SUVI TEGEMISED

Nii nüüd on see siis tehtud ja olemegi juba varsti pea nädala Keilas elanud. Noh eks seda siginat-saginat siin oli, aga minu arvates see kolimine küll nii hirmus polnud, nagu emme räägib. Tegemist-toimetamist jätkub mul siin küllaga ja päeval kui emme toimetab, siis annab mul temaga sammu pidada, pidevalt otsi teda mööda korterit taga. Samas vahest on see peitusemäng päris tore. :D Peale kolimise on meil siin muidugi muudki juhtunud. Eelmisel laupäeval andsin emmele-issile vaba päeva ja olin vanaema Annega, vanemad aga käisid jõuluvanale Soomemaale mu kingisoove edastamas. Tegelt emmet nägin ma üldse reede pealelõunal ja siis alles pühapäeva hommikul, sest reede õhtul vuhvis ta ennast üles ning käis oma töö jõulupeol. Ja ma sain selle nädalavahetusega kinnitust oma arvamusele, et vahel on täitsa tore kellegi teisega hängida ja oma kallitest vanematest veidi puhata (ärge neile seda öelge, äkki muutuvad kurvaks). :P Täna käisime emme töö juures, sest info liikus, et jõuluvana saabub Põrg...

Vat see ongi meie suur uudis, millele ma mõne nädala eest siin blogis vihjasin. Ent alates eilsest on kõik ametlik  ja tundub nii, et jõulud veedame emme-issiga juba uues kodus. Teid huvitab kindlasti kuhu me siis läheme? Me jätame armsa pealinna selja taha ning suundume sellesse pisikesse väikelinna, kus mind suvel ka ristiti ehk siis Keilasse. Emme ütles mulle, et ma saan uues korteris täitsa oma toa ja sinna pidavat mahtuma  isegi mu mänguasjad ära. Ent ma ei saa aru, mis selles oma toas siis niiiiiii suurt on, et seda tuleb kohe eraldi toonitada. Mul ju siin Mustamäe korteris praegu lausa kaks oma tuba ja siis veel esik ja vannituba ja köök on ju ka minu omad. ??? Ja siis nad pakuvad mulle ühte oma tuba (ma arvan, et see on ju lausa tagasiminek....või mis Teie arvate?). Ma pean seda asja uurima. :D Igaljuhul on issil ka hea meel, sest tema saab oma mänguasjade jaoks samuti täitsa oma toa. Ning emme rõõmustab ka vääääääääääga, sest tal hakkab olema ju poole enam koristamist. :P Ma o...

Et kui te veel pealkirjast aru ei saanud siis ma läksin käima. :D Tegelikult hakkasin ma täitsa ise kõndima juba nädalakese tagasi, isadepäeval (issil oli selle kingi üle väääääga hea meel), aga mul pole lihtsalt mahti olnud seda uudist veel Teiega jagada. Muidugi, kui Te nüüd arvate, et ma vaid oma kahe pulga peal mööda korterit ringi tuuseldan, siis Te eksite veidi. Kui ikka vääääga kiire on ja ruttu vaja kuhugi jõuda, siis kasutan ma ikka käputamistehnikat, sest kiirkõndi tuleb mul veel treenida. Noh aga põhiline on ikka see, et nipp mul nüüd selge, vaja vaid harjutada, harjutada ja siis veel harjutada. Meil vanematega on tegelikult viimasel ajal taas palju tegemisi olnud. Sünnadel oleme käinud (Kaisal Trallitoas ja tädi Gerlil emme töö juures) ning pidasime maha veel minu ühe sünnipäevapeo, mis tuli minu tigeda tõve pärast üks kord edasi lükata, ent eelmine esmaspäev sai ka see ära peetud (parem hilja kui üldse mitte). Mul käisid külas väikesed Emma ja Sander, siis veidi suurem Sam...

Kui täpne olla, siis ma olen juba aasta ja kahe päevane. :) Aga noh see on juba pisiasjade kallal norimine. Põhiline on ikkagi see, et 12 kuud möödusid kiiresti ning ma saingi tähistada oma esimest suurt sünnipäeva. Ning kuna mul on viimased päevad olnud üsna kiired, siis ei jõudnudki Teile varem kirjutada, sest eilse päeva me emmega lihtsalt puhkasime pidude väsimust välja ja mängisime mu uute mänguasjadega. Aga räägin siis Teile kõigest toimunust lähemalt. Reedel, 26. oktoobril, käisime emmega arstitädi vaatamas ja emme oli väga põnevil, mis numbrid kaal ja mõõdulint meile annavad. Kas Teid huvitab ka? No loomulikult ütlen Teile ka...kaal 11,19kg ja pikkus 79cm, mis tähendab seda, et kaal on mul suurenenud võrreldes sünnikaaluga üle 3,5 korra ja pikkus on pool emme omast, niiet varsti olen emmega ühe pikkune. Algselt polnud küll plaanis, et ma reedel ka süsti saan, aga arstitädi arvas, et teeme ära, vaatamata sellele, et polnud vaktsineerimipäev, siis ei pea teistkorda tagasi tulema....

