On aeg taas Teile jutustada oma tegemistest, sest viimasest korrast on juba üsna palju vett merre voolanud ja siit sealt on ka nurinat tulnud, et ma pole kaua kirjutanud. ;)
Nagu eelmine kord lubatud pajatan nüüd veidi oma beebikooli tegemistest. Muusikatund meeldib mulle väga, seal laulame, mängime erinevaid pille (näiteks trianglit ja tamburiini) ning võimleme muusika rütmis ning peale tundi saab lihtsalt ringi sahmerdada ja elu-olu uurida (loe: võimalikult palju segadust tekitada). Mis aga puutub võimlemistundi, siis selles osas me emmega alles kujundame oma arvamust. Igati tore on see, et saan seal oma eakaaslastega tutvuda ja nö mängida. Aga mis mul ei meeldi, on see, et paljud harjutused on suur väntsutamine ja akrobaatika. Mulle küll meeldib kui emme mind kodus solgutab, aga need harjutused on ikka liig mis liig minu jaoks ja kuna ma ka paras vägilane olen, siis paljusid tõstmisharjutusi ei julge emme tehagi, sest kardab, et kukutab mu lihtsalt maha. Emme arvab, et meil tuleks see akrobaatika paremini välja, kui oleksime juba pisist peale alustanud, ent siis ei pakkunud sellised asjad mulle miskit pinget. Emme arvab ka, et võimlemine on rohkem emmedele kui meile väikestele mõeldud, sest tema on see, kes järgmisel päeval ägiseb, et kõik lihased valutavad (mina järeldan sellest vaid seda, et mina olen emmest paremas vormis). Igaljuhul proovime veel mõned korrad seda asja ja siis otsustame, kas jätkame kahes tunnis või ainult muusikaga.
Nii vahepeal otsustasin kasvatada ka hambaid juurde. Hetkel on mul neid siis lõikunud kuus ja ootame seitsmenda tulekut (punnitab teine juba üsna välja, aga ei taha igemest välja tulla...keeruline värk). Aga hammaste tulekuga seoses on nüüd lõplikult läbi ka tissitamine. Kuna mulle nii või teisiti tissitamine enam eriti huvi ei pakkunud, siis ma kasutasin emme tissi hoopis muul otstarbel ja emmele see närimine kohe üldse ei istunud ja siis ühel õhtul ta ütleski, et aitab....nüüd on kõik....ja noh....kõik on selle otsusega rahul. :D
Kuna sügisel on paljudel meie sõpradel sünnipäevad, siis viimasel ajal oleme üsna palju emme-issiga ka külas käinud. Koos emmega käisime tädi Birgiti sünnal ja ma nägin üle pika aja oma sõpru Siimu, Rometit ja Robertit ka ning sain veelkord kinnitust, et kõndimine tuleb ruttu selgeks saada, sest siis läheb elu ikka palju lahedamaks ja saab palju enam korda saata (muidugi ei tea ma kas emme ka asja selles valguses näeb). Eelmisel laupäeval oli meil päevakorras lausa kaks sünnipäeva. Iris pidas oma esimest sünnipäeva Rakveres Mesimummi mängutoas ja mulle kohe vääääga meeldis seal. Pallimeri oli vahva. Kui ma üksi seal sees olin, siis veidi kartsin, ent kui emme ja issi ka seltsi tulid, oli kohe palju julgem ja toredam. Muidugi kõige enam oleksin ma tahtnud sealse kööginurga kappe ja sahtleid revideerida, ent seda mul emme kahjuks teha ei lubanud. Kui väga hea tort sai söödud ning pidu Rakveres sai peetud, istusime taas autosse ja sõit Kuusallu algas, kus Annaliisa pidas juba oma teist sünnipäeva. Ka seal oli mul tore...uus koht ja taas nii palju avastada ning uued mänguasjad, millega mängida. Igaljuhul õhtuks olime me vanematega tegusast päevast ikka üsna kutupiilud ja pühapäeva hommikul põõnasime pikalt ning mõnuga. :D
Emme avaldab arvamust, et viimasel ajal olen ma üsna Pätuks kätte ära läinud. Tema arvab, et ma muudkui külvan segadust, ent ta ei saa aru sellest, et mul on meie kodu kujundamisel temast hoopis erinev nägemus. Mina arvan näiteks, et esiku jalatsirest peab asuma keset esikut mitte seina ääres ja jalatsid leiab ju ka hulga paremini üles, kui nad on mööda korterit laiali ning köögis olevad kuivained ja muu nodi peavad seisma köögipõrandal mitte kapis (hea ja lihtne vajaminev üles leida) ja magamistuba näeb hooooooooooopis parem välja kui kogu põrand on kaetud minu veel kasutamata mähkudega. Kas Teie ei arva siis nii...? :P
Lasin issil ka uusi pilte panna ja need leiate siit. Suured tänud ka Irise emmele, sest osad sealsed pildid on tema tehtud.
