esmaspäev, 19. november 2007

See on väike samm inimkonna jaoks, ent suuuuur MINU jaoks!

Et kui te veel pealkirjast aru ei saanud siis ma läksin käima. :D

Tegelikult hakkasin ma täitsa ise kõndima juba nädalakese tagasi, isadepäeval (issil oli selle kingi üle väääääga hea meel), aga mul pole lihtsalt mahti olnud seda uudist veel Teiega jagada. Muidugi, kui Te nüüd arvate, et ma vaid oma kahe pulga peal mööda korterit ringi tuuseldan, siis Te eksite veidi. Kui ikka vääääga kiire on ja ruttu vaja kuhugi jõuda, siis kasutan ma ikka käputamistehnikat, sest kiirkõndi tuleb mul veel treenida. Noh aga põhiline on ikka see, et nipp mul nüüd selge, vaja vaid harjutada, harjutada ja siis veel harjutada.

Meil vanematega on tegelikult viimasel ajal taas palju tegemisi olnud. Sünnadel oleme käinud (Kaisal Trallitoas ja tädi Gerlil emme töö juures) ning pidasime maha veel minu ühe sünnipäevapeo, mis tuli minu tigeda tõve pärast üks kord edasi lükata, ent eelmine esmaspäev sai ka see ära peetud (parem hilja kui üldse mitte). Mul käisid külas väikesed Emma ja Sander, siis veidi suurem Samuel ja juba täitsa suur Annaliisa. Nagu tavaliselt, möllu jätkus ja emmel oli hiljem samuti küllaga koristada (õige pidu seega). Ütlen kõigile peol osalejatele suured tänud tulemise eest ja aitähh lahedate kinkide eest. :D

Ühel päeval käisid emme-issi miskit tähtsat asja ajamas ja siis olin ma lapsehoidjate käes, kelleks olid tädi Carmen ja Evely. See mulle väga meeldis, sest uutes kohtades on alati hästi palju tegemist ja avastamist (pean ausalt tunnistama, et kodus on vahel üsna igav, sest kõik on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii haigutamapanevalt tuttav).

Meil on käes nüüd selline aeg, mil ma üritan oma vanemaid veidi koolitada, aga nemad nimetavad seda hoopis jonniperioodiks. Ma püüan neile õpetada, et minu tahtmised ja soovid on kõige kõige olulisemad ja tähtsamad ning nemad peaksid neid koheselt täitma...aga...noh...nad mul sellised juurikad, et ei võta üldse õppust (kuigi ma oma arust seletan küll kõva ja selge häälega). Ma ikkagi jätkan veel seda õpetamist, sest äkki nad saavad lõpuks asjale siiski pihta. Aga paistab, et ma polegi ainuke, kes püüab oma vanemaid välja õpetada, sest kui me emmega käisime eelmine nädal üle pika aja taas beebikoolis, siis paistis, et nii mõnigi mu sõps on asja samuti käsile võtnud. :D

Meil on kogunenud taas ka pilte, mida Teile näidata ja need leiate siit. Muuseas on seal pilt ka minu kingitusest issile, mille ma emme abiga talle isadepäevaks tegin.

Tundub, et saigi vist olulisemad asjad kirja pandud. Ma muidugi vabandan ka veidi Teie ees, et harva kirjutan siin, ent mul on nii palju tegemist ja toimetamist, et kohe ei jõua arvutisse. Ent ma soovitan ikka mu lehel silma peal hoida, sest kui kõik ilusti läheb, siis varsti toimuvad meil siin emme-issiga suured muutused ja ma püüan jõudu mööda ka Teile nendest kirjutada. Niiet....olge tähelepanelikud. ;)

1 kommentaar:

  1. Jeee, palju õnne käimahakkamise puhul! Me nüüd kohe nii põnevil, et mis toredat teil siis toimuma hakkab.. Hmmmm...

    VastaKustuta