On aeg taas Teile jutustada oma tegemistest, sest viimasest korrast on juba üsna palju vett merre voolanud ja siit sealt on ka nurinat tulnud, et ma pole kaua kirjutanud. ;) Nagu eelmine kord lubatud pajatan nüüd veidi oma beebikooli tegemistest. Muusikatund meeldib mulle väga, seal laulame, mängime erinevaid pille (näiteks trianglit ja tamburiini) ning võimleme muusika rütmis ning peale tundi saab lihtsalt ringi sahmerdada ja elu-olu uurida (loe: võimalikult palju segadust tekitada). Mis aga puutub võimlemistundi, siis selles osas me emmega alles kujundame oma arvamust. Igati tore on see, et saan seal oma eakaaslastega tutvuda ja nö mängida. Aga mis mul ei meeldi, on see, et paljud harjutused on suur väntsutamine ja akrobaatika. Mulle küll meeldib kui emme mind kodus solgutab, aga need harjutused on ikka liig mis liig minu jaoks ja kuna ma ka paras vägilane olen, siis paljusid tõstmisharjutusi ei julge emme tehagi, sest kardab, et kukutab mu lihtsalt maha. Emme arvab, et meil tuleks s...

ehk ma olengi juba 11 kuune. :D Seekord mul pole teile arsti poolt kinnitatud strateegilisi mõõte anda. Aga kui emme mind nädalake tagasi kaalus oli näiduks 10,5kg (selle suure sahmerdamise peale pole suurt miskit juurde tulnud) ja pikkust peaks olema vist veidi alla 80cm (sest riided on mul enamus 80 ja 86 suurus). Eks kuu pärast ole näha, mis näidud arstitädi saab. Mul on nüüd uus rallikas, millega käime emmega jalutamas ja maid avastamas. Me emme ja issiga ostsime selle juba paar nädalat tagasi Saksamaal olles, aga alles nüüd nädala keskel jõudis see lõpuks ka Eestisse kohale. Võrreldes vana rallikaga on uus väiksem ja kompaktsem ja ma arvan, et ka kiirem ning üldse sealt saab maailma palju paremini uudistada. Noh et kui vana rallikas oli nagu suur ralliauto, siis uus on pigem nagu vormel. :D Emme teadis rääkida, et järgmisest nädalast hakkame me koos käima muusika- ja võimlemistundides. Mu vanematele lihtsalt tundub, et kuna ma olen suhtlejamaks muutunud ja tahan kogu aeg avastada ...

Kaks nädalat läksid väga kiiresti ning reis on läbi saanud ja me olemegi kodus tagasi. Tegelikult oleme kodus olnud juba mitu päeva, ent meil emme-issiga on olnud üsna palju asjatoimetusi ning nii ma polegi jõudnud varem kirjutada. Esmalt tahan koos emme-issiga öelda aitähh tädi Tiinale, onu Jaagule ja Margil, et nad meid võõrustasid. Eriti suure aitähh ütlen Margile, et ta lubas mul oma mänguasjadega mängida. Loodan, et Mark tuleb varsti ka mulle külla, siis saan talle oma mängukanne näidata. Tagasisõit koju kulges meil üsna kiirelt ja kenasti, isegi emmel oli enesetunne hea. Mind natuke pahandas Frankfurdi lennujaamas see, et ma ei saanud seal ringi tuuseldada. Emme-issi ei tahtnud mind seal käputama lasta, sest muidu teised suured inimesed oleksid minust lihtsalt kiirustades üle tormanud. See pani mind aga mõtlema, et pean selle kõndimise asja ikka kiiremini  selgeks saama. Noh eks ma ikka iga päev treenin kah ja juba liigun päris hästi igasugu tugede abil, aga võtab veel aega, et m...

Ohe...mu viimasest kirjutamisest on möödunud vaid mõned päevad, ent niiiiiiiiii palju on toimunud, et pean taas teile oma tegemistest jutustama kuna muidu äkki ununeb miskit. Me oleme käinud erinevates lossides. Nädalavahetusel käisime suures lossis nimega Seehof. Kus Seehof asub ma täpselt ei tea, kuskil Saksamaa lõunaosas. Igaljuhul oli seal lahedad alleed, kus me jalutasime ja hästi palju purskkaeve (mõni neist oli ehitatud isegi suure järve keskele) ja kujusid ning emmele-issile meeldis eriti lossi siseõu. Pärast jalutamist sõime veel lossi hoovis asuvas kohvikus kooki kah. Täna käisime Erlangeni lossi ja selle parki uudistamas. Erlangen on see linn, kus me hetkel resideerume. Lossipargis oli ka suur botaanikaaed, niiet vahepeal oli tunne nagu oleksid kõrbes ning siis jälle nagu vihmametsades. Ent suurema osa sellest tänasest jalutuskäigust ma lihtsalt magasin maha, uni oli lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiii magus. Oleme palju ka lihtsalt ringi sõitnud ja väikseid Saksamaa külakesi ja li...

Mõtlesin, et kirjutan Teile sellest, kuidas mu reis siiani kulgenud on. Iga päev toimub meil siin pidevalt miskit põnevat ja hiljem äkki ma ei mäletagi enam kõike. Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama, nagu ikka, algusest. Ühel hommikul ajas emme mind niiiiiiiiiiiiii vara ülesse, et ma juba mõtlesin, et hakkan protestima kõva häälselt, ent siis paistis mulle, et midagi väga teistsugust on toimumas ja ma otsustasin veidi mängu jälgida. Emme pani mind riidesse ja kimasimegi meie autoga vanaisa Reinu juurde ja sealt lennujaama. Kui te arvate, et vanaisa ka meiega tuli, siis kahjuks see nii ei ole. Vanaisa Rein lihtsalt valvab meie autot seni kuni reisul oleme, ju siis emme-issi arvavad, et tema on efektiivsem kui alarm. Ma loodan, et ta ei pea kogu kahte nädalat autos istuma vaid saab ikka vahepeal ära ka käia. :D Oh nüüd kaldusin teemast veidi kõrvale. Igal juhul lennujaamas andsime oma suure kohvri ära ja siis lasti mu seljakott kuskilt asjandusest läbi, samal ajal pidi issi aga en...

