Aga noh kuna ma olen ikkagi laps, siis pean ma suure töö tegemise kõrvalt muidugi ka puhkama ja mängima. Mängimas käisime vanaema-vanaisa maja lähedal asuval mänguväljakul, seal saab turnida, liugu lasta ning liivakastis mängida. Mulle kohe nii väga meeldis seal, et vanaemal oli mind raske koju saada, kuid tavaliselt meelitamine aitas (näiteks jäätisega...peab tunnistama, et sageli olen vägagi ära ostetav). :D
Mõned päevad tagasi jäin ma vanaema-vanaisa juurde tervelt kaheks päevaks ning kui emme-issi mind lõpuks pühapäeva õhtul koju tõid olid nad korteris niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju ümber korraldusi teinud. Nad olid minu toa hoopis teist värvi värvinud ning muidki muudatusi seal teinud. Aga hoopis suurem asi oli see, et nad olid magamistoa ja issi töötoa omavahel ära vahetanud ning uues magamistoas oli ka remont tehtud. Paistis, et sellel ajal kui mina vanaema-vanaisaga lustisin, olid emme-issi usinalt tööd teinud. :)
Samal õhtul ootas mind kodus ka esimene sünnipäeva kink (kes veel ei tea või on ära unustanud, siis tuletan meelde, et mul tuleb mõne nädala pärast teine sünna). Emme ja issi kinkisid mulle - need, kes mu issit tunnevad ei tohiks imestada selle kingi üle - päris oma sülearvuti. Ma ütleks kohe, et tegu on üsna ägeda pilliga. Ma saan muusikat kuulata, uusi katalooge teha ning vanadel nimesid vahetada. Samuti oskan ma läpakaga teha selliseid asju, mida emme-issi ei oska ning lõpuks, kui arvuti on kokku jooksnud, peavad nad minu tarkust tunnistama ning lihtsalt juhtme seinast välja tõmbama. Nagu mu vanatädi Laine nentis, olen ma samasugune tehnikamees nagu issi ja vanaisa Endel. :D
Panen Teile vaatamiseks ka mõned uuemad pildid. Need leiate siit. Kõige uuemaid ei saa panna,sest kolimisega on fotoka kaabel peitu pugenud ja pildid on aparaadis kinni. Loodetavasti leiame selle juhtme varsti üles.
Aitab siis küll tänaseks jutust. Ilusat oktoobrit Teile.
Kallis Karlis!
VastaKustutaSüdamilkud õnnesoovid kahe aastaseks saamise puhul.