Otse põhisisu juurde

Kaheksas kuu ka läbi

Sain reedel juba kaheksakuuseks. Oma selle kuu täpset kaalu ja pikkust ma teile öelda ei oska, kuna me arstil ei käinud, sest mu arstitädi on välja teenitud suvepuhkusel.

Meil siin emme-issiga palju juhtunud ja toimunud. Ma nimelt jäin Jaanilaupäeval haigeks ja üsna korralikult. Mul oli mitu päeva kõrge palavik, isegi 40 kraadi,vanemad olid täitsa mures ja ega ma isegi end suurepäraselt ei tundnud. Jaanipäeval käisime isegi miskis suures majas, kus oli palju kitlitega tädisid. Üks siis näppis mind igaltpoolt, vaatas kurku ja kõrva ja kuulas miski külma asjaga rinna ning selja pealt, lõpuks võeti veel näpust verd ka (nagu mu enesetunne enne seda juba piisavalt kehv poleks olnud). See viimane tegevus viis mul kopsu ikka üle maksa küll ja ma olin emme peale üsna pahane, et ta mulle seda teha lasi, ent õnneks oli meil ka issi kaasas ja tema süles oli hea olla (nagu tavaliselt, sest tema mind ebameeldivate asjadega ei tüüta, see rohkem emme rida). Lõpuks ütlesid arstid, et kõik mu näitajad on korras ja ju see miski viirus on. Emme-issi arvasid algul, et lihtsalt hammastest, aga ju on põhjus selles, et kuna ma hetkel endale taas uusi kikusi kasvatan, siis mu immuunsüsteem lihtsalt igasugu jamale vastuvõtlikum. Jah seda ma pean tunnistama, et haiguse ja hammaste tõttu pole ma viimasel ajal eriline päiksekiir olnud. :D

Me saime nüüd uue auto ka, millega emmega vurada. Mulle meeldis vana ka, sest juba emme kõhus olles oli selle mürina ja kolinaga hea uinuda, ent kui emme ja issi arvasid, et ma ikka uuemat ja suuremat vajan, siis annan neile seekord õiguse. Jama on vaid selles, et ma ei saa enam emmega ees sõita, vaid pean tagaistme peal üksi konutama ja see pole just kõige lõbusam. Aga samas saame nüüd mu rallikat vajadusel kaasa võtta. Niiet pole halba ilma heata.

Eile käisime Kaisa ristimisel ja seal oli väga tore. Ma käisin esimest korda sellises suures torniga majas ja seal oli väga palju uudistamist. Algul küll ma tudusin aga siis hakkas seal miski mürisema (emme ütles, et see on miski pill...nimi ei tule meelde) ning ma ärkasin ülesse, aga oligi hea, sest ega uusi asju saa maha magada. Hiljem ma tegin loodusega tutvust ja emme andis mulle igasugu häid asju maitsta kah. Kui issil aega on, siis lasen tal ka pilte sellest sündmusest üles panna. Ja jutud käivad, et emme-issi plaanivad ka minu ristimist...ma arvan, et lahe....vist...eks näis. :D

Noh eks me oleme muudki teinud, aga ma ei viitsi kõigist pisiasjadest ka kirjutada. :D

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Huvitavad mõtted, mis panid mõtlema...

Allikas: http://koduhaldjas.blogspot.com/2015/03/kurb-ja-motlemapanev-mlliseks-on.html Bob Moorehead oli eelmise sajandil tuntud terava keelega pastor. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatukohase artikli. „Meie aja paradoks on see, et meil on kõrged majad, aga madal taluvuslävi, laiad teed, kuid kitsad vaated. Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem. Meil on suuremad majad, kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi, aga vähem aega. Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised, kuid hindame halvemini situatsioone.  Meil on rohkem eksperte, aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin, aga kehvem tervis. Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe. -Oleme suurendanud oma nõudmisi, aga vähendanud väärtusi. -Räägime lii...

Ahoi!

On taas aeg Teile oma tegemistest kirjutada. Kui eelmistel kordadel olen pidanud tõdema, et sündusi on olnud vähe, siis seekord tuleb tunnistada, et toimunud on nii mõndagi. Aga kõigest ükshaaval... Esmalt soovin koos vanematega oma kallile tädipoeg Markile palju, palju õnne, ta saab täna nimelt kolme aastaseks. Ma olen selle kuu aja jooksul üsna palju kokku puutunud arstitädidega, sest mul on olnud üks plaaniline haiglaskäik ja üks täiesti plaaniväline haiglasse minek. Plaaniline arstitädide külastus oli adenoidioperatsioon, mis õnnestus esimese korraga, 23. märtsil, ära teha. Hommikul sõitsime emme-issiga lastehaiglasse, arstitädi vaatas mu ilusti läbi, et ikka oleksin tips-tops terve.  Loomulikult ma lasin seda teha, ilma, et oleks mingisugust protesti ilmutanud ja kui siis kabinetist välja tulime, ütles üks suurem tüdruk ukse taga minu kohta, et vaata kui tubli poiss, ei teinud ühtki piiksu (enne mind ikka kisasid nii mõnedki lapsed seal sees). Edasi läksime palatisse ja mulle anti...

Vaadake!

Lasin emmel-issil Teie jaoks uusi pilte üles panna. Need leiate siit . Seal on fotosid igasugu sündmustest. Võite näiteks näha, kuidas ma kodus sahtlite sisu inventeerin ja seda, kuidas triikimislaual surfan (meil lihtsalt asi nii, et enne kui emme saab triikima hakata, pean mina saama triikimislaua ja -rauaga mängida). Samuti tabas emme fotogaga hetke, kui issit aitasin ja kui püüdsin täitsa ise süüa (ma olen aru saanud et miljon-siljon korda põnevam on ise toidu sees sonkida ja seda suhu panna, kui lasta kogu töö emmel ära teha). Võite näha ka Keilas asuva Hiirekese mängutoa avapidu, kus me emmega nagu kümme kopkat kohal olime. Me muide käime nüüd seal ka loovustunnis ning vahva on. :D Pilte on muidugi veel küllalt teisigi, aga mul pole hetkel lihtsalt rohkem aega Teile neist pikemalt rääkida, sest ma lähen nüüd emmega vanni sulistama. Vut nii! Vaadake aga ise ja mõistatage mis ma neil piltidel teen. :)