Saingi eile juba kümnekuuseks, minu esimene kahekohaline sünnipäev. :D Alustuseks soovin tädi Annelyle ja onu Urmasele palju, palju õnne pisitütre sünni puhul, Eterile ka õnnitlused suureks õeks saamise puhul. Mul on hea meel, et sõpru aina juurde tuleb, eriti tüdrukuid, siis mul ikka tulevikus silmarõõme jätkub. ;) Käisime eile emmega (issi ei saanud seekord tulla, sest tal oli vaja miskit tähtsat tööasja ajada) ka mu arstitädil külas ja temal jätkus minu suhtes vaid kiidusõnu. Ta ütles, et olen igati hästi arenenud väike suur poiss ning arvas, et kui kõik hästi on, siis pean tema juurde alles siis minema kui aastaseks saan. Aga noh, siis saan jälle ka süsti (nii olen emme jutust aru saanud), ent ega ma ei kardagi, mis see väike sutskas ikka mehele teeb. Teid kindlasti huvitavad minu selle kuu strateegilised mõõdud. Need olid - kaal 10,49kg (+890g) ja pikkus 75,5cm (+1cm) - igati normaalne tulemus (minu arust, teie võite muudmoodi arvata, ma luban). :D Eelmisel nädalal olingi siis ena...

Mul on olnud kiired päevad. Laupäeval käisime vanaonu Lembitu juubelil. Ma ei tea küll täpselt, mis see juubel on, aga mulle tundub, et miskit tähtsamat laadi sünnipäev. Meil oli seal emme-issi ja vanaema Vaikega täitsa tore. Emmele issile meeldis väga see koht, kus vanaonu elas. Nad arvasid, et kunagi võiksime meie ka sarnases kohas elada, sest siis oleks mul palju ruumi mütata ja mängida. Ma nägin seal üsna paljusid emme sugulasi ka ja mõnda neist lausa esmakordselt, aga loodetavasti näen neid varsti jälle. Aga pühapäev oli mul eriti sisutihe. Emme ajas mind juba üsna vara hommikul ülesse, söötis mul kõtu ilusti putru täis ja siis me startisime autoga kuhugi. Kust täpselt me läbi sõitsime ma ei tea, sest Une-Mati püüdis mu uuesti kinni, aga tegelt oli sõit ikka üsna pikk, sest kui ma ärkasin, siis emme ikka veel sõitis. Igaljuhul lõpuks jõudsime kohale ja minu arust täpselt õigel ajal, sest toolis hakkas juba igavaks muutuma. Ja siis...nägin ma esimest korda oma vanavanaema. Me ei k...

Alustuseks ütlen kohe, et niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palavad ilmad mulle eriti ei meeldi. Palav on olla ja magada ka rahulikult ei saa....veidi, aga ainult veidi, võiks jahedamaks minna. Aga hoolimata palavusest on mul põnev elu. Nii palju on avastada igal pool. Naljakas on see, et asjad, mis mulle eriti huvitavad tunduvad, tahab emme vaid endale hoida ja võtab need minu käest ära (näiteks taldrikute virn köögikapis). Ma küll püüan teda süüdistavalt vaadata, et ei tohi selline kadekopsik olla, aga ta ei tee sellest välja. Kuna meil kodus on üsna palav, siis oleme viimasel ajal ka üsna palju Tallinna vanaema-vanaisa juures olnud ja ma suudan ka seal igakord suure segaduse endast maha jätta. Näiteks eile sõin seal tomatit, noh kui aus olla, siis sõin vaid veidi, aga selle eest pigistasin tomatit üsna palju ja suutsin nii enda kui vanaema riietele korraliku kunstiteose teha. Lisaks tomati söömisele ajasime eile veel emme-issiga (mina loomulikult troonisin oma rallikas) ühte autot taga, mis m...

Issi-emme panid meie tegemistest taas pilte Teile vaatamiseks. Need leiate siit . Et Te ikka aru saaksite, mis neil piltidel toimub, teen väikese sisukokkuvõtte. Piltidel on näha, kuidas ma köögikappe revideerin ehk emmet aitan söögitegemise juures. Siis on näha kuidas ma emmega maadlesin ja tema ka pikali sain, kuidas ma issi käest jäätist lunisin ja sain veidi kah...ma ju osav. :D Siis on pilte mu onutütre sünnipäevalt ja reisust, mis me emme-issiga tegime Pakri poolsaarele. Samuti näete, millega Tallinna vanaema-vanaisa juures tegelen. Ma olen arusaanud, et põnevamad kui tavalised mänguasjad on potid ja pannid ja lusikad ja paljud muud "tavalised"asjad. Muuseas see kiik on üks mu ristimispäeva kinkidest. Lõpetuseks ütlen veel seda, et mul nüüd neli kikut suus, niiet nüüd saan kõiki ja kõike hammustada ja närida (emmele see miskipärast eriti ei meeldi). ;)

Juba ongi vähem kui kolm kuud minu esimese suure sünnipäevani. Lahe. Täna käisime üle saja aasta st üle kahe kuu taas arstitädi vaatamas ja jällenägemisrõõm oli mõlemapoolne. Pikkust ja kaalu on mul tulnud omajagu. Kaalun nüüd 9620g ja pikkust on 74,5cm. Seega kahe kuuga on juures 1620g ja 4,5cm, päris hea tulemus ütleksin. Eelmine esmaspäev käisin verd ka andmas (kohe võin ära öelda, et analüüs oli korras) ja see oli meil paras action. Emme-issi kartsid, et lähen hirmus närvi sellest toimingust ja seega tuli issi ka meiega kaasa, et ta saaks mind vajadusel lohutada ja oma kõhu peale rahunema võtta, ent ma ei teinud teist nägugi ja nutma ei hakanud hoopiski...võib öelda, et vanemad olid mul ikka üsna üllatunud. Õnneks on nad juba aru saanud, et mulle meeldib üllatada ja nad servast on selleks ka valmis, ent alati ei üllata ma positiivselt. :P Ma olen vahepeal veidi taas ka hammaste kasvatamisega tegelenud. Emme leidis eile hommikul oma suureks rõõmuks mu suust ülevalt paremalt kiku. ...

