Saingi eile juba kümnekuuseks, minu esimene kahekohaline sünnipäev. :D
Alustuseks soovin tädi Annelyle ja onu Urmasele palju, palju õnne pisitütre sünni puhul, Eterile ka õnnitlused suureks õeks saamise puhul. Mul on hea meel, et sõpru aina juurde tuleb, eriti tüdrukuid, siis mul ikka tulevikus silmarõõme jätkub. ;)
Käisime eile emmega (issi ei saanud seekord tulla, sest tal oli vaja miskit tähtsat tööasja ajada) ka mu arstitädil külas ja temal jätkus minu suhtes vaid kiidusõnu. Ta ütles, et olen igati hästi arenenud väike suur poiss ning arvas, et kui kõik hästi on, siis pean tema juurde alles siis minema kui aastaseks saan. Aga noh, siis saan jälle ka süsti (nii olen emme jutust aru saanud), ent ega ma ei kardagi, mis see väike sutskas ikka mehele teeb. Teid kindlasti huvitavad minu selle kuu strateegilised mõõdud. Need olid - kaal 10,49kg (+890g) ja pikkus 75,5cm (+1cm) - igati normaalne tulemus (minu arust, teie võite muudmoodi arvata, ma luban). :D
Eelmisel nädalal olingi siis enamuse ajast emme ja vanaema Annega ja vanaemal oli õigus, meil oli tõesti tore koos. Käisime sünnipäevadel tädi Mail ja tädi Küllil (seal oli meiega kaasas ka vanaema Vaike) ja müttasime ning mängisime niisama koos. Aga hoolimata sellest, et vanaema ja emmega oli tore, on mul hea meel, et issi ikka lõpuks metsast koju lasti, issiga on ikkagi kõige lahedam, ent teda näeb ka harvem kui emmet (ärge emmele öelge, et nii ütlesin, sest teadagi need plikad ju, äkki solvub veel). :D
Me siin emme-issiga elame juba reisi ootuses, õigemini nemad elavad, mina ei oska veel midagi oodata. Vanemad mõtlevad ja planeerivad pidevalt midagi, seda vist seetõttu, et miskit ei ununeks. Mõned päevad ongi veel jäänud ja siis lähebki lahti. :)
Ma olen vahepeal ka hammaste kasvatamisega tegelenud. Eelmisel laupäeval kasvatasin üles paremale esihamba kõrvale veel ühe, seega praeguse seisuga mul kokku 5 kikut, ent emme-issi arvavad minu käitumise põhjal (eh...nagu nad oskaksid seda analüüsida), et üks või kaks on veel tulemas. Eks näis, ma mõtlen sellele... :P
Saigi vist olulisemad asjad taas kirja pandud. Sellel nädalal on olnud üsna tavalised päevad. Sisustan oma päevi roomamise, käputamise, püsti tõusmisega igas võimalikus ja võimatus kohas (emme-issi peavad mulle üsna sageli turvavõrku mängima ning tuleb mainida, et alati muidugi mitte kõige õnnestunumalt) ja püsti olles püüan usinalt ka ikka edasi tatsata, aga sellega pean veel vaeva nägema ning treenima.
Lasin emmel-issil ka uusi pilte panna, need on siin. Uudistage. :)
Alustuseks soovin tädi Annelyle ja onu Urmasele palju, palju õnne pisitütre sünni puhul, Eterile ka õnnitlused suureks õeks saamise puhul. Mul on hea meel, et sõpru aina juurde tuleb, eriti tüdrukuid, siis mul ikka tulevikus silmarõõme jätkub. ;)
Käisime eile emmega (issi ei saanud seekord tulla, sest tal oli vaja miskit tähtsat tööasja ajada) ka mu arstitädil külas ja temal jätkus minu suhtes vaid kiidusõnu. Ta ütles, et olen igati hästi arenenud väike suur poiss ning arvas, et kui kõik hästi on, siis pean tema juurde alles siis minema kui aastaseks saan. Aga noh, siis saan jälle ka süsti (nii olen emme jutust aru saanud), ent ega ma ei kardagi, mis see väike sutskas ikka mehele teeb. Teid kindlasti huvitavad minu selle kuu strateegilised mõõdud. Need olid - kaal 10,49kg (+890g) ja pikkus 75,5cm (+1cm) - igati normaalne tulemus (minu arust, teie võite muudmoodi arvata, ma luban). :D
Eelmisel nädalal olingi siis enamuse ajast emme ja vanaema Annega ja vanaemal oli õigus, meil oli tõesti tore koos. Käisime sünnipäevadel tädi Mail ja tädi Küllil (seal oli meiega kaasas ka vanaema Vaike) ja müttasime ning mängisime niisama koos. Aga hoolimata sellest, et vanaema ja emmega oli tore, on mul hea meel, et issi ikka lõpuks metsast koju lasti, issiga on ikkagi kõige lahedam, ent teda näeb ka harvem kui emmet (ärge emmele öelge, et nii ütlesin, sest teadagi need plikad ju, äkki solvub veel). :D
Me siin emme-issiga elame juba reisi ootuses, õigemini nemad elavad, mina ei oska veel midagi oodata. Vanemad mõtlevad ja planeerivad pidevalt midagi, seda vist seetõttu, et miskit ei ununeks. Mõned päevad ongi veel jäänud ja siis lähebki lahti. :)
Ma olen vahepeal ka hammaste kasvatamisega tegelenud. Eelmisel laupäeval kasvatasin üles paremale esihamba kõrvale veel ühe, seega praeguse seisuga mul kokku 5 kikut, ent emme-issi arvavad minu käitumise põhjal (eh...nagu nad oskaksid seda analüüsida), et üks või kaks on veel tulemas. Eks näis, ma mõtlen sellele... :P
Saigi vist olulisemad asjad taas kirja pandud. Sellel nädalal on olnud üsna tavalised päevad. Sisustan oma päevi roomamise, käputamise, püsti tõusmisega igas võimalikus ja võimatus kohas (emme-issi peavad mulle üsna sageli turvavõrku mängima ning tuleb mainida, et alati muidugi mitte kõige õnnestunumalt) ja püsti olles püüan usinalt ka ikka edasi tatsata, aga sellega pean veel vaeva nägema ning treenima.
Lasin emmel-issil ka uusi pilte panna, need on siin. Uudistage. :)
Kommentaarid
Postita kommentaar