SUVI TEGEMISED

T-särk isadepäeva kingitusena on lihtne ja praktiline kingitus. Seoses läheneva isadepäevaga on ka meie poest hakatud järjest rohkem hakatud tellima erinevaid isadepäeva temaatikaga t-särke. NetiKink poe valikust leiate palju erinevaid t-särke . Kui Te ei soovi oma isale kinkida laste pildiga t-särki, siis võite piirduda ka lihtsalt tekstidega t-särgiga. Väga leivinud on isadepäeva puhul näiteks erinevate sloganitega t-särgid. Järgnevalt mõned näited, mis hüüdlaused isadepäevaks t-särgile lasta trükkida. Olen uhke oma laste üle Parim isa Maailma parim isa Lahedate poiste isa Seda särki kannab …. lahe isa Isa Slogani valikuid on veel palju ja neid võib ka omavahel kombineerida. Näiteks seljale üks osa sloganist ja rinnale teine. Meie abil on Teil võimalik tellida oma isale just temale ainulaadne isadepäeva kingitus. Lisaks võite loomulikult vaadata ka meie teisi kingiideede pakkumisi – Kingitus isadepäevaks artiklist.

Kingitus sünnipäevaks lastele on uus artikkel NetiKink kingituste e-poes. See kirjutis annab hea ülevaate NetiKink kingituste poe toodetest, mis sobiksid sünnipäevaks kingituseks lastele või noorukitele. Seega, kui otsite hetkel lapsele mingit kingitust ja Te ei suuda valida, siis tasub kindlasti vaadata NetiKink poodi. Äkki saate mõne hea idee, mida saate ära kasutada.

NetiKink lehe jaoks olen taas valmistanud ühe tooteid tutvustava video. Seekord sai siis valmistatud fotokivide tutvustav video. Video ise asub siin: http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=Wq0p9wrVkTs Keda huvitab mis tarkvara antud video loomiseks kasutasin, siis vaadae kindlasti ka Spotti blog i.

Täna sai põhjalikult katsetatud NetiKink kingituste poe jaoks esimese tootetutvustus video valmistamisega. Tulemus on siin: http://youtu.be/qGuoNqInAZk Täpsemalt selle video tegemisest ja mis tarkvara kasutasin - sellest saate lugeda Spotti blogis .

Meie pere pood - NetiKink.eu   tootevalik on laienenud taas uute pusledega. Nüüd on lisatud poodi kuus erinevat uut puslet. Viimati tootevalikusse lisandunud puslede seas on vähemalt kaks sellist, mis sobivad hästi lastele. Kokku on NetiKink poes nüüd puslesid müügil juba 11 erinevat tüüpi. Saadaval on nii tavalisi papist puslesid kui ka spetsiaalseid vastupidavamaid puidust puslesid. Lisaks vaadake kindlasti  kõiki   NetiKink poe uusi tooteid, mida pidevalt lisatakse. Uued tooed on kõik näha siin uute toodete lingil . http://netikink.eu/

Otsite kiiresti mingit kingitust ? Lihtsalt poodi ei soovi ka minna, et midagi suvalist osta?  NetiKink e-pood pakub Teile palju erinevaid kingi võimalusi. Fotokruus on kingitus , mida on lihtne tellida ja sõltuvalt kujundusest võib teha väga omapärase ja huvitava kingituse. Ja mis peamine - Teil on võimalik tellida endale kingitus interneti teel, Teile sobiva transpordi viisiga. Nii saate näiteks tööjuures kingituse ära tellida ja paari päeva pärast saate selle juba kätte. Jääb ära pikk ja tüütu poodide vahel seiklemine. Näiteks töökaaslastele ja tuttavatele võib kinkida mõne naljaka pildiga fotokruusi. Kui ka tuttavast ei õnnestu mõnda sellist pilti leida, siis alati on võimalik ka näiteks Googli otsingust otsida mõni naljakas pilt. Lisaks naljakale pildile on aga siis soovituslik välja mõelda fotokruusile ka mõni lahe pühendus või märksõnad. Loomulikult lastakse palju trükkida ka kingi saaja nimi, kuid veel parema mulje jätab fotokruusil olev lisapühendus. Näiteks võite neid otsid...