Emme-issi panidki uued pildid ülesse. Need leiate siit . Seal on pildid, mis tehtud emme-issi pulmapäeval ja minu ristimispäeval ning mõned pildid ka minu argipäeva tegemistest. Tegelikult on ristimispäevast meil endil üsna vähe pilte, sest emmel-issil oli üsna palju muid asjatoimetusi ja seetõttu palungi, et need, kes kohalolijatest ka pilte tegid, võtke emme-issiga ühendust, sest me tahaksime ka neid saada (siis saame neid ka siia lehele juurde panna). :D

Teate mul on olnud üsna kiire nädal ja toimunud on ikka palju. Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama algusest. Eelmisel neljapäeval, 12. juulil, emme ja issi panid pidulikult riidesse ja tegid ennast igatpidi ilusaks ning siis me istusime issi tööautosse, tädi Riina pere tuli ka meiega ja me hakkasime kuhugi sõitma. Seda kuhu me sõitsime ma täpselt ei tea, sest mulle tuli uni peale. Igaljuhul ärkasin ma miski kõva muusika peale ja nägin, et emme-issi tulevad käsikäes ühest uksest sisse. Mulle tundus, et miskit tähtsat on teoksil ja olin igaks juhuks tasa ning jälgisin mängu. Nad läksid ühe laua juurde, siis üks onu rääkis nendega ja emme-issi ütlesid "jah", kirjutasid kuhugi midagi, panid üksteisele mingid rõngad sõrme ja andsid musi kah ning siis onu rääkis nendele veel natuke ja õnnitles neid. Seda kõike oli huvitav vaadata, aga selleks hetkeks hakkas mul turvahällis juba igavaks muutuma, õnneks emme tuli ja päästis mu, sest kuna ma nii tähtis tegelane olen, siis ei s...

Issi pani minust taas uusi pilte üles. Uued pildid asuvad kataloogis 7072007 . Enamus pilte on Kaisa ristimisel tehtud. Lisaks pildid sellest, kuidas ma issi tähtsat arvutilaua alust ala avastasin ja sealt edasi köögi poole suundusin. Nüüd kui ma mööda korterit ringi tuuseldan olen ma avastanud, et siin on niiiiiiiiiiiiiiiiii palju huvitavat, millega saab mängida.

Sain reedel juba kaheksakuuseks. Oma selle kuu täpset kaalu ja pikkust ma teile öelda ei oska, kuna me arstil ei käinud, sest mu arstitädi on välja teenitud suvepuhkusel. Meil siin emme-issiga palju juhtunud ja toimunud. Ma nimelt jäin Jaanilaupäeval haigeks ja üsna korralikult. Mul oli mitu päeva kõrge palavik, isegi 40 kraadi,vanemad olid täitsa mures ja ega ma isegi end suurepäraselt ei tundnud. Jaanipäeval käisime isegi miskis suures majas, kus oli palju kitlitega tädisid. Üks siis näppis mind igaltpoolt, vaatas kurku ja kõrva ja kuulas miski külma asjaga rinna ning selja pealt, lõpuks võeti veel näpust verd ka (nagu mu enesetunne enne seda juba piisavalt kehv poleks olnud). See viimane tegevus viis mul kopsu ikka üle maksa küll ja ma olin emme peale üsna pahane, et ta mulle seda teha lasi, ent õnneks oli meil ka issi kaasas ja tema süles oli hea olla (nagu tavaliselt, sest tema mind ebameeldivate asjadega ei tüüta, see rohkem emme rida). Lõpuks ütlesid arstid, et kõik mu näitajad...

Igalpool, raadios, telekas ja isegi ajalehes, muudkui räägitakse, et täna saabub Suvi. Mina ei mõista, ma olen juba peaaegu kaheksa kuud kohal olnud, kuidas nad siis alles nüüd minu tulekut märkavad. Aaaaaga...võimalus on muidugi ka see, et jutt käib hoopis teisest Suvest. Ent hea on teada, et Suvi on nii populaarne ja oodatud. :D Täna aasta tagasi oli üks tähtis päev. Issi nägi mind esimest korda , kui arstitädi emme kõhtu mingi aparaadiga uuris. Ma olin nii viisakas, et isegi viipasin oma kallitele vanematele siis tervituseks.  Samal korral näitasin ma ka artitädile, et olen poiss ja tema siis omakorda ütles emmele-issile. Siis nad särasid nagu päiksed terve õhtu, eriti issi. :D Me käisime eile emme, tädi Evelini ja Markkusega ühes suures vannis ujumas. Tegelt oli seal mitu suurt vanni. Sain mäest vanni liugu lasta ja ujumisrõngaga sulistada ja palli taga ajada, ent kõige lahedam oli see vann, mis mulises, seal me sulistasime ja möllasime emmega kohe üsna pikka aega. Peale sulistamis...

Lasin taas emmel-issil uuemaid pilte üles panna, leiate need 11062007 kataloogist. Neid pilte vaadates saate aimu, millega ma viimasel ajal tegelenud olen. Emme jäädvustas selle, kuidas ma voodi all luurel käisin...tahtsin teada, mis nad seal peidavad ja issile näidata, et ta eksib, kui arvab, et ma ei oska tema tööriistakohvrit lahti teha (ühe luku sain täitsa ise lahti). Piltidel on näha ka see, kuidas ma end päevauudistega kursis hoian ja iga päev värsket ajalehte loen, samuti demonstreerin oma uusi suvemütse. Niiet vaadake ja  imestage, mille kõigega ma tegeleda jõuan. :D

Vat nii, võtsingi kätte ja hakkasin roomama. Suur päev oli teisipäev 5.juuni. Aga kui te nüüd arvate, et ma nagu väike partisan mööda korterit ringi tuiskan, siis te eksite. Mul peab ikka piisavalt motivatsiooni olema ning motivaatoreid on mitmeid - emme kruus, teleka pult, ajaleht, tühjad jogurtitopsid või issi tööriistakohver - lihtsalt niisama ei viitsi ma end küll liigutada. Liikumiseks on mul väga isikupärane tehnika (seda on keeruline kirjeldada, peaksite seda ise nägema), mis emmele-issile nalja teeb. Mina aru ei saa, mis seal ikka nii naljakat on ja ma võiksin isegi veidi solvuda nende itsitamise peale. Mina ju ei naera nende pihta, kui nad oma kahel makaronil ringi tuiskavad, minu arvates on selline liikumisviis samuti muigamapanev. Hetkel kasvatan ma usinalt ka oma teist kikut (alla paremale). Mul lihtsalt hakkas esimesest hambast kahju, et ta seal suus nii üksi, nii üksi peab olema. Nüüd on teisest kikust ka juba väike nurk väljas ja mina saan igasugu maitsvaid asju oma kahe...

