Otse põhisisu juurde

Suvine jutt

Igalpool, raadios, telekas ja isegi ajalehes, muudkui räägitakse, et täna saabub Suvi. Mina ei mõista, ma olen juba peaaegu kaheksa kuud kohal olnud, kuidas nad siis alles nüüd minu tulekut märkavad. Aaaaaga...võimalus on muidugi ka see, et jutt käib hoopis teisest Suvest. Ent hea on teada, et Suvi on nii populaarne ja oodatud. :D

Täna aasta tagasi oli üks tähtis päev. Issi nägi mind esimest korda , kui arstitädi emme kõhtu mingi aparaadiga uuris. Ma olin nii viisakas, et isegi viipasin oma kallitele vanematele siis tervituseks.  Samal korral näitasin ma ka artitädile, et olen poiss ja tema siis omakorda ütles emmele-issile. Siis nad särasid nagu päiksed terve õhtu, eriti issi. :D

Me käisime eile emme, tädi Evelini ja Markkusega ühes suures vannis ujumas. Tegelt oli seal mitu suurt vanni. Sain mäest vanni liugu lasta ja ujumisrõngaga sulistada ja palli taga ajada, ent kõige lahedam oli see vann, mis mulises, seal me sulistasime ja möllasime emmega kohe üsna pikka aega. Peale sulistamist käisime emmega veel ühes ruumis, kus oli väääääääääääääääga soe, aga mõni minut oli seal päris mõnna olla. Ma loodan, et emme viib mind varsti jälle sinna sulistama ja mulistama.

Aga teate, ma hakkan vaikselt arvama, et issi peab emmet kehvaks kokaks. Küsite kindlasti miks. Ta pani nimelt köögiuksele aia ette. Mida muud ma sellisest tegevusest järeldada võin, kui seda, et ta ei taha, et emme kööki pääseks. Mulle õnneks annab emme täitsa söödavaid asju, niiet minu poolest võib ta köögis käia. :D

Lasin issil ka uusi pilte üles panna. Need leiate siit. Neil piltidel näete kuidas Samuelil külas käisin, kuidas ma emme päikeseprillidega poseerin ja kui raske töö see söömine ikkagi on, vahel võib kohe söömise ajal uni peale tulla.

Ilusat jaani Teile kõigile! Ärge söömise ja joomisega üle pingutage. :D

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Huvitavad mõtted, mis panid mõtlema...

Allikas: http://koduhaldjas.blogspot.com/2015/03/kurb-ja-motlemapanev-mlliseks-on.html Bob Moorehead oli eelmise sajandil tuntud terava keelega pastor. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatukohase artikli. „Meie aja paradoks on see, et meil on kõrged majad, aga madal taluvuslävi, laiad teed, kuid kitsad vaated. Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem. Meil on suuremad majad, kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi, aga vähem aega. Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised, kuid hindame halvemini situatsioone.  Meil on rohkem eksperte, aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin, aga kehvem tervis. Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe. -Oleme suurendanud oma nõudmisi, aga vähendanud väärtusi. -Räägime lii...

Ahoi!

On taas aeg Teile oma tegemistest kirjutada. Kui eelmistel kordadel olen pidanud tõdema, et sündusi on olnud vähe, siis seekord tuleb tunnistada, et toimunud on nii mõndagi. Aga kõigest ükshaaval... Esmalt soovin koos vanematega oma kallile tädipoeg Markile palju, palju õnne, ta saab täna nimelt kolme aastaseks. Ma olen selle kuu aja jooksul üsna palju kokku puutunud arstitädidega, sest mul on olnud üks plaaniline haiglaskäik ja üks täiesti plaaniväline haiglasse minek. Plaaniline arstitädide külastus oli adenoidioperatsioon, mis õnnestus esimese korraga, 23. märtsil, ära teha. Hommikul sõitsime emme-issiga lastehaiglasse, arstitädi vaatas mu ilusti läbi, et ikka oleksin tips-tops terve.  Loomulikult ma lasin seda teha, ilma, et oleks mingisugust protesti ilmutanud ja kui siis kabinetist välja tulime, ütles üks suurem tüdruk ukse taga minu kohta, et vaata kui tubli poiss, ei teinud ühtki piiksu (enne mind ikka kisasid nii mõnedki lapsed seal sees). Edasi läksime palatisse ja mulle anti...

Vaadake!

Lasin emmel-issil Teie jaoks uusi pilte üles panna. Need leiate siit . Seal on fotosid igasugu sündmustest. Võite näiteks näha, kuidas ma kodus sahtlite sisu inventeerin ja seda, kuidas triikimislaual surfan (meil lihtsalt asi nii, et enne kui emme saab triikima hakata, pean mina saama triikimislaua ja -rauaga mängida). Samuti tabas emme fotogaga hetke, kui issit aitasin ja kui püüdsin täitsa ise süüa (ma olen aru saanud et miljon-siljon korda põnevam on ise toidu sees sonkida ja seda suhu panna, kui lasta kogu töö emmel ära teha). Võite näha ka Keilas asuva Hiirekese mängutoa avapidu, kus me emmega nagu kümme kopkat kohal olime. Me muide käime nüüd seal ka loovustunnis ning vahva on. :D Pilte on muidugi veel küllalt teisigi, aga mul pole hetkel lihtsalt rohkem aega Teile neist pikemalt rääkida, sest ma lähen nüüd emmega vanni sulistama. Vut nii! Vaadake aga ise ja mõistatage mis ma neil piltidel teen. :)