Meie pere üheks tegevusalaks on NetiKink e-pood. Antud poes tegeleme erinevate kingituste ja fotomeenete valmistamise ja müügiga. Oleme Eesti üks suurima fotomeenetega kingituste pood. Praktiliselt kõik meie pakutavad tooted on meil kohe laos olemas ja tänu sellele suudame pakkuda ka kiiret tellimuste täitmist. Lisaks - tänu suurele valikule on kingituse otsimine lihtsam. Püüame ka anda järjest oma kodulehel erinevaid soovitusi, kuidas ja mille jaoks erinevaid tooteid kasutada. Näiteks avaldasime hiljuti artikli, mida kinkida õpetajatepäevaks. Järgnevaks plaaniliseks artikliks on isadepäeva kingituste ideed. Seega kui otsite kingitus, siis vaadake kindlasti NetiKink e-poodi. Liituge ka NetiKink poe Facebooki lehega , kus samuti uudistest teada anname ja lisaks ka vahest eripakkumisi ainult meie fännidele. http://netikink.eu/ - kingitus internetist

Tere Teile kõigile üle mitme mitme aja. Tuli mõte, et meenutaks ja kirjutaks Teile nüüd oma senini toimunud suvistest asjatoimetustest. Kindlasti nii mõnigi väiksem tegevus on juba unustatud, aga siisiki on kirjutada palju. Alustuseks õnnesoovid tädi Birgitile, onu Tanelile ja suurtele vendadele Siimule ning Rometile pisikese Olle sünni puhul. Ma olen teda ka juba mõned korrad näinud. Käisime emmega Ollet isegi haiglas juba piilumas. Ta oli kohe nii tilluke, et ma ei märganud, kuidas ta oma emme kaisus sõi ja kartsin juba et minu emme on tita jutuga mulle lihtsalt tünga teinud. :D Teine tähtis asi on see, et mina pole enam alla meetri mees. Võttis aega enam-vähem 2 aastat  ja 9 kuud, aga nüüd olen juba poole pikem kui sündides st 100 cm pikkune. Emme loomulikult rõõmustab ka selle üle, aga samas toriseb, et ei jõua nii kiiresti riideid varuda kui mina välja kasvan. Ta ostab juba ammu 110-116 suurust. Issi arvas üldse, et peaks ostma kohe talle parajad püksid ja las ma siis kasvan täis....

Tere, tere...kindlasti on mõni Teist minust veidi puudust tundnud ja mõelnud, et miks ma midagi kirjutanud pole. Põhjus nagu ikka väga lihtne - tegevust, mida ühte päeva ära mahutada on niiiiiiiiiiiiiiiiii palju, et lihtsalt pole aega, et sellest veel ka kirjutada. Ent püüan nüüd oma viga veidi siiski parandada. :D Alustuseks soovin koos emme-issiga palju, palju õnne tädi Maritile ja onu Stenile pisikese Marioni sünni puhul ja Samuelile samuti õnnesoovid suureks vennaks saamise puhul. Kui mäletate veel, siis eelmine kord rääkisin pikalt ja laialt oma haigla kogemustest ja haigustest. Kahjuks tuleb tunnistada, et need lood said veel lisa. Ma nimelt jäin aprilli lõpus veel ka kopsupõletikku ja sain oma elu esimese antibiootikumikuuri. Arstitädi arvas, et mul on isegi hästi läinud, et alles 2,5 aastasena. Emmet on need minu haigused igal juhul üsna araks muutnud ja nüüd kardab ta igat minu aevastustki, arvab, et äkki jälle mingi jama... Oh seda emmet küll! :P Aga räägime, siis millestki l...

On taas aeg Teile oma tegemistest kirjutada. Kui eelmistel kordadel olen pidanud tõdema, et sündusi on olnud vähe, siis seekord tuleb tunnistada, et toimunud on nii mõndagi. Aga kõigest ükshaaval... Esmalt soovin koos vanematega oma kallile tädipoeg Markile palju, palju õnne, ta saab täna nimelt kolme aastaseks. Ma olen selle kuu aja jooksul üsna palju kokku puutunud arstitädidega, sest mul on olnud üks plaaniline haiglaskäik ja üks täiesti plaaniväline haiglasse minek. Plaaniline arstitädide külastus oli adenoidioperatsioon, mis õnnestus esimese korraga, 23. märtsil, ära teha. Hommikul sõitsime emme-issiga lastehaiglasse, arstitädi vaatas mu ilusti läbi, et ikka oleksin tips-tops terve.  Loomulikult ma lasin seda teha, ilma, et oleks mingisugust protesti ilmutanud ja kui siis kabinetist välja tulime, ütles üks suurem tüdruk ukse taga minu kohta, et vaata kui tubli poiss, ei teinud ühtki piiksu (enne mind ikka kisasid nii mõnedki lapsed seal sees). Edasi läksime palatisse ja mulle anti...