Mõtlesin, et kaua ma siin ikka enam venitan ning pinget õhus hoian ja nii ma endale esimese kiku suhu kasvatasingi, alla vasakule. Emme avastas selle eile lõuna ajal rutiinse kontrolli käigus. :D Seega minu hambaralli algas 7 kuu ja 5 päevasena. Issi ei uskunud emmet ja kohe päeval ta ka oma töntsi sõrmega ei tundnud miskit, ent emme muudkui utsitas teda takka, et katsu katsu seal on hammas (vahemärkuseks see, et oleks nad siis ka luba küsinud minult, enne kui mulle näpu suhu topivad... aga ei, kus sa sellega...võib öelda, et ma sellisest käitumisest veidi nördinud) ja lõpuks issi ka õhtul tundis, et hambanurk väljas igemest. Aga issi ikka siiani ei usu, et see kiku (ta arvab vist, et mul hoopis valehammas suus). :D Seega ei tohi emme mulle enam öelda, et mul nii kena hambutu naeratus...alates eilsest on mul veel kenam hambaga naeratus. :D

Utsitasingi issit piisavalt ja ta pani uued pildid teile vaatamiseks üles. Need leiate Piltide alt kataloogist 30052007 . Vaadates neid saate aimu, mida me oleme vanematega viimastel nädalatel teinud. Kui teil tekib küsimus, miks ma vannis istun, siis põhjus on lihtne. Kuna see vann oli meil laenu peal ja tägi Greetelil läheb seda taas endal vaja, siis pidime selle neile loomulikult tagasi andma, aga enne tahtsin end selles veelkord jäädvustada lasta. Ent mul on juba ka uus vann -  sinine ja suurem - seal saab palju lahedamalt mütata, niiet mul isegi heameel,et pidime teisest vannist loobuma.

Jälle üks kuu on möödunud. Ma vist hakkan vanaks saama (jääma), sest pidi olema nii, et mida vanem oled seda kiiremini aeg lendab ja minu arvates need päevad lähevad viimasel ajal üsna kiiresti, aga noh eks meil ole emme-issiga tegemisi ka ikka üsna palju olnud. Eile käisime minu enda arstitädi vaatamas ja rõõm oli meil mõlemapoolne üksteist näha. Mind kaaluti ja mõõdeti ja vaadati üldiselt kui tubli ma olen. Kaaluks oli 8 kg, võrreldes eelmise kuuga oli lisaks tulnud vaid 170g, ent arstitädi ütles, et minu vanuses see täitsa normaalne ja ju ma siis sihverdan ja nihverdan kogu söödud energia ära. Pikkust oli 70,5 cm (kuuga juures 2,5cm) ning peaümbermõõt oli 46cm. Seekord vedas, keegi mind torkida ei tahtnud. Järgmine kord näen arstitädi alles juuli lõpus, sest ta pidi varsti puhkusele jääma. Esmaspäeval käisime ka arstil, oli samuti tuttav tädi, kelle juures ma ennegi juba kaks korda käinud...mmm...ma püüan meenutada, mis arst ta oli....mmmm....oh meelde tuli...neuroloog. Tema ütles...

Issi oli taas tubli ja pani kõigile vaatamiseks uusi pilte siia lehele. Nendel piltidel on näha, kuidas mina õpin issi tähtsat arvutitoksimise ametit, kuidas ma sõidan autos Kaisale külla ja kuidas ma Kaisa juures külas olin ja palju muud. Pildid leiate kataloogist 16052007 .

Täna on väga tähtis päev...emmedel on pidupäev. Täna peab emmedega väga hästi ja viisakalt käituma (no tegelt peab nendega ikka 365 päeva aastas kena olema, sest nad on meile hirmus vajalikud -  sellest olen oma üüratu pika elu jooksul juba aru saanud). Mina püüan täna oma emmele ekstra viks poja olla, muud ma veel praegu ei oska emme heaks teha. Aga...ma luban, kui suuremaks saan, teen emmele emadepäeval pannkooke ja kohvi ja viin need talle voodisse kah, et ta siis ühel hommikul aastas saaks kauem põõnata ja mõnnata (praegu ta mul nii tore tots, et tõuseb igal hommikul täpselt siis üles kui minagi...ok, ok...pean ikka tunnistama, et ma seda ka üsna kõva häälega tavaliselt nõuan). Ent ma arvan, et ma pean ikka ise selle koogitegemiskunsti selgeks saama, sest ega ma issi abile palju loota saa, sest temal mingi imelik arusaam, et toit on siis valmis, kui see on must. Ma emme kõrvalt köögis juba praegu õppinud, et päris nii see vist ikka pole... :D Kuna ma ikka korralik poiss olen, siis ...

Issi oli taas tubli ja leidis aega ka minu lehele uusi pilte panna. Need leiate kataloogist 8052007 . Seal on näha ka mind ujumas meie vannis, minu pisikesi varbaid, mind peale vanni ja muid minu tegemisi.

