Selle aasta suvi möödus kuidagi eriti kiiresti ja võib isegi öelda, et see oli kuidagi eriti lühikene. Ent samas pole mõtet vist väga ka kurvastada, sest septembri alguses käivitus taas loovusring ning ka mu sünnipäev hakkab juba mägede tagant paistma. Ning kindel on ju ka see, et järgmine aasta tuleb jälle suvi :)
Enne septembri saabumist oli aga augustikuu ning meil oli emme-issiga selles kuus samuti palju toredaid tegevusi ning toimetusi. Meil käis vanavanaeme Emmi soolaleival. See on üsna suur sündmus, sest ta elab tavaliselt ühes väikeses linnas ning pealinna kanti satub ikka vääääga harva. Meil oli tore õhtu, tutvustasin talle korterit ning oma mänguasju ja me kõik imetlesime rõdult kuidas suured õhupallid meie majast mööda lendasid (mõned olid kõrgel, ent mõned olid nii madalal, et mulle tundus nagu saaksin neid kohe käega katsuda).
Järgmisel päeval käisime aga vanatädi Mai ümmargusel sünnipäeval Kaval-Antsu Talus. Oh kus seal oli mul tegevust. Ma väsitasin emme, issi ja vanaema Anne õhtu lõpuks ikka korralikult ära, kuna nad tahtsid ilmtingimata mu asjatamistel silma peal hoida. Seal oli igasugu huvitavaid vanaaegseid tööriistu (näiteks ader ja vokk), millega mängida ja suur veskikivi, mida ma püüdsin tõsta, aga veel ei käinud jõud üle. Samuti tahtsin veidi DJ-d mängida ja näppisin bändimeeste tehnikat, aga see ei lõppenud väga hästi. Kui hirmus pinin lahti läks, niiet kõrvadel oli valus, siis sain aru, et nüüd on viimane aeg emme selja taha peitu joosta ja teha nägu, et mina ei tea asjast midagi. :D
25. augustil sai mu sõbranna Emma aastaseks ning me käisime emmega teda õnnitlemas, koos meiega olid veel Martin tädi Enekesega ning tädi Riina Annaliisa ning Rolandiga. Uskuge mind kui 5 last koos on, siis on möllu ja mängu taevani. Emme oli minuga veidi sellel sünnipäeval hädas, sest hetkest kui ma nägin, et laual on viinamarjad, olid kõik teised söögid üsna out. Küll ta proovis ning meelitas, aga mina jäin endale kindlaks. Viinamarjad ruulivad! ;)
Peale Emma sünnipäeva aga jäin ma tõbiseks, põhiline jama oli nohune nina, aga ega see üldine enesetunne ka just super polnud. Issi oli samal ajal samasugune, niiet põdesime koos. Kurb selle haiguse juures oli see, et ma ei saanud tädi Külli ümmargusele sünnipäevale minna. Aga me olime issiga lahked ning et emme meie haiguse pärast kannatama ei peaks, andsime talle vaba õhtu ja saatsime ta lõbutsema. Emmed peavad ikka ka vahel puhkama.
Septembri alguses oleme juba ka külas käinud, mu sõber Sander sai aastaseks ja käisime loomulikult ka teda õnnitlemas. Tegelikult kui viimasele kuule tagasi vaadata, siis märksõna ongi sünnipäevad, neid on ikka kohe kuhjaga olnud. Aga see on tore, sest külas ja sünnipäeval on vahva käia.
Kui te teada tahate, mida ma, lisaks külas käimistele ja külaliste vastu võtmisele, veel teen, siis võin öelda, et hetkel on käsil kaks põhitegevust - sõnavara laiendamine ning mähkudest vabanemine. Mõlemad edenevad üsna hästi.
Et mu jutt ikka illustreeritud ka oleks, siis vaadake pilte siit.
Ega hetkel vist rohkem midagi polegi kirjutada, seega tõmban otsad tänaseks kokku. Olge tublid!
Enne septembri saabumist oli aga augustikuu ning meil oli emme-issiga selles kuus samuti palju toredaid tegevusi ning toimetusi. Meil käis vanavanaeme Emmi soolaleival. See on üsna suur sündmus, sest ta elab tavaliselt ühes väikeses linnas ning pealinna kanti satub ikka vääääga harva. Meil oli tore õhtu, tutvustasin talle korterit ning oma mänguasju ja me kõik imetlesime rõdult kuidas suured õhupallid meie majast mööda lendasid (mõned olid kõrgel, ent mõned olid nii madalal, et mulle tundus nagu saaksin neid kohe käega katsuda).
Järgmisel päeval käisime aga vanatädi Mai ümmargusel sünnipäeval Kaval-Antsu Talus. Oh kus seal oli mul tegevust. Ma väsitasin emme, issi ja vanaema Anne õhtu lõpuks ikka korralikult ära, kuna nad tahtsid ilmtingimata mu asjatamistel silma peal hoida. Seal oli igasugu huvitavaid vanaaegseid tööriistu (näiteks ader ja vokk), millega mängida ja suur veskikivi, mida ma püüdsin tõsta, aga veel ei käinud jõud üle. Samuti tahtsin veidi DJ-d mängida ja näppisin bändimeeste tehnikat, aga see ei lõppenud väga hästi. Kui hirmus pinin lahti läks, niiet kõrvadel oli valus, siis sain aru, et nüüd on viimane aeg emme selja taha peitu joosta ja teha nägu, et mina ei tea asjast midagi. :D
25. augustil sai mu sõbranna Emma aastaseks ning me käisime emmega teda õnnitlemas, koos meiega olid veel Martin tädi Enekesega ning tädi Riina Annaliisa ning Rolandiga. Uskuge mind kui 5 last koos on, siis on möllu ja mängu taevani. Emme oli minuga veidi sellel sünnipäeval hädas, sest hetkest kui ma nägin, et laual on viinamarjad, olid kõik teised söögid üsna out. Küll ta proovis ning meelitas, aga mina jäin endale kindlaks. Viinamarjad ruulivad! ;)
Peale Emma sünnipäeva aga jäin ma tõbiseks, põhiline jama oli nohune nina, aga ega see üldine enesetunne ka just super polnud. Issi oli samal ajal samasugune, niiet põdesime koos. Kurb selle haiguse juures oli see, et ma ei saanud tädi Külli ümmargusele sünnipäevale minna. Aga me olime issiga lahked ning et emme meie haiguse pärast kannatama ei peaks, andsime talle vaba õhtu ja saatsime ta lõbutsema. Emmed peavad ikka ka vahel puhkama.
Septembri alguses oleme juba ka külas käinud, mu sõber Sander sai aastaseks ja käisime loomulikult ka teda õnnitlemas. Tegelikult kui viimasele kuule tagasi vaadata, siis märksõna ongi sünnipäevad, neid on ikka kohe kuhjaga olnud. Aga see on tore, sest külas ja sünnipäeval on vahva käia.
Kui te teada tahate, mida ma, lisaks külas käimistele ja külaliste vastu võtmisele, veel teen, siis võin öelda, et hetkel on käsil kaks põhitegevust - sõnavara laiendamine ning mähkudest vabanemine. Mõlemad edenevad üsna hästi.
Et mu jutt ikka illustreeritud ka oleks, siis vaadake pilte siit.
Ega hetkel vist rohkem midagi polegi kirjutada, seega tõmban otsad tänaseks kokku. Olge tublid!
Kommentaarid
Postita kommentaar