Mõtlesin, et kirjutan Teile taas veidi, kuigi eriti palju polegi viimasel ajal toimunud. Me oleme emmega üsna kodused, kuna valmistume üheks üsna suureks asjaks. Mul on nimelt ees adenoidioperatsioon. Emme on mulle sellest veidi rääkinud, aga päris täpselt ma ikkagi ei tea, mis mind ees ootab (õnneks vist). Eks ma siis, kui see mööda saab, kirjutan Teile, mis toimus. Esimese asjana tahan koos emme-issiga tädi Nele-Riinule ja onu Villule soovida palju-palju õnne pisitütre sünni puhul. Veebruaris igasuguste haiguste vahele sain mõned päevad ka lasteaias käidud. Ja see lasteaiaga harjutamine on ikka väsitav, sest on nii palju uusi asju, mida pean õppima ning meelde jätma ja samas on ikka väga raske emmet ära lubada. Veidikeseks ajaks ehk õnnestub, aga kui ta on ära pikemalt, siis läheb mul meel mõruks. Ehk aprilli lõpu poole saab edasi harjutada, sest märtsis otsustas emme lasteaeda boikoteerida (põhjuseks ikka eelpool mainitud sündmus). :D Veebruaris oli ka palju sünnipäevi - taadul, emm...

Tervitused....mina taas siin...tean, tean, et pole Teile ammu kirjutanud, aga ootasin, et koguneks rohkem asju, millest pajatada. Põhiteema on olnud siis lasteaed. Jõudsime sinna nädal hiljem, kui algselt planeeritud, sest enne ei saanud tõvest võitu. Kohe alustuseks ütlen Teile, et mulle meeldib lasteaias...ent selle juures on väikene konks...mulle meeldib seal koos emmega. Aga nagu ma olen hakanud aru saama, siis temal pole plaanis seal koos minuga käima hakata. Ja see mõte mulle kohe üldse ei sobi. Nüüd mu kallid vanemad püüavadki mind lasteaias kodustada ja püüda mulle selgeks teha, et pean seal olema oma rühmakaaslaste ning kasvatajatädidega. Kõige rohkem hetkel meeldib mulle lasteaias muusikatund ja meie muusikaõpetaja, tädi Kati, on igati lahe, sest tal on täitsa oma ja täitsa päris kitarr. Tore on ka liimida, plastiliiniga voolida ning värvidega plätserdada. Aga süüa mulle lasteaias eriti ei meeldi....emme loodab, et see siiski ajapikku muutub. Olen tegelenud viimasel ajal taas...

Sellel aastal nägin ma täiesti oma silmaga kuidas uus aasta tuli....suure pauguga tuli ja see mulle vääääääga meeldis. :D Üldse oli uusaasta öö unustamatu, seda ka emme-issi jaoks. Emme nimetas seda ööd isegi 2,2 aasta kõige hullemaks. Asi iseenesest lihtne. Jäin nädala alguses tõbiseks (eelviimane hammas ka punnitab välja) ning uusaasta öösel oli nina nii kinni, et magamisest ei tulnud suurt miskit välja. Emme-issiga küll püüdsid koduste vahenditega mu enesetunnet parandada, aga üsna edutult. Nad said küll jah magada, aga üsna jupiti, nii tunni kaupa. Ja tõsi see on, et nii sagedasti ei kiusanud ma neid isegi oma rõõmsas imikueas. 1. jaanuaril läks issi siis rohtude jahile ainsasse avatud apteeki Tallinnas ja naases üsna kopsaka saagiga. Igaljuhul on mul täna olemine oluliselt parem kui mõne päeva eest. Mul on üks suur ja tähtis uudis veel. Issi nimelt sai enne jõulu telefonikõne, kus linnavalitsuse tädi teatas, et täitsa mulle on pakkuda üht lasteaia kohta. Me siis käisime vanematega...