Olengi juba mitmendat päeva kuuekuune. Esmalt vabandan nende ees, kes ootasid 29-ndal mu blogi. Meil oli emme-issiga niiiiiiiiiiiiiiii tegus ja tore päev, et ma lihtsalt ei jõudnud kirjutada. Sünnipäeva puhul käisid mul külalised, tädi Birgit, onu Tanel ning Romet (Siim oli veidi tõbine ja ei saanud tulla, aga ma loodan, et ta ikka kiiresti terveks saab). Nad tõid mulle ka lahedaid kingitusi, mille eest ütlen neile aitähh. Romet näitas emmele-issile veel meie korteri nö nõrku kohti ja karta on, et mu kallid vanemad püüavad neid nüüd kõrvaldada, aga ärge kartke, küll ma leian uued kohad, kus tegutseda. Ma kuulsin , et emme-issi olid juba ostnud minu tarvis ka turvavärava. Oh neid naiivseid küll, nad ikka tõesti loodavad, et mingid väravad ja piirded mind kinni peavad. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. :D Me käisime eile arstitädi juures. Kaal näitas 7,83kg ja pikkust oli 68cm. Arst ja emme olid näitudega väga rahul, ainult issi torises, sest tema lootis, et mul 8kg täis. Oh s...

Mul oli väga lahe nädalavahetus. Esiteks nägin ma esimest korda oma Kohtla-Järve vanaisa. Ärge imestage midagi, et alles nüüd kohtusime. Me oleks loomulikult varem juba trehvanud, aga mitu korda ilmastikuolud või siis meie mõlema tervis takistas meid plaani ellu viimast. Ent parem hilja kui mitte kunagi... Teiseks käisin ma ära ka elu esimesel suurel peol. Onu Tõnis lisas oma kontole taas ühe aasta ja seekord sellise ümmarguse, niiet oli põhjust pidu pidada. Ma nägin seal esimest korda paljusid oma sugulasi ja siis ma tantsisin seal mitu korda ja siis tehti minust veel niiiiiiiiiiiiiiiiii palju pilte (see ju loomulik, nunnusid kohe kutsub fotografeerima) ning pole ime, et siis õhtu lõpuks ma kustusin jala pealt, selline tempo murrab ka tugevamad (vaadake allpool olevaid pilte). Jama oli minu arust muidugi see, et kui ma tahtsin saada seda mullitavat jooki, mida kõrges klaasis kandikult serveeriti ja selle järele käe välja sirutasin, võeti kandik mu eest ära ja nii mitu korda. Emme oli ...

Mul tuli tuju teile taas oma tegemistest pajatada. See nädalavahetus oli väga tore. Mingitel munadel on pühad ja tänu sellele oli issi terve ühe pika päeva lisaks meiega kodus. Käisime onu Ringo juures soolaleival (naljakas nimi külaskäigule, sest soola ja leiba ei näinud ma küll mitte kuskil) ja siis issi plätserdas veel mingi valge mögaga esikus ja magamistoas tapeediääri. On tema ikka imelik, kogu mu lõbu rikkus ära, mul oli juba plaan valmis, kuidas tapeedist ilusaid kujundeid rebida ning siis emme ees nendega uhkustada. Aga kui emme-issi arvavad, et see möga takistab mind oma loomeannet eksponeerimast, siis peaksid nad veelkord järgi mõtlema... Üldse tundub, et mu vanematel on igav (ma hetkel tegelen kõva mõttetööga, et välja mõelda, kuidas seda viga parandada), sest nad kukkusid nädalavahetusel mööbeldama ka veel. Tõstsid muudkui mu voodit ühest kohast teise ja siis kolmandasse kohta ja lõpuks panid ikka vanasse kohta tagasi (ei mina saanud aru miks kogu seda möllu vaja oli). Ma...

Issi ja emme olid taas tublid ja panid minust uusi pilte siia lehele. Eks nad ikka ühed laisikud ole - ise aina klõpsivad - aga teistele pilte ei näita. Mul juba tuleb vahest see poseerimine üsna hästi välja. Lisaks oli Kohtla-Järve vanaema tahtnud must mingit teistpidi pilti. Kas sellist, et ma peapeal seisaks - ei tea. Äkki vana hoiab ise pilte valetpidi käes.... Nüüd on aga ka teistpidi pilte tehtud ja siin need ka olemas. Igatahes pildid leiate ikka Piltide lehelt ja kõige uuemad on 31032007 kataloogis.

Taas hakkab üks normaalne kuu, milles ON 29 päeva, lõppema ja mina saan täna taas oma sünnipäeva tähistada, sedakorda juba viiendat. Emme-issi ütlevad, et need viis kuud on väga kiirelt läinud, mina ise arvan, et täiesti normaalsel kiirusel, aga see pidigi nii olema, et vanainimestel hakkab aeg lendama. :D Meil on siin uuenduste aeg käes. Emme on mulle nädalakese mingit oranži ollust andnud, mida tema nimetab kõrvitsapüreeks. Kui te arvate, et see meeldib mulle, siis...teil on õigus...tsiteerides suurt "sõnameistrit", see oranž möks kärab küll. Esimesel korral andis ta mulle vaid vaevalised paar lusikatäit ja võib julgelt öelda, et ma olin sellise koonerdamise peale jubedalt solvunud, õnneks on ta tänaseks aru saanud, et ma tahan ikka rohkem. Jutud juba käivad, et nädalavahetusel saan mingit uut möginat, eks näis kuidas see maitseb. Mulle meeldib emmet ikka üllatada, teha asju ristivastupidi sellele, mida tema minult ootab. Ta arvas, et lisatoidu andmisega tuleb suurem jama, ...

