Mul oli väga lahe nädalavahetus.
Esiteks nägin ma esimest korda oma Kohtla-Järve vanaisa. Ärge imestage midagi, et alles nüüd kohtusime. Me oleks loomulikult varem juba trehvanud, aga mitu korda ilmastikuolud või siis meie mõlema tervis takistas meid plaani ellu viimast. Ent parem hilja kui mitte kunagi...
Teiseks käisin ma ära ka elu esimesel suurel peol. Onu Tõnis lisas oma kontole taas ühe aasta ja seekord sellise ümmarguse, niiet oli põhjust pidu pidada. Ma nägin seal esimest korda paljusid oma sugulasi ja siis ma tantsisin seal mitu korda ja siis tehti minust veel niiiiiiiiiiiiiiiiii palju pilte (see ju loomulik, nunnusid kohe kutsub fotografeerima) ning pole ime, et siis õhtu lõpuks ma kustusin jala pealt, selline tempo murrab ka tugevamad (vaadake allpool olevaid pilte). Jama oli minu arust muidugi see, et kui ma tahtsin saada seda mullitavat jooki, mida kõrges klaasis kandikult serveeriti ja selle järele käe välja sirutasin, võeti kandik mu eest ära ja nii mitu korda. Emme oli ainuke tore tots, kes minuga solidaarne oli ja mullitavast joogist loobus. Söögilaua taga nad ka vitsutasid kõike head ja paremat (vähemalt mulle tundus, et seal oli hea ja parem) ning mulle ei antud mitte kui midagi (ok, kui aus olla, siis ikka paari magusat asja lasid emme-issi mul mekkida, aga ikka üsna vähe). Mulle hakkab juba tunduma, et oma söögiga kõikjal käia polegi nii lõbus, sest ma jään vist paljust heast ilma. pean emmega läbi rääkima, äkki ta on nõus, et ma ei pea kogu aeg oma toitu külla kaasa võtma.
Tegime emme-issiga veel muidgi toredaid asju, aga sellest pole mul aega rääkida, sest ma lähen nüüd tagasi mängima oma uue (esimese) autoga.
Rohkem uusi pilte leiate ikka Piltide alt ja kõige uuemad on kataloogis 15042007.
Esiteks nägin ma esimest korda oma Kohtla-Järve vanaisa. Ärge imestage midagi, et alles nüüd kohtusime. Me oleks loomulikult varem juba trehvanud, aga mitu korda ilmastikuolud või siis meie mõlema tervis takistas meid plaani ellu viimast. Ent parem hilja kui mitte kunagi...
Teiseks käisin ma ära ka elu esimesel suurel peol. Onu Tõnis lisas oma kontole taas ühe aasta ja seekord sellise ümmarguse, niiet oli põhjust pidu pidada. Ma nägin seal esimest korda paljusid oma sugulasi ja siis ma tantsisin seal mitu korda ja siis tehti minust veel niiiiiiiiiiiiiiiiii palju pilte (see ju loomulik, nunnusid kohe kutsub fotografeerima) ning pole ime, et siis õhtu lõpuks ma kustusin jala pealt, selline tempo murrab ka tugevamad (vaadake allpool olevaid pilte). Jama oli minu arust muidugi see, et kui ma tahtsin saada seda mullitavat jooki, mida kõrges klaasis kandikult serveeriti ja selle järele käe välja sirutasin, võeti kandik mu eest ära ja nii mitu korda. Emme oli ainuke tore tots, kes minuga solidaarne oli ja mullitavast joogist loobus. Söögilaua taga nad ka vitsutasid kõike head ja paremat (vähemalt mulle tundus, et seal oli hea ja parem) ning mulle ei antud mitte kui midagi (ok, kui aus olla, siis ikka paari magusat asja lasid emme-issi mul mekkida, aga ikka üsna vähe). Mulle hakkab juba tunduma, et oma söögiga kõikjal käia polegi nii lõbus, sest ma jään vist paljust heast ilma. pean emmega läbi rääkima, äkki ta on nõus, et ma ei pea kogu aeg oma toitu külla kaasa võtma.
Tegime emme-issiga veel muidgi toredaid asju, aga sellest pole mul aega rääkida, sest ma lähen nüüd tagasi mängima oma uue (esimese) autoga.
Rohkem uusi pilte leiate ikka Piltide alt ja kõige uuemad on kataloogis 15042007.
Kommentaarid
Postita kommentaar