Sellel aastal nägin ma täiesti oma silmaga kuidas uus aasta tuli....suure pauguga tuli ja see mulle vääääääga meeldis. :D
Üldse oli uusaasta öö unustamatu, seda ka emme-issi jaoks. Emme nimetas seda ööd isegi 2,2 aasta kõige hullemaks. Asi iseenesest lihtne. Jäin nädala alguses tõbiseks (eelviimane hammas ka punnitab välja) ning uusaasta öösel oli nina nii kinni, et magamisest ei tulnud suurt miskit välja. Emme-issiga küll püüdsid koduste vahenditega mu enesetunnet parandada, aga üsna edutult. Nad said küll jah magada, aga üsna jupiti, nii tunni kaupa. Ja tõsi see on, et nii sagedasti ei kiusanud ma neid isegi oma rõõmsas imikueas. 1. jaanuaril läks issi siis rohtude jahile ainsasse avatud apteeki Tallinnas ja naases üsna kopsaka saagiga. Igaljuhul on mul täna olemine oluliselt parem kui mõne päeva eest.
Mul on üks suur ja tähtis uudis veel. Issi nimelt sai enne jõulu telefonikõne, kus linnavalitsuse tädi teatas, et täitsa mulle on pakkuda üht lasteaia kohta. Me siis käisime vanematega uurimas lasteaeda ning meile meeldis ja 5. jaanuarist peaksin ma seal nüüd käima hakkama, ent karta on, et haiguse tõttu lükkub alustamine veidi edasi. Ootan minekut väga. Kui emme küsib minult kas tahan lasteaeda minna hakkan kohe samme ukse poole seadma. :D
Kui veel jõulusid meenutada, siis see oli meil üsna kiire aeg. Me käisime Keila linnavalitsuses jõulupeol ning siis oli veel loovustunni jõulutund ja emme tööl oli ka emme kolleegidega väike pidu. Ning kõikjalt sain ma ka kommi ja kinki. Meil on magusaga muretu vist järgmiste jõuludeni.
Jõululaupäeval käis meil ka jõuluvana, aga mina temaga kahjuks ei saanudki kokku, sest ta hüppas just siis läbi, kui issiga väljas olime ja pani kingid kuuse alla. Ent kingid olid vägevad. Ma sain autosid ja raamatuid ja parkimismaja, ent kõige lahedam oli siiski pisike süntesaator (ehk pimm-pimm, nagu mina seda kutsun). Selle ma võtsin jõuluajal ka vanaemade ja vanaisade juurde kaasa, kui neil külas käisime ning demostreerisin neile oma pillimängu oskust. Aplaus oli kõva. :D
Pilte sai ka tehtud. Need leiate siit. Peale issi-emme tänan veel ka vanaema Annet ning emme kolleege, kes samuti pilte tegid.
Lõpetuseks soovin Teile ilusat ja edukat 2009 aastat. Et paljud Teie soovid täituksid...
Üldse oli uusaasta öö unustamatu, seda ka emme-issi jaoks. Emme nimetas seda ööd isegi 2,2 aasta kõige hullemaks. Asi iseenesest lihtne. Jäin nädala alguses tõbiseks (eelviimane hammas ka punnitab välja) ning uusaasta öösel oli nina nii kinni, et magamisest ei tulnud suurt miskit välja. Emme-issiga küll püüdsid koduste vahenditega mu enesetunnet parandada, aga üsna edutult. Nad said küll jah magada, aga üsna jupiti, nii tunni kaupa. Ja tõsi see on, et nii sagedasti ei kiusanud ma neid isegi oma rõõmsas imikueas. 1. jaanuaril läks issi siis rohtude jahile ainsasse avatud apteeki Tallinnas ja naases üsna kopsaka saagiga. Igaljuhul on mul täna olemine oluliselt parem kui mõne päeva eest.
Mul on üks suur ja tähtis uudis veel. Issi nimelt sai enne jõulu telefonikõne, kus linnavalitsuse tädi teatas, et täitsa mulle on pakkuda üht lasteaia kohta. Me siis käisime vanematega uurimas lasteaeda ning meile meeldis ja 5. jaanuarist peaksin ma seal nüüd käima hakkama, ent karta on, et haiguse tõttu lükkub alustamine veidi edasi. Ootan minekut väga. Kui emme küsib minult kas tahan lasteaeda minna hakkan kohe samme ukse poole seadma. :D
Kui veel jõulusid meenutada, siis see oli meil üsna kiire aeg. Me käisime Keila linnavalitsuses jõulupeol ning siis oli veel loovustunni jõulutund ja emme tööl oli ka emme kolleegidega väike pidu. Ning kõikjalt sain ma ka kommi ja kinki. Meil on magusaga muretu vist järgmiste jõuludeni.
Jõululaupäeval käis meil ka jõuluvana, aga mina temaga kahjuks ei saanudki kokku, sest ta hüppas just siis läbi, kui issiga väljas olime ja pani kingid kuuse alla. Ent kingid olid vägevad. Ma sain autosid ja raamatuid ja parkimismaja, ent kõige lahedam oli siiski pisike süntesaator (ehk pimm-pimm, nagu mina seda kutsun). Selle ma võtsin jõuluajal ka vanaemade ja vanaisade juurde kaasa, kui neil külas käisime ning demostreerisin neile oma pillimängu oskust. Aplaus oli kõva. :D
Pilte sai ka tehtud. Need leiate siit. Peale issi-emme tänan veel ka vanaema Annet ning emme kolleege, kes samuti pilte tegid.
Lõpetuseks soovin Teile ilusat ja edukat 2009 aastat. Et paljud Teie soovid täituksid...
Kommentaarid
Postita kommentaar