Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuni, 2007 postitused

Suvine jutt

Igalpool, raadios, telekas ja isegi ajalehes, muudkui räägitakse, et täna saabub Suvi. Mina ei mõista, ma olen juba peaaegu kaheksa kuud kohal olnud, kuidas nad siis alles nüüd minu tulekut märkavad. Aaaaaga...võimalus on muidugi ka see, et jutt käib hoopis teisest Suvest. Ent hea on teada, et Suvi on nii populaarne ja oodatud. :D Täna aasta tagasi oli üks tähtis päev. Issi nägi mind esimest korda , kui arstitädi emme kõhtu mingi aparaadiga uuris. Ma olin nii viisakas, et isegi viipasin oma kallitele vanematele siis tervituseks.  Samal korral näitasin ma ka artitädile, et olen poiss ja tema siis omakorda ütles emmele-issile. Siis nad särasid nagu päiksed terve õhtu, eriti issi. :D Me käisime eile emme, tädi Evelini ja Markkusega ühes suures vannis ujumas. Tegelt oli seal mitu suurt vanni. Sain mäest vanni liugu lasta ja ujumisrõngaga sulistada ja palli taga ajada, ent kõige lahedam oli see vann, mis mulises, seal me sulistasime ja möllasime emmega kohe üsna pikka aega. Peale sulistamis

Pildid

Lasin taas emmel-issil uuemaid pilte üles panna, leiate need 11062007 kataloogist. Neid pilte vaadates saate aimu, millega ma viimasel ajal tegelenud olen. Emme jäädvustas selle, kuidas ma voodi all luurel käisin...tahtsin teada, mis nad seal peidavad ja issile näidata, et ta eksib, kui arvab, et ma ei oska tema tööriistakohvrit lahti teha (ühe luku sain täitsa ise lahti). Piltidel on näha ka see, kuidas ma end päevauudistega kursis hoian ja iga päev värsket ajalehte loen, samuti demonstreerin oma uusi suvemütse. Niiet vaadake ja  imestage, mille kõigega ma tegeleda jõuan. :D

Ikka edasi ja edasi....

Vat nii, võtsingi kätte ja hakkasin roomama. Suur päev oli teisipäev 5.juuni. Aga kui te nüüd arvate, et ma nagu väike partisan mööda korterit ringi tuiskan, siis te eksite. Mul peab ikka piisavalt motivatsiooni olema ning motivaatoreid on mitmeid - emme kruus, teleka pult, ajaleht, tühjad jogurtitopsid või issi tööriistakohver - lihtsalt niisama ei viitsi ma end küll liigutada. Liikumiseks on mul väga isikupärane tehnika (seda on keeruline kirjeldada, peaksite seda ise nägema), mis emmele-issile nalja teeb. Mina aru ei saa, mis seal ikka nii naljakat on ja ma võiksin isegi veidi solvuda nende itsitamise peale. Mina ju ei naera nende pihta, kui nad oma kahel makaronil ringi tuiskavad, minu arvates on selline liikumisviis samuti muigamapanev. Hetkel kasvatan ma usinalt ka oma teist kikut (alla paremale). Mul lihtsalt hakkas esimesest hambast kahju, et ta seal suus nii üksi, nii üksi peab olema. Nüüd on teisest kikust ka juba väike nurk väljas ja mina saan igasugu maitsvaid asju oma kahe

Väga tähtis teadaanne

Mõtlesin, et kaua ma siin ikka enam venitan ning pinget õhus hoian ja nii ma endale esimese kiku suhu kasvatasingi, alla vasakule. Emme avastas selle eile lõuna ajal rutiinse kontrolli käigus. :D Seega minu hambaralli algas 7 kuu ja 5 päevasena. Issi ei uskunud emmet ja kohe päeval ta ka oma töntsi sõrmega ei tundnud miskit, ent emme muudkui utsitas teda takka, et katsu katsu seal on hammas (vahemärkuseks see, et oleks nad siis ka luba küsinud minult, enne kui mulle näpu suhu topivad... aga ei, kus sa sellega...võib öelda, et ma sellisest käitumisest veidi nördinud) ja lõpuks issi ka õhtul tundis, et hambanurk väljas igemest. Aga issi ikka siiani ei usu, et see kiku (ta arvab vist, et mul hoopis valehammas suus). :D Seega ei tohi emme mulle enam öelda, et mul nii kena hambutu naeratus...alates eilsest on mul veel kenam hambaga naeratus. :D