Jaaaaa....need väikesed punaste mütsidega mehikesed on lahedad tegelased. Nad toovad mulle pea igal öösel igasugu toredaid asju, nii söödavaid kui muid. Noh jah...kahetsusega pean tunnistama, et on ka hommikuid, kus sussi sees pole miskit ja siis emme seletab midagi pahandustest ja jonnist....mina teen siis nägu, nagu ei mõistaks ma miskit, millest emme räägib. ;) Loomulikult on, lisaks päkapikkude ilmumisele, viimase kuu aja jooksul juhtunud ka mõnda muud. Üks sündmus oli kohe eriti kurb. Meie kiisu Tont jäi väga haigeks ning suri. Ta oli juba üsna eakas, aga kurb on sellegi poolest. Ikka mõni päev küsin emme käest, kus kiisu on. :( Aga nüüd siis ikka rõõmsamatel teemadel. Eelmises blogis lubasin Teile täna kirjutada oma ametliku pikkuse ning kaalu (nö arstitädi tulemused). Kaalu oli 16 kg ja pikkust 90,5cm. Seega aastaga on lisandunud 5 kg ning 11,5 cm. Tegelikult on kuuga nüüd pikkust veelgi tulnud. Emme muudkui vaatas, et äkitsi kõik mu püksid mulle kukekaks jäänud ning mõõtis mind...

Ma olen nüüdseks kaheaastane olnud juba üle nädala ja täna on täpselt see päev, millal saab kaks aastat sellest, kui endale nime sain. Eks ma pean taas vabandama, et pole Teile ammu kirjutanud, aga püüan kohe seletada ka, miks nii on juhtunud. Oktoobrikuus oli nii toredaid sündmusi, kuid ka selliseid, mis oleks võinud olemata olla. Kuu alguses käisime sünnipäevadel. Tädi Birgit sai taas aasta nooremaks ja nagu ikka, oli hästi lahe pidu. Samuti sai Iris kaheaastaseks ning me külastasime Rakvere. Kuna meil emme-issiga oli Keilast üsna pikk maa Irise kodulinna, siis peost mängutoas saime üsna vähe osa võtta ning see kurvastas mind veidi. Aga pidu ise oli tore. Me lasime liugu ja ehitasime klotsidest igasugu asju ning kõige enam meeldis mulle Irise väikese õe Agnese turvahälli kiigutada. Mulle üldse pisikesed titad meeldivad, aga emme ei luba mul neid väga patsutada ja sülle võtmisest ei tasu rääkidagi. Hiljem käisime ja tutvusime veel ka Rakvere linnusega ning vaatasime üle ka selle suuuu...

Kui Te vaid teaksite palju kolistamist, müristamist, lõhkumist ning remontimist viimastel nädalatel meie korteris olnud on. Seda põhjustas veetorude vahetamine. Ühel päeval tulid onud meile külla ja hakkasid haamri, sae ning muude tööriistadega seina lõhkuma. Ma kohe uurisin huviga seda asja ja hiljem tahtsin isegi sama tegevust harrastada, ent siis kukkus emme keelama. Pole ma siiani aru saanud, miks ta mind keelab, aga onudele ei öelnud midagi. Vist taas mingi emme kiiks... ;) Noh kui aus olla, siis seda mürgeldamist korteris ma päris oma silmaga väga palju ei näinudki, sest ma sõitsin peaaegu kaks nädalat igal hommikul vara issiga linna vanaisa ja vanaema juurde. Nagu taeva kingitusena teatasid vanaema ülemused septembri alguses, et ta ei pea kolm nädalat tööle tulema vaid peab puhkama. Ma siis aitasin tal seda teha (puhata noh). Ja meil tegevust jätkus. Sügiseti on majas ja aias väga palju toimetamist - vaja õunu ning ploome korjata, taimedele mulda vedada, muru niita, puid tuppa t...

Selle aasta suvi möödus kuidagi eriti kiiresti ja võib isegi öelda, et see oli kuidagi eriti lühikene. Ent samas pole mõtet vist väga ka kurvastada, sest septembri alguses käivitus taas loovusring ning ka mu sünnipäev hakkab juba mägede tagant paistma. Ning kindel on ju ka see, et järgmine aasta tuleb jälle suvi :) Enne septembri saabumist oli aga augustikuu ning meil oli emme-issiga selles kuus samuti palju toredaid tegevusi ning toimetusi. Meil käis vanavanaeme Emmi soolaleival. See on üsna suur sündmus, sest ta elab tavaliselt ühes väikeses linnas ning pealinna kanti satub ikka vääääga harva. Meil oli tore õhtu, tutvustasin talle korterit ning oma mänguasju ja me kõik imetlesime rõdult kuidas suured õhupallid meie majast mööda lendasid (mõned olid kõrgel, ent mõned olid nii madalal, et mulle tundus nagu saaksin neid kohe käega katsuda). Järgmisel päeval käisime aga vanatädi Mai ümmargusel sünnipäeval Kaval-Antsu Talus. Oh kus seal oli mul tegevust. Ma väsitasin emme, issi ja vanaema...