Esiteks soovin Teile kõigile ilusat kevadet. Teiseks tahame issi ja emmega Maritile ja Stennile soovida hästi palju õnne pisipoja sünni puhul. Ma olen kohe väga õnnelik, et ma ühe uue sõbra taas juurde olen saanud, kellega tulevikus ulakusi koos teha. Kolmandaks räägin siis teile veidi oma vahepealsest elust - mida olen teinud, kus käinud ja keda näinud. Täna käisime emme-issiga taas üle saja aasta oma arstitädi juures. Mul oli hea meel teda näha ja temal vist mind ka, sest ta muudkui kiitis mind, ütles, et olen igatpidi pinksponks poiss (muidugi tean seda ju isegi, aga nagu ka varem olen öelnud, seda on ikka tore kuulda). Strateegilisteks mõõtudeks saadi seekord sellised numbrid - kaal 7,17kg ja pikkus 66cm (mõlema juurdekasv on täiesti normaalne). Aga emme ja arstitädi rääkisid mingist imelikust asjast nimega lisatoit, mida ma nüüd peaksin vaikselt sööma hakkama lisaks emme piimale. Ma täpselt ei tea, mis see on ja praegu veel oma lõplikku seisukohta ka ei võta selles osas...annan em...

Naistepäeval otsustas issi ka natukene uusi pilte meist lisada. Eks ta püüdis kuidagi emmele meeldida, sest ei toonud ju emmele lilli. Kuid lubas homme tuua, ei viitsinud lihtsalt lillejärjekorras seista ja tõi emmele kaks kommi. Kuid pildid on meil ikka Piltide alt ja kõige uuemad asuvad kataloogis 80307 . Siin on üks näide ka, kuidas me issiga tõtt vaatame. Nagu näete olen ma juba praktiliselt sama suur, kui issi. Ainult natukene veel vaja kasvada.

Ma olen küll väike, ent ma juba tean, et naistega peab ilusti käituma ning paha ei tee ka neid aeg-ajalt veidi moosida, sest kuigi nendega on raske, siis ilma nendeta pidavat veel raskem olema (olen targematelt kuulnud sellist juttu). Ma arvan, et naistepäeval (aga mitte ainult sellel päeval) peavad kõik mehed tšentelmänid olema ning oma kalleid naistuttavaid meeles pidama (uskuge mind pikas perspektiivis tasub vaeva nägemine ennast ära - jällegi olen kuulnud sellist juttu). :D Kuigi olen alles üsna pisike aga kindlasti juba tšentelmän, siis soovin kõigile naisterahvastele, keda tunnen (järgi mõtlema hakates on neid üsna mitu) ilusat naistepäeva ja saadan teile kõigile suure-suure kalli. Emmet kallin ise hästi kõvasti. Mul oli plaan talle ka lilled osta, aga ta endiselt ei luba mind üksi poodi ja naljakas oleks teda ennast poodi saata, et ta endale ise lilled ostaks. Aga paistab, et täitse juhuslikult tegin talle täna ikkagi kingituse. Mul sai sellili olemisest kõrini ja et paremini ...

Ongi taas üks kuu mööda läinud ja mina vanemaks saanud. Päriselt ma siis neljakuuseks ei saagi, sest veebruaris sellel aastal pole lihtsalt 29 päeva, ent lähenedes asjale positiivse nurga alt, pean olema õnnelik, et ma 31. oktoober ei sündinud, vat siis saaksin alles vähe oma sünnat tähistada. Oma selle kuu ametlikke strateegilisi mõõte ma teile öelda ei oska, sest arstile minek alles kuu keskel (jutud käivad, et tahetakse mind taas nõelaga torkida...aga pole hullu ma kannatan ära). Mõni aeg tagasi emme kaalus mind suurte inimeste kaalul (et esmalt koos minuga ja siis emme üksinda) ja siis oli tulemus ligi 7kg ja mõõtes said emme-issi mu pikkuseks 65cm (aga ärge neid tulemusi väga tõsiselt võtke, sest need mitteametlikud, mitte et ma emme-issi oskustes kahtleksin, lihtsalt arstitädid on neis asjus osavamad ning seega usaldusväärsemad). Igaljuhul kasvan ma mühinal. Emme paneb pidevalt mu vanu riideid ära, sest need lihtsalt mulle selga enam ei lähe ja võtab suuremaid asemele. Enamus ...

Täna on tähtis päev minu sõbral Rometil ... ta saab juba suureks meheks st ühe aastaseks. Tahame talle emme-issiga soovida hästi, hästi palju õnne sünnipäevaks! Kallis Romi kasva aga ikka suuremaks ning saa aga ikka targemaks ja mis põhiline, õpi uusi lollusi juurde, siis saad neid ka mulle õpetada ja kõige selle kõrvalt kiusa oma emmet ka veidi (aga ainult veidi, sest emmesid tuleb tegelikult ikka hoida, sest nad on vajalikud meile) :D . P.S Me peame mõlemad kiiresti terveks saama (nõme küll aga tõbi püüdis ka minu kinni...on ikka lollakas ), siis tulen Sulle külla ja teeme ühe korraliku kräu (ma küll veel ei tea, kuidas see kräu tegemine käib, ent ma uurin välja ja siis saame selle ära teha).

Issi oli taas tubli ja pani minust uusi pilte siia ülesse. Võite kõik nüüd vaadata, kui suur ma juba olen. Uued pildid leiate aga Piltide alt alamkataloogist 180207 .

Mu Tallinna vanaisal on täna sünna. Ta saab vist juba üsna vanaks, sest kui mu issi on juba väääääääääääääga vana, siis peab ju tema veel vanem olema, sest ta on ju VANAisa. Huvitav, aga kas siis kui ta noor oli, elasid veel dinosaurused ka? Pean seda asja emme-issi või vanaisa enda käest uurima. Võimalik, et emme-issi ise ka mäletavad sauruseid, sest ega ma täpselt ei tea, millal need elukad välja surid. Igatahes... KALLIS VANAISA, PALJU, PALJU ÕNNE TÄHTSA PÄEVA PUHUL!!! :)

Olen nüüd sajapäevane. Vanaisa ütles, et on olemas sellised asjapulgad nagu president ning peaminister, kelle tegevust ei tohi sada esimest päeva kritiseerida st neile antakse aega sisse elada. Huvitav, kas see kehtib ka minu kohta? Emme-issi ütlevad, et ma olen nende kunn. Ega siis kunn nõrgem saa olla neist kahest eelmainitud asjapulgast...noh vähemalt ma ise arvan nii. Seega kui keegi tahab mind kommenteerida või kritiseerida (no vaevalt keegi nüüd seda teha tahab...ma ju nii tore poiss), siis nüüd on teie võimalus tulnud :D . Jään huviga ootama... Me olime emmega täna öösel täiesti esimest korda täiesti kahekesi kodus (aaa õigus Tont oli ikka ka), sest issi läks mingit tähtsat tööasja kuhugi kaugesse paika ajama (see vist oli see maa, kus jõuluvana elab). Ma võin enda kiituseks öelda, et olin emmele väga hea laps, nii nagu issiga kokkuleppisime. Täna õhtul peaks issi taas koju saabuma ja ma loodan, et ta toob mulle mullinätsu ja värvilist traati ikka ka :P . Täna ja vist ka järgnev...

