Otse põhisisu juurde

Suvi, suvi, suvi...

...jõudis siiski lõpuks kohale (noh vähemalt mõneks päevaks). :D

Alustan oma tänast juttu taaskord õnnesoovidega.

Kallid tädi Maila ning onu Argo soovime Teile emme-issiga palju-palju õnne pisikese tütretirtsu sünni puhul ning kallile Irisele õnnesoovid suureks õeks saamise puhul! :D

Ma pean ausalt üles tunnistama, et mulle suvi ikka megalt meeldib. Nii paljusid vahvaid asju saab teha. Kui me emmega Keilas oleme, siis käime metsas kolamas. Seal saab lilli korjata, liblikaid taga ajada ning mis põhiline, süüa metsmaasikaid...ja me oleme emmega neid ikka üsna üsna ohtralt endale sisse kittinud. Ükskord olime isegi nii suures maasika korjamise hoos, et ei märganud lähenevat pilve ning saime korraliku paduvihma endale kaela.

Kui me kodu lähedal kondame, siis liigume emmega tavaliselt kondimootori jõul ning käru kaasa ei võta, sest emme arvates muutun ma sekundiga laisaks kui oma rallikat näen ning mingisugusest jalutamisest pole enam juttugi. :)

Eelmisel nädalavahetusel käisid emme ja issi kuskil pidu peal ning mina olin oma kalli vanaema Annega. Nagu ikka oli meil hiiglama tore koos tegutseda. Aga pühapäeva õhtupoolikul, kui emme-issi siis koju tulid, läks meil asi veidi nutuseks. Täiesti lambist viskas mul üle 39 kraadi palavikku. Emme-issi olid päris mures ja mina olin päris läbi omadega. Ent esmaspäeva hommikuks oli kõik taas normis ning minu neljas silmahammas ilutses kenasti hambareas (rääkigu need arstitädid mida tahes, hambad VÕIVAD küll palaviku põhjustada). Igaljuhul on jäänud veel 4 kikut ning siis olen omadega mäel.

Eile, laupäeval, oli meil ka üks ütlemata tore ning sisutihe päev. Me käisime Vabaõhumuuseumis. Ütlen kohe ära, et kõige rohkem meeldisid mulle sealsed notsud ja hobune...ja üks puidust väike vanker, kuhu emme mul istuda ei lubanud ja mida ma siis püüdsin lihtsalt minema lohistada. Peale muuseumi läksime aga Laulasmaale ujuma. Noh mul võttis ikka aega enne kui julgesin vette minna, ent kui ära jagasin, et seal sees ikka mega-giga lahe on möllutada, siis oli emmel-issil mind väga keeruline sealt välja saada. Ma olin nõus rannast lahkuma vaid kommi ähvardusel. ;)

Õhtul otsustasid emme-issi veel veidi ka mööbeldada. Vahetasid magamistoas mu titevoodi suurtepoiste voodi vastu. Niiet nüüd olen ma võretu. Täna öösel oli üsna imelik magada ning hommikul ärgata, kui trelle ümber polnud. Ent küll ma harjun... :D

Lõpetuseks panen Teile ka uusimaid pilte vaadata. Need leiate siit.

Aitab siis praeguseks lobast...lähen teen miskit asjalikku...näiteks lähen aitan issil rõdul lilli kasta. :)

Päikest kõigile! :D

[caption id="" align="aligncenter" width="300" caption="See on minu naerunägu"]See on minu naerunägu[/caption]

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Huvitavad mõtted, mis panid mõtlema...

Allikas: http://koduhaldjas.blogspot.com/2015/03/kurb-ja-motlemapanev-mlliseks-on.html Bob Moorehead oli eelmise sajandil tuntud terava keelega pastor. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatukohase artikli. „Meie aja paradoks on see, et meil on kõrged majad, aga madal taluvuslävi, laiad teed, kuid kitsad vaated. Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem. Meil on suuremad majad, kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi, aga vähem aega. Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised, kuid hindame halvemini situatsioone.  Meil on rohkem eksperte, aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin, aga kehvem tervis. Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe. -Oleme suurendanud oma nõudmisi, aga vähendanud väärtusi. -Räägime lii...

Ahoi!

On taas aeg Teile oma tegemistest kirjutada. Kui eelmistel kordadel olen pidanud tõdema, et sündusi on olnud vähe, siis seekord tuleb tunnistada, et toimunud on nii mõndagi. Aga kõigest ükshaaval... Esmalt soovin koos vanematega oma kallile tädipoeg Markile palju, palju õnne, ta saab täna nimelt kolme aastaseks. Ma olen selle kuu aja jooksul üsna palju kokku puutunud arstitädidega, sest mul on olnud üks plaaniline haiglaskäik ja üks täiesti plaaniväline haiglasse minek. Plaaniline arstitädide külastus oli adenoidioperatsioon, mis õnnestus esimese korraga, 23. märtsil, ära teha. Hommikul sõitsime emme-issiga lastehaiglasse, arstitädi vaatas mu ilusti läbi, et ikka oleksin tips-tops terve.  Loomulikult ma lasin seda teha, ilma, et oleks mingisugust protesti ilmutanud ja kui siis kabinetist välja tulime, ütles üks suurem tüdruk ukse taga minu kohta, et vaata kui tubli poiss, ei teinud ühtki piiksu (enne mind ikka kisasid nii mõnedki lapsed seal sees). Edasi läksime palatisse ja mulle anti...

Vaadake!

Lasin emmel-issil Teie jaoks uusi pilte üles panna. Need leiate siit . Seal on fotosid igasugu sündmustest. Võite näiteks näha, kuidas ma kodus sahtlite sisu inventeerin ja seda, kuidas triikimislaual surfan (meil lihtsalt asi nii, et enne kui emme saab triikima hakata, pean mina saama triikimislaua ja -rauaga mängida). Samuti tabas emme fotogaga hetke, kui issit aitasin ja kui püüdsin täitsa ise süüa (ma olen aru saanud et miljon-siljon korda põnevam on ise toidu sees sonkida ja seda suhu panna, kui lasta kogu töö emmel ära teha). Võite näha ka Keilas asuva Hiirekese mängutoa avapidu, kus me emmega nagu kümme kopkat kohal olime. Me muide käime nüüd seal ka loovustunnis ning vahva on. :D Pilte on muidugi veel küllalt teisigi, aga mul pole hetkel lihtsalt rohkem aega Teile neist pikemalt rääkida, sest ma lähen nüüd emmega vanni sulistama. Vut nii! Vaadake aga ise ja mõistatage mis ma neil piltidel teen. :)