Nagu pealkiri juba ütleb, olid juulikuu viimased ning augustikuu esimesed päevad mul (meil) väga teguderohked ning toredad. Ühel päeval käisime taas emme töö juures, sest ühel toredal tädil, kes on ühtlasi emme kolleeg, oli ümmargune tähtpäev. No sünnipäevad iseenesest on toredad, ent kui need leiavad aset KOMMIVABRIKUS, siis tunduks vist enamikele lastele, et nad on sattunud paradiisi. Ja minul oli selline tunne...mõelge ise, igale poole kuhu vaatad...kommid...kommid...kommid...ja keegi ei keela neid ka süüa (noh olgu emme ikka keelas ka, mõned lubas ja siis kukkus pipardama). Seega ma arvan, et mu emmel on maailma parim töökoht ning ma loodan, et varsti läheme sinna jälle. ;) Järgmisel päeval käisme mu onu Imrel ja tema perel külas, sest onutütar Evely sai taas aasta nooremaks (noh ma olen aru saanud, et naisolevustele ei meeldi, kui öeldakse, et nad saavad aasta vanemaks ja numbritest ei meeldi neile tegelikult üldse rääkida). Ilmaga meil vedas ja saime aias mõnuleda, marju süüa nin...

...jõudis siiski lõpuks kohale (noh vähemalt mõneks päevaks). :D Alustan oma tänast juttu taaskord õnnesoovidega. Kallid tädi Maila ning onu Argo soovime Teile emme-issiga palju-palju õnne pisikese tütretirtsu sünni puhul ning kallile Irisele õnnesoovid suureks õeks saamise puhul! :D Ma pean ausalt üles tunnistama, et mulle suvi ikka megalt meeldib. Nii paljusid vahvaid asju saab teha. Kui me emmega Keilas oleme, siis käime metsas kolamas. Seal saab lilli korjata, liblikaid taga ajada ning mis põhiline, süüa metsmaasikaid...ja me oleme emmega neid ikka üsna üsna ohtralt endale sisse kittinud. Ükskord olime isegi nii suures maasika korjamise hoos, et ei märganud lähenevat pilve ning saime korraliku paduvihma endale kaela. Kui me kodu lähedal kondame, siis liigume emmega tavaliselt kondimootori jõul ning käru kaasa ei võta, sest emme arvates muutun ma sekundiga laisaks kui oma rallikat näen ning mingisugusest jalutamisest pole enam juttugi. :) Eelmisel nädalavahetusel käisid emme ja issi...

Alustuseks ütlen Teile, et mu emme nüüd paberitega...magistripaberitega. :D Ta närveeris mitu päeva ja siis rääkis oma tähtsa jutu tähtsatele onudele-tädidele ära ning oligi asjaga ühel pool. Eelmisel nädalal oli ka aktus, kus emme surus mitme onuga käppa ja talle anti ilusate hõbedaste kaante vahel palju pabereid, mida mina näppida ei tohi. Mulle isiklikult meeldisid aktusel kõige enam need tädid, kes seal laulsid. Nende laul tegi meele rõõmsaks ning pani puusa nõksuma. :) Päev peale emme lõpuaktust lõpetas gümnaasiumi ka mu onutütar Evely. Me käisime koos emmega selle tähtsa sündmuse puhul talle lilli viimas. Tema aktusel ma väga kaua ei olnud, sest seal saalis oli niiiiiiiiii palav ja üldse ringi joosta ei saanud. Ma sõlmisin samal ajal õues hoopis uusi tutvusi nii endast suuremate kui väiksemate tegelastega, niiet igav mul igaljuhul polnud. Tegelikult on viimased nädalad mega toredad olnud, sest issil oli pisike puhkus. Ma kasutasin seda kohe oma huvides ära ning tirisin teda igal ...