Vat see ongi meie suur uudis, millele ma mõne nädala eest siin blogis vihjasin. Ent alates eilsest on kõik ametlik ja tundub nii, et jõulud veedame emme-issiga juba uues kodus.
Teid huvitab kindlasti kuhu me siis läheme? Me jätame armsa pealinna selja taha ning suundume sellesse pisikesse väikelinna, kus mind suvel ka ristiti ehk siis Keilasse. Emme ütles mulle, et ma saan uues korteris täitsa oma toa ja sinna pidavat mahtuma isegi mu mänguasjad ära. Ent ma ei saa aru, mis selles oma toas siis niiiiiii suurt on, et seda tuleb kohe eraldi toonitada. Mul ju siin Mustamäe korteris praegu lausa kaks oma tuba ja siis veel esik ja vannituba ja köök on ju ka minu omad. ??? Ja siis nad pakuvad mulle ühte oma tuba (ma arvan, et see on ju lausa tagasiminek....või mis Teie arvate?). Ma pean seda asja uurima. :D
Igaljuhul on issil ka hea meel, sest tema saab oma mänguasjade jaoks samuti täitsa oma toa. Ning emme rõõmustab ka vääääääääääga, sest tal hakkab olema ju poole enam koristamist. :P
Ma olen siin vahepeal ka endale hambaid juurde kasvatanud...hetkel neid 7 ja ootame põnevusega kaheksandat. Jama on aga see, et täna öösel jäin tõbiseks...see loll nohu tuli jälle kiusama ja ei saanud me sellepärast keegi eriti tududa, sest minul oli meel mõru ning ega ma seda enda teada hoidnud, jagasin ikka emme-issiga ja nõudsin tähelepanu ja lohutust. :(
Eelmise nädala reedel-laupäeval olime emmega täitsa kahekesi, sest issi käis trollide maal miskit tähtsat asja ajamas. Reedel oli kohe hüper super tore päev, sest käisime Samuelil ja tädi Maritil külas ning õhtul käis meile endil tädi Kersti külas (kes tõi vääääga nämmat kooki, mille eest talle suuuuur tänu). Päev oli kohe nii põnev, et ma unustasin isegi jonnida (kui kasutada seda emme-issi väljendit). :)
Ma lähen siis nüüd jälle mööda korterit ringi tatsama ja vaatan , kas Pätu annab mulle mõne hea idee, mida teha ning korda saata (minu arvates on tal sageli väga häid mõtteid, ent emme-issi miskipärast minuga tihti ei nõustu). :D
Olge siis tublid ja ilusat jõuluaega Teile kõigile ning et päkapikud ikka sõbralikud oleks Teie vastu. :D
Teid huvitab kindlasti kuhu me siis läheme? Me jätame armsa pealinna selja taha ning suundume sellesse pisikesse väikelinna, kus mind suvel ka ristiti ehk siis Keilasse. Emme ütles mulle, et ma saan uues korteris täitsa oma toa ja sinna pidavat mahtuma isegi mu mänguasjad ära. Ent ma ei saa aru, mis selles oma toas siis niiiiiii suurt on, et seda tuleb kohe eraldi toonitada. Mul ju siin Mustamäe korteris praegu lausa kaks oma tuba ja siis veel esik ja vannituba ja köök on ju ka minu omad. ??? Ja siis nad pakuvad mulle ühte oma tuba (ma arvan, et see on ju lausa tagasiminek....või mis Teie arvate?). Ma pean seda asja uurima. :D
Igaljuhul on issil ka hea meel, sest tema saab oma mänguasjade jaoks samuti täitsa oma toa. Ning emme rõõmustab ka vääääääääääga, sest tal hakkab olema ju poole enam koristamist. :P
Ma olen siin vahepeal ka endale hambaid juurde kasvatanud...hetkel neid 7 ja ootame põnevusega kaheksandat. Jama on aga see, et täna öösel jäin tõbiseks...see loll nohu tuli jälle kiusama ja ei saanud me sellepärast keegi eriti tududa, sest minul oli meel mõru ning ega ma seda enda teada hoidnud, jagasin ikka emme-issiga ja nõudsin tähelepanu ja lohutust. :(
Eelmise nädala reedel-laupäeval olime emmega täitsa kahekesi, sest issi käis trollide maal miskit tähtsat asja ajamas. Reedel oli kohe hüper super tore päev, sest käisime Samuelil ja tädi Maritil külas ning õhtul käis meile endil tädi Kersti külas (kes tõi vääääga nämmat kooki, mille eest talle suuuuur tänu). Päev oli kohe nii põnev, et ma unustasin isegi jonnida (kui kasutada seda emme-issi väljendit). :)
Ma lähen siis nüüd jälle mööda korterit ringi tatsama ja vaatan , kas Pätu annab mulle mõne hea idee, mida teha ning korda saata (minu arvates on tal sageli väga häid mõtteid, ent emme-issi miskipärast minuga tihti ei nõustu). :D
Olge siis tublid ja ilusat jõuluaega Teile kõigile ning et päkapikud ikka sõbralikud oleks Teie vastu. :D
Ossa, mis vägevad uudised! Aga noh, eks me seda kahtlustasime (üks teine mõte tekkis veel, aga noh, see selleks...:) Palju õnne igal juhul ja me jääme siis soolaleivakutset ootama:)
VastaKustuta