Otse põhisisu juurde

Reisikiri Saksamaalt vol2

Ohe...mu viimasest kirjutamisest on möödunud vaid mõned päevad, ent niiiiiiiiii palju on toimunud, et pean taas teile oma tegemistest jutustama kuna muidu äkki ununeb miskit.

Me oleme käinud erinevates lossides. Nädalavahetusel käisime suures lossis nimega Seehof. Kus Seehof asub ma täpselt ei tea, kuskil Saksamaa lõunaosas. Igaljuhul oli seal lahedad alleed, kus me jalutasime ja hästi palju purskkaeve (mõni neist oli ehitatud isegi suure järve keskele) ja kujusid ning emmele-issile meeldis eriti lossi siseõu. Pärast jalutamist sõime veel lossi hoovis asuvas kohvikus kooki kah. Täna käisime Erlangeni lossi ja selle parki uudistamas. Erlangen on see linn, kus me hetkel resideerume. Lossipargis oli ka suur botaanikaaed, niiet vahepeal oli tunne nagu oleksid kõrbes ning siis jälle nagu vihmametsades. Ent suurema osa sellest tänasest jalutuskäigust ma lihtsalt magasin maha, uni oli lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiii magus.

Oleme palju ka lihtsalt ringi sõitnud ja väikseid Saksamaa külakesi ja linnu uudistanud. Eile näiteks käisime selles linnas, kus onu Jaak töötab (nimi on nii raske, et mina seda enam ei mäleta). Jalutasime ja emme šoppas nati (loomulikult minu jaoks) ja siis käisime ehtsas Itaalia jäätisekohvikus. Suured sõid kõik erinevaid jäätiseid ja mina sain ka neid kõiki maitsta, nämmmmma oli... :D

Teisipäeval andsime issi ja Margi ja onu Jaaguga emmedele vaba õhtupooliku, et nad saaks poodides kolada ja endale ilusaid asju osta. Ja teate, mis siis oli lõpptulemus. Emme tuli koju mitme kotiga ja need kõik olid...mulle. Niiet, kes veel arvab, et ma pole maailma naba...noh....see lihtsalt eksib. ;)

Aga üks päev juhtus väike ime kah. Emme käis koos meiega McDonaldsis söömas. Ta küll lubas kunagi ammu (nii ammu, et mina seda küll ei mäleta), siis kui ta Saksamaal McDonaldsis töötas, et tema küll enam mäkki oma jalga ei tõsta ja seal ei söö, aga näed nüüd ikkagi tegi seda. Niiet iial ei tasu öelda iial. :D

Hetkel ei meenugi midagi muud tähtsat. Niiet vaadake veel mu uuemaid pilte, need leiate siit ja jääge ootama mu järgmist blogi. Tsauki! :D

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Huvitavad mõtted, mis panid mõtlema...

Allikas: http://koduhaldjas.blogspot.com/2015/03/kurb-ja-motlemapanev-mlliseks-on.html Bob Moorehead oli eelmise sajandil tuntud terava keelega pastor. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatukohase artikli. „Meie aja paradoks on see, et meil on kõrged majad, aga madal taluvuslävi, laiad teed, kuid kitsad vaated. Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem. Meil on suuremad majad, kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi, aga vähem aega. Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised, kuid hindame halvemini situatsioone.  Meil on rohkem eksperte, aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin, aga kehvem tervis. Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe. -Oleme suurendanud oma nõudmisi, aga vähendanud väärtusi. -Räägime lii...

Ahoi!

On taas aeg Teile oma tegemistest kirjutada. Kui eelmistel kordadel olen pidanud tõdema, et sündusi on olnud vähe, siis seekord tuleb tunnistada, et toimunud on nii mõndagi. Aga kõigest ükshaaval... Esmalt soovin koos vanematega oma kallile tädipoeg Markile palju, palju õnne, ta saab täna nimelt kolme aastaseks. Ma olen selle kuu aja jooksul üsna palju kokku puutunud arstitädidega, sest mul on olnud üks plaaniline haiglaskäik ja üks täiesti plaaniväline haiglasse minek. Plaaniline arstitädide külastus oli adenoidioperatsioon, mis õnnestus esimese korraga, 23. märtsil, ära teha. Hommikul sõitsime emme-issiga lastehaiglasse, arstitädi vaatas mu ilusti läbi, et ikka oleksin tips-tops terve.  Loomulikult ma lasin seda teha, ilma, et oleks mingisugust protesti ilmutanud ja kui siis kabinetist välja tulime, ütles üks suurem tüdruk ukse taga minu kohta, et vaata kui tubli poiss, ei teinud ühtki piiksu (enne mind ikka kisasid nii mõnedki lapsed seal sees). Edasi läksime palatisse ja mulle anti...

Vaadake!

Lasin emmel-issil Teie jaoks uusi pilte üles panna. Need leiate siit . Seal on fotosid igasugu sündmustest. Võite näiteks näha, kuidas ma kodus sahtlite sisu inventeerin ja seda, kuidas triikimislaual surfan (meil lihtsalt asi nii, et enne kui emme saab triikima hakata, pean mina saama triikimislaua ja -rauaga mängida). Samuti tabas emme fotogaga hetke, kui issit aitasin ja kui püüdsin täitsa ise süüa (ma olen aru saanud et miljon-siljon korda põnevam on ise toidu sees sonkida ja seda suhu panna, kui lasta kogu töö emmel ära teha). Võite näha ka Keilas asuva Hiirekese mängutoa avapidu, kus me emmega nagu kümme kopkat kohal olime. Me muide käime nüüd seal ka loovustunnis ning vahva on. :D Pilte on muidugi veel küllalt teisigi, aga mul pole hetkel lihtsalt rohkem aega Teile neist pikemalt rääkida, sest ma lähen nüüd emmega vanni sulistama. Vut nii! Vaadake aga ise ja mõistatage mis ma neil piltidel teen. :)