Taas hakkab üks normaalne kuu, milles ON 29 päeva, lõppema ja mina saan täna taas oma sünnipäeva tähistada, sedakorda juba viiendat. Emme-issi ütlevad, et need viis kuud on väga kiirelt läinud, mina ise arvan, et täiesti normaalsel kiirusel, aga see pidigi nii olema, et vanainimestel hakkab aeg lendama. :D
Meil on siin uuenduste aeg käes. Emme on mulle nädalakese mingit oranži ollust andnud, mida tema nimetab kõrvitsapüreeks. Kui te arvate, et see meeldib mulle, siis...teil on õigus...tsiteerides suurt "sõnameistrit", see oranž möks kärab küll. Esimesel korral andis ta mulle vaid vaevalised paar lusikatäit ja võib julgelt öelda, et ma olin sellise koonerdamise peale jubedalt solvunud, õnneks on ta tänaseks aru saanud, et ma tahan ikka rohkem. Jutud juba käivad, et nädalavahetusel saan mingit uut möginat, eks näis kuidas see maitseb. Mulle meeldib emmet ikka üllatada, teha asju ristivastupidi sellele, mida tema minult ootab. Ta arvas, et lisatoidu andmisega tuleb suurem jama, et ma ei võta seda omaks, nagu algul ka tissiga juhtus (noh siis ma olin alles noor ja rumal ja ei teadnud kui tore tegevus söömine on), aga vat kus lops, mina tegin esimese lusikatäie peale suu lahti ja sõin ära ning kõik järgmised ka...aga noh mul on alati võimalus veel ümber mõelda ja ikka veidi ka streikida, sest ega vanemate elu ikka liiga lihtsaks ka saa teha.
See nädal on mul olnud üsna tore nädal, olen saanud issiga palju aega veeta ja eile olin vanaemaga, sest emmet on taas mingi tõbi tabanud. Ma juba hakkan arvama, et emme mul mingi nõrguke või siis on põhjus ikkagi selles, et ta on plika (ma ei oska muud seletust leida).
Aga vanematega saab ikka nalja ka. Emme söötis mul üks päev kõhu täis ja läks siis kuhugi, vist mingeid tähtsaid emmede asju ajama, no ja mina jäin issiga koju. Kui mul uneaeg saabus, siis mõtlesin, et kiusan issit veidi ja ei jää magama vaid hakkan hoopis kisama ja kohe mõnuga. Issi siis proovis igasugu nippe, et mind maha rahustada, aga üsna tulutult, ma lihtsalt ei tahtnud rahuneda...veel. Lõpuks ta arvas, et mul mähku märg ja vajab vahetust aga kuna ta ikka veidi pablas minu tujukuse pärast, siis ei süvenenud ta väga oma tegevusse. Issi kasutas loogikat, kui mähkul on pilt, siis peab see ees olema ning panigi mähku alla. Lõpuks saabus emme koju ja siis tema süles otsustasin ma rahuneda ja ta andis veidi tissi ka, et mul ikka veel parem oleks (näete kui hästi ma nad ümber sõrme olen keeranud, aga noh see pole hetkel teema, kuigi sellest saaksin omaette jutu kohe kirjutada). Issi teatas siis tähtsa näoga, et vahetas poja kuivaks ka ja emme kiitis, et väga tubli. Ent mõne aja pärast hakkasin ma lekkima ja kui siis emme mind kuivaks vahetas, hakkas ta äkki kõva häälega naerma. Issi oli suure sabistamise tõttu mulle mähku valepidi alla pannud. Issi on alati öelnud, et mähkude vahetamine tuleb emmedel paremini välja ja nüüd, peale seda juhtumit, ei saa emme enam vastu ka vaielda, seega arvata on, et ka tulevikus enamus ajast vahetab mu mähkmeid emme. Nagu näete nende kahega, emme-issiga, igav mul juba ei hakka, nad mul ikka parajad koomikud. :D
Meil on siin uuenduste aeg käes. Emme on mulle nädalakese mingit oranži ollust andnud, mida tema nimetab kõrvitsapüreeks. Kui te arvate, et see meeldib mulle, siis...teil on õigus...tsiteerides suurt "sõnameistrit", see oranž möks kärab küll. Esimesel korral andis ta mulle vaid vaevalised paar lusikatäit ja võib julgelt öelda, et ma olin sellise koonerdamise peale jubedalt solvunud, õnneks on ta tänaseks aru saanud, et ma tahan ikka rohkem. Jutud juba käivad, et nädalavahetusel saan mingit uut möginat, eks näis kuidas see maitseb. Mulle meeldib emmet ikka üllatada, teha asju ristivastupidi sellele, mida tema minult ootab. Ta arvas, et lisatoidu andmisega tuleb suurem jama, et ma ei võta seda omaks, nagu algul ka tissiga juhtus (noh siis ma olin alles noor ja rumal ja ei teadnud kui tore tegevus söömine on), aga vat kus lops, mina tegin esimese lusikatäie peale suu lahti ja sõin ära ning kõik järgmised ka...aga noh mul on alati võimalus veel ümber mõelda ja ikka veidi ka streikida, sest ega vanemate elu ikka liiga lihtsaks ka saa teha.
See nädal on mul olnud üsna tore nädal, olen saanud issiga palju aega veeta ja eile olin vanaemaga, sest emmet on taas mingi tõbi tabanud. Ma juba hakkan arvama, et emme mul mingi nõrguke või siis on põhjus ikkagi selles, et ta on plika (ma ei oska muud seletust leida).
Aga vanematega saab ikka nalja ka. Emme söötis mul üks päev kõhu täis ja läks siis kuhugi, vist mingeid tähtsaid emmede asju ajama, no ja mina jäin issiga koju. Kui mul uneaeg saabus, siis mõtlesin, et kiusan issit veidi ja ei jää magama vaid hakkan hoopis kisama ja kohe mõnuga. Issi siis proovis igasugu nippe, et mind maha rahustada, aga üsna tulutult, ma lihtsalt ei tahtnud rahuneda...veel. Lõpuks ta arvas, et mul mähku märg ja vajab vahetust aga kuna ta ikka veidi pablas minu tujukuse pärast, siis ei süvenenud ta väga oma tegevusse. Issi kasutas loogikat, kui mähkul on pilt, siis peab see ees olema ning panigi mähku alla. Lõpuks saabus emme koju ja siis tema süles otsustasin ma rahuneda ja ta andis veidi tissi ka, et mul ikka veel parem oleks (näete kui hästi ma nad ümber sõrme olen keeranud, aga noh see pole hetkel teema, kuigi sellest saaksin omaette jutu kohe kirjutada). Issi teatas siis tähtsa näoga, et vahetas poja kuivaks ka ja emme kiitis, et väga tubli. Ent mõne aja pärast hakkasin ma lekkima ja kui siis emme mind kuivaks vahetas, hakkas ta äkki kõva häälega naerma. Issi oli suure sabistamise tõttu mulle mähku valepidi alla pannud. Issi on alati öelnud, et mähkude vahetamine tuleb emmedel paremini välja ja nüüd, peale seda juhtumit, ei saa emme enam vastu ka vaielda, seega arvata on, et ka tulevikus enamus ajast vahetab mu mähkmeid emme. Nagu näete nende kahega, emme-issiga, igav mul juba ei hakka, nad mul ikka parajad koomikud. :D
Kommentaarid
Postita kommentaar