Issi oli täna tubli ja pani minust taas uusi pilte ülesse. Seal on üks pilt ka issi sünnipäevalt, teised ei tulnud emmel eriti hästi välja :( Lisaks mängin ma seal mitmel pildil emmega. Üldse olen emmega natuke paremini läbi hakanud saama. Ta on vist õppinud ja nii ma ei pea talle enam nii tihti oma tahtmistest kõvahäälselt teada andma. Küll need vanemad õpivad ikka kiiresti.... Aga pildid leiate muidu Piltide lingi alt kataloogist 10207. Otselink on ka - see on siin .

Mul on jälle sünna...lahe. Kirjutan teile veidi oma vahepealsetest juhtumistest. Me oleme emme-issiga käinud juba kahe arstitädi juures ja homme lähme kolmanda juurde. See veerandaasta on vist miski tähtis verstapost, sest kõik tahavad mind uurida ja puurida ja näppida. Eelmine neljapäev käisime meie oma arstitädi juures. Seal kaaluti ja mõõdeti mind ning tehti süsti kah...ma olin väga vapper, tegin vaid väikese piuksu (noh emme süles oli kindel ju). Täna käisime mingi võõra arstitädi juures, ent ta oli väga sõbralik, niiet ma isegi lobisesin temaga veidi ning naeratasin talle. Täna kaaluti ja mõõdeti mind ka - kaalu oli 6190g ja pikkust 61cm. Seega viisaastaku plaani täitsingi kolme aastaga ehk olen usina söömisega oma sünnikaalu kahekordistanud. Tänane arstitädi ütles, et ma olen veidi pinges ja soovitas mulle masaaži, see mulle kindlasti hakkab meeldima. Seda ma hästi ei mäleta, millise arstitädi juurde me homme läheme...oli mingi orto...eks näis homme, mis muga jälle tehakse. Ma ol...

Niisiis nagu pealkiri ütleb on mu issil täna sünna ja ta saab väääääääääääääääga vanaks...noh igaljuhul võrreldes minuga. Kahjuks mul pole talle kingitust, sest emme ei luba mul veel üksi poodi minna ja üldse - taskuraha ka veel ei anta (märgin siin taaskord ära, et mobiili pole nad mulle endiselt ostnud).Seega pean taaskord kasutama oma vana nippi ning ütlema, et mina ISE olengi issile suurim kink. KALLIS ISSI, HÄPPI PÖÖFTEI TU JUU!!!! (näete ma oskan juba veidi ka võõrkeeli) :) Aga ühest asjast ma veel täpselt aru ei saa...miks issil on vaid kord aastas sünna, aga mul on juba siiani neid kaks olnud ning kolmas on tulemas, kas ma siis olen juba kohe kolme aastane? Ma pean seda asja uurima...lähen küsin emmelt.

Issi oli tubli ja pani taas siia lehele uusi lehti minust. Need leiate siis Piltide alt. Otselink on siin . Mis tegevus seal piltidel siis toimub? Esiteks oleme koos mina, issi ja Tont. Nimelt otsustas Tossu (Tondi hüüdnimi) ka tulla issi sülle magama. Nii me seal koos olimegi diivani peal. Siis olen mina oma vahva mütsiga. Seda mütsi topib emme mulle pähe, peale seda, kui on mu pea rasvaseks määrinud. Öäkk. Mingi jura on igatahes. Kuid pidi aitama kõõma vastu. Nii vähemalt räägitakse. Ja ka emme ja issi ütlevad, et mu pea ilusamaks läinud. Kuid ega nende pead rasvaga kokku määrita.... Ja siis olen ma oma uute mänguasjadega. Need saime alles eile tädi Birgiti käest. Need on tegevusmatt ja mängukaar. Seal on igasugu kilinaid ja kolinaid küljes ja nii ma siis saan nendega mängida. Mulle tegelikult täitsa meeldib praegu nende jubinatega mängida. Need krõbisevad ja kolisevad ja emme ja issi ronivad ka totakate nägudega siis ümber minu :)

Uus aasta on nüüd ka möödas. Issi kõhul oli hea ja turvaline magada. Mind need paugud ja mürtsud ei seganud. Kuid eks mul oli uni ka. Päeval näitasin emmele ja issile, mis häält ma oma kõriga teha oskan. Ega mul nagu eriti viga polnudki - lihtsalt jonnida tahtsin. Nüüd on issi taas tööle ka läinud. Ma saan päeval ise emmet kiusata. See on päris huvitav tegelikult. Ma olen kaval ka - mõni päev olen hea laps ja mõni päev virisen emmega. Issiga püüan aga igaks juhuks hea laps olla. Teda näeb nüüd ju vähem ja tema kõhul on mõnna magada. Tõsiselt on mulle aga nüüd hakanud meeldima vannis käimine. Suudan juba vannitoa põrandale ka vett pritsida :) Emme ja issi tuleb ka märjaks teha. Emme ja issi üritasid mind koos väikse vanniga küll suurde vanni panna, kuid seal pole nii mõnna. Ja neil endal ka vist ebamugav. Seega kolisime ikka vana hea pesumasina peale tagasi.