Kaks nädalat läksid väga kiiresti ning reis on läbi saanud ja me olemegi kodus tagasi. Tegelikult oleme kodus olnud juba mitu päeva, ent meil emme-issiga on olnud üsna palju asjatoimetusi ning nii ma polegi jõudnud varem kirjutada.
Esmalt tahan koos emme-issiga öelda aitähh tädi Tiinale, onu Jaagule ja Margil, et nad meid võõrustasid. Eriti suure aitähh ütlen Margile, et ta lubas mul oma mänguasjadega mängida. Loodan, et Mark tuleb varsti ka mulle külla, siis saan talle oma mängukanne näidata.
Tagasisõit koju kulges meil üsna kiirelt ja kenasti, isegi emmel oli enesetunne hea. Mind natuke pahandas Frankfurdi lennujaamas see, et ma ei saanud seal ringi tuuseldada. Emme-issi ei tahtnud mind seal käputama lasta, sest muidu teised suured inimesed oleksid minust lihtsalt kiirustades üle tormanud. See pani mind aga mõtlema, et pean selle kõndimise asja ikka kiiremini selgeks saama. Noh eks ma ikka iga päev treenin kah ja juba liigun päris hästi igasugu tugede abil, aga võtab veel aega, et ma täitsa ise saaksin hakkama. Õnneks on mul üsna mitmeid eeskujusid ka kellelt kõndimist õppida.
Igaljuhul reisi lõppedes tunnistasid emme-issi mind ühehäälselt kõige tublimaks vanderselliks. :D
Nüüd me siis püüame vanematega jälle argipäeva sisse elada ja eks see võtab veidi aega. Põhimõtteliselt olen ma nüüd täiesti suurte poiste toidul ja tissitamisega on üsna üks null. Emme meeleheaks võtan veel väikese öönapsi ja vahel hommiku poole ööd ka veidi, kui emme püüab mind veidi ära osta, et ma veel mõned tunnid põõnaks koos temaga (pean tunnistama, et olen üsna ära ostetav), aga ma saaksin ka nende kordateta hakkama.
Täna ei viitsigi rohkem kirjutada. Vaadake veel ka mõningaid Saksamaa pilte, need leiate siit. Seal on nii emme-issi kui ka tädi Tiina-onu Jaagu tehtuid.
Ilusat ja loodetavasti päikselist sügist Teile kõigile! :D
Esmalt tahan koos emme-issiga öelda aitähh tädi Tiinale, onu Jaagule ja Margil, et nad meid võõrustasid. Eriti suure aitähh ütlen Margile, et ta lubas mul oma mänguasjadega mängida. Loodan, et Mark tuleb varsti ka mulle külla, siis saan talle oma mängukanne näidata.
Tagasisõit koju kulges meil üsna kiirelt ja kenasti, isegi emmel oli enesetunne hea. Mind natuke pahandas Frankfurdi lennujaamas see, et ma ei saanud seal ringi tuuseldada. Emme-issi ei tahtnud mind seal käputama lasta, sest muidu teised suured inimesed oleksid minust lihtsalt kiirustades üle tormanud. See pani mind aga mõtlema, et pean selle kõndimise asja ikka kiiremini selgeks saama. Noh eks ma ikka iga päev treenin kah ja juba liigun päris hästi igasugu tugede abil, aga võtab veel aega, et ma täitsa ise saaksin hakkama. Õnneks on mul üsna mitmeid eeskujusid ka kellelt kõndimist õppida.
Igaljuhul reisi lõppedes tunnistasid emme-issi mind ühehäälselt kõige tublimaks vanderselliks. :D
Nüüd me siis püüame vanematega jälle argipäeva sisse elada ja eks see võtab veidi aega. Põhimõtteliselt olen ma nüüd täiesti suurte poiste toidul ja tissitamisega on üsna üks null. Emme meeleheaks võtan veel väikese öönapsi ja vahel hommiku poole ööd ka veidi, kui emme püüab mind veidi ära osta, et ma veel mõned tunnid põõnaks koos temaga (pean tunnistama, et olen üsna ära ostetav), aga ma saaksin ka nende kordateta hakkama.
Täna ei viitsigi rohkem kirjutada. Vaadake veel ka mõningaid Saksamaa pilte, need leiate siit. Seal on nii emme-issi kui ka tädi Tiina-onu Jaagu tehtuid.
Ilusat ja loodetavasti päikselist sügist Teile kõigile! :D
Kommentaarid
Postita kommentaar