reede, 7. november 2008

Kaks nagu naks

Ma olen nüüdseks kaheaastane olnud juba üle nädala ja täna on täpselt see päev, millal saab kaks aastat sellest, kui endale nime sain. Eks ma pean taas vabandama, et pole Teile ammu kirjutanud, aga püüan kohe seletada ka, miks nii on juhtunud.

Oktoobrikuus oli nii toredaid sündmusi, kuid ka selliseid, mis oleks võinud olemata olla.

Kuu alguses käisime sünnipäevadel. Tädi Birgit sai taas aasta nooremaks ja nagu ikka, oli hästi lahe pidu. Samuti sai Iris kaheaastaseks ning me külastasime Rakvere. Kuna meil emme-issiga oli Keilast üsna pikk maa Irise kodulinna, siis peost mängutoas saime üsna vähe osa võtta ning see kurvastas mind veidi. Aga pidu ise oli tore. Me lasime liugu ja ehitasime klotsidest igasugu asju ning kõige enam meeldis mulle Irise väikese õe Agnese turvahälli kiigutada. Mulle üldse pisikesed titad meeldivad, aga emme ei luba mul neid väga patsutada ja sülle võtmisest ei tasu rääkidagi. Hiljem käisime ja tutvusime veel ka Rakvere linnusega ning vaatasime üle ka selle suuuuuuure pussa-pussa looma, mis neil seal linnuse nõlval ilutseb. :)

Aga peale Rakvere sõitu jäin ma haigeks. Kõrge palavik, veidi nohu ja muid ebameeldivusi. See oli esimene haigestumine, veidi enne sünnipäeva tabas mind aga sama jama veel ka teist korda. Niiet osad sünnipäevapeod pidime lausa edasi lