Jaaaaa....need väikesed punaste mütsidega mehikesed on lahedad tegelased. Nad toovad mulle pea igal öösel igasugu toredaid asju, nii söödavaid kui muid. Noh jah...kahetsusega pean tunnistama, et on ka hommikuid, kus sussi sees pole miskit ja siis emme seletab midagi pahandustest ja jonnist....mina teen siis nägu, nagu ei mõistaks ma miskit, millest emme räägib. ;)
Loomulikult on, lisaks päkapikkude ilmumisele, viimase kuu aja jooksul juhtunud ka mõnda muud.
Üks sündmus oli kohe eriti kurb. Meie kiisu Tont jäi väga haigeks ning suri. Ta oli juba üsna eakas, aga kurb on sellegi poolest. Ikka mõni päev küsin emme käest, kus kiisu on. :(
Aga nüüd siis ikka rõõmsamatel teemadel.
Eelmises blogis lubasin Teile täna kirjutada oma ametliku pikkuse ning kaalu (nö arstitädi tulemused). Kaalu oli 16 kg ja pikkust 90,5cm. Seega aastaga on lisandunud 5 kg ning 11,5 cm. Tegelikult on kuuga nüüd pikkust veelgi tulnud. Emme muudkui vaatas, et äkitsi kõik mu püksid mulle kukekaks jäänud ning mõõtis mind täna hommikul uuesti ning sai tulemuseks juba 92,5 cm. Vut nii! Vaja ruttu emmest pikemaks kasvada. Mis puutub veel arstil käimisse, siis nagu arvata oli, sain ka vaktsiinisüsti, ent selle peale ei teinud ma piiksugi ja oma tubliduse eest sain hoopis kommi. Nüüd peaks nende süstidega olema üsna mitmeks aastaks rahu.
Novembri keskel käisme Kaisat õnnitlemas, sest ka tema sai kahe aastaseks. Pidu toimus ühes mängutoas, kus ma polnud varem käinud ja seetõttu seal tegevust jagus. Kõige lahedam oli aga loomulikult tordilt küünla puhumine ning tordi söömine. :)
Kodustel päevadel käin ma emmega lasteaiaväravas piilumas, mis teised lapsed seal ka huvitavat teevad. Ma alles tutvun asjaga, mängima pole veel läinud, aga küll jõuab ka seda teha.
Üsna palju oleme käinud ka Hiirekese mängutoas. Küll loovustunnis, küll karnevalil ning ka beebikooli loengutel. Loovustunnis tegin ma koos emmega issile isadepäevaks pliiatsitopsi värvilistest kividest ning merekarpidest. Issile meeldis ja nüüd hoiabki ta kõiki oma pliiatseid ning pastakaid seal sees. Kadri karnevaliga oli küll veidi nutune lugu, sest see sattus sellele pühapäevale, mil oli lumetorm ja me emme-issiga olime ainukesed külalised, aga ega meil sellepärast vähem lõbus polnud. Beebikooli kahe loengu teema oli "Jonn". Noh kui te arvate, et seal õpetati meid,lapsi, kuidas paremini jonnida, siis te veidi eksite. Seal õpetati emmele hoopis kuidas minu jonniga toime tulla. Eks ta siis nüüd vahel proovib ka õpitut rakendada. Oh kui emme vaid teaks, et ma pole oma jonnimootorit veel poole pealegi käivitanud. :P
Ongi vist huvitavamad seigad taas kirja pandud. Veidi on ka pildistatud, need leiate siit.
Aga nüüd jääbki mul üle teile soovida ilusat jõuluootust ja head vana aasta lõppu. Karta on, et selles aastalõpu siginas-saginas ma enam Teile kirjutada ei jõua. Seega kohtumiseni uuel aastal.
Loomulikult on, lisaks päkapikkude ilmumisele, viimase kuu aja jooksul juhtunud ka mõnda muud.
Üks sündmus oli kohe eriti kurb. Meie kiisu Tont jäi väga haigeks ning suri. Ta oli juba üsna eakas, aga kurb on sellegi poolest. Ikka mõni päev küsin emme käest, kus kiisu on. :(
Aga nüüd siis ikka rõõmsamatel teemadel.
Eelmises blogis lubasin Teile täna kirjutada oma ametliku pikkuse ning kaalu (nö arstitädi tulemused). Kaalu oli 16 kg ja pikkust 90,5cm. Seega aastaga on lisandunud 5 kg ning 11,5 cm. Tegelikult on kuuga nüüd pikkust veelgi tulnud. Emme muudkui vaatas, et äkitsi kõik mu püksid mulle kukekaks jäänud ning mõõtis mind täna hommikul uuesti ning sai tulemuseks juba 92,5 cm. Vut nii! Vaja ruttu emmest pikemaks kasvada. Mis puutub veel arstil käimisse, siis nagu arvata oli, sain ka vaktsiinisüsti, ent selle peale ei teinud ma piiksugi ja oma tubliduse eest sain hoopis kommi. Nüüd peaks nende süstidega olema üsna mitmeks aastaks rahu.
Novembri keskel käisme Kaisat õnnitlemas, sest ka tema sai kahe aastaseks. Pidu toimus ühes mängutoas, kus ma polnud varem käinud ja seetõttu seal tegevust jagus. Kõige lahedam oli aga loomulikult tordilt küünla puhumine ning tordi söömine. :)
Kodustel päevadel käin ma emmega lasteaiaväravas piilumas, mis teised lapsed seal ka huvitavat teevad. Ma alles tutvun asjaga, mängima pole veel läinud, aga küll jõuab ka seda teha.
Üsna palju oleme käinud ka Hiirekese mängutoas. Küll loovustunnis, küll karnevalil ning ka beebikooli loengutel. Loovustunnis tegin ma koos emmega issile isadepäevaks pliiatsitopsi värvilistest kividest ning merekarpidest. Issile meeldis ja nüüd hoiabki ta kõiki oma pliiatseid ning pastakaid seal sees. Kadri karnevaliga oli küll veidi nutune lugu, sest see sattus sellele pühapäevale, mil oli lumetorm ja me emme-issiga olime ainukesed külalised, aga ega meil sellepärast vähem lõbus polnud. Beebikooli kahe loengu teema oli "Jonn". Noh kui te arvate, et seal õpetati meid,lapsi, kuidas paremini jonnida, siis te veidi eksite. Seal õpetati emmele hoopis kuidas minu jonniga toime tulla. Eks ta siis nüüd vahel proovib ka õpitut rakendada. Oh kui emme vaid teaks, et ma pole oma jonnimootorit veel poole pealegi käivitanud. :P
Ongi vist huvitavamad seigad taas kirja pandud. Veidi on ka pildistatud, need leiate siit.
Aga nüüd jääbki mul üle teile soovida ilusat jõuluootust ja head vana aasta lõppu. Karta on, et selles aastalõpu siginas-saginas ma enam Teile kirjutada ei jõua. Seega kohtumiseni uuel aastal.
Kommentaarid
Postita kommentaar