Ent aitab tänaseks jutust küll. Ma lähen nüüd oma sünnipäeva ootama... :D
Nagu eelmine kord lubatud pajatan nüüd veidi oma beebikooli tegemistest. Muusikatund meeldib mulle väga, seal laulame, mängime erinevaid pille (näiteks trianglit ja tamburiini) ning võimleme muusika rütmis ning peale tundi saab lihtsalt ringi sahmerdada ja elu-olu uurida (loe: võimalikult palju segadust tekitada). Mis aga puutub võimlemistundi, siis selles osas me emmega alles kujundame oma arvamust. Igati tore on see, et saan seal oma eakaaslastega tutvuda ja nö mängida. Aga mis mul ei meeldi, on see, et paljud harjutused on suur väntsutamine ja akrobaatika. Mulle küll meeldib kui emme mind kodus solgutab, aga need harjutused on ikka liig mis liig minu jaoks ja kuna ma ka paras vägilane olen, siis paljusid tõstmisharjutusi ei julge emme tehagi, sest kardab, et kukutab mu lihtsalt maha. Emme arvab, et meil tuleks see akrobaatika paremini välja, kui oleksime juba pisist peale alustanud, ent siis ei pakkunud sellised asjad mulle miskit pinget. Emme arvab ka, et võimlemine on rohkem emmedele kui meile väikestele mõeldud, sest tema on see, kes järgmisel päeval ägiseb, et kõik lihased valutavad (mina järeldan sellest vaid seda, et mina olen emmest paremas vormis). Igaljuhul proovime veel mõned korrad seda asja ja siis otsustame, kas jätkame kahes tunnis või ainult muusikaga.
Nii vahepeal otsustasin kasvatada ka hambaid juurde. Hetkel on mul neid siis lõikunud kuus ja ootame seitsmenda tulekut (punnitab teine juba üsna välja, aga ei taha igemest välja tulla...keeruline värk). Aga hammaste tulekuga seoses on nüüd lõplikult läbi ka tissitamine. Kuna mulle nii või teisiti tissitamine enam eriti huvi ei pakkunud, siis ma kasutasin emme tissi hoopis muul otstarbel ja emmele see närimine kohe üldse ei istunud ja siis ühel õhtul ta ütleski, et aitab....nüüd on kõik....ja noh....kõik on selle otsusega rahul. :D
Kuna sügisel on paljudel meie sõpradel sünnipäevad, siis viimasel ajal oleme üsna palju emme-issiga ka külas käinud. Koos emmega käisime tädi Birgiti sünnal ja ma nägin üle pika aja oma sõpru Siimu, Rometit ja Robertit ka ning sain veelkord kinnitust, et kõndimine tuleb ruttu selgeks saada, sest siis läheb elu ikka palju lahedamaks ja saab palju enam korda saata (muidugi ei tea ma kas emme ka asja selles valguses näeb). Eelmisel laupäeval oli meil päevakorras lausa kaks sünnipäeva. Iris pidas oma esimest sünnipäeva Rakveres Mesimummi mängutoas ja mulle kohe vääääga meeldis seal. Pallimeri oli vahva. Kui ma üksi seal sees olin, siis veidi kartsin, ent kui emme ja issi ka seltsi tulid, oli kohe palju julgem ja toredam. Muidugi kõige enam oleksin ma tahtnud sealse kööginurga kappe ja sahtleid revideerida, ent seda mul emme kahjuks teha ei lubanud. Kui väga hea tort sai söödud ning pidu Rakveres sai peetud, istusime taas autosse ja sõit Kuusallu algas, kus Annaliisa pidas juba oma teist sünnipäeva. Ka seal oli mul tore...uus koht ja taas nii palju avastada ning uued mänguasjad, millega mängida. Igaljuhul õhtuks olime me vanematega tegusast päevast ikka üsna kutupiilud ja pühapäeva hommikul põõnasime pikalt ning mõnuga. :D
Emme avaldab arvamust, et viimasel ajal olen ma üsna Pätuks kätte ära läinud. Tema arvab, et ma muudkui külvan segadust, ent ta ei saa aru sellest, et mul on meie kodu kujundamisel temast hoopis erinev nägemus. Mina arvan näiteks, et esiku jalatsirest peab asuma keset esikut mitte seina ääres ja jalatsid leiab ju ka hulga paremini üles, kui nad on mööda korterit laiali ning köögis olevad kuivained ja muu nodi peavad seisma köögipõrandal mitte kapis (hea ja lihtne vajaminev üles leida) ja magamistuba näeb hooooooooooopis parem välja kui kogu põrand on kaetud minu veel kasutamata mähkudega. Kas Teie ei arva siis nii...? :P
Lasin issil ka uusi pilte panna ja need leiate siit. Suured tänud ka Irise emmele, sest osad sealsed pildid on tema tehtud.
Ent aitab tänaseks jutust küll. Ma lähen nüüd oma sünnipäeva ootama... :D
Kommentaarid
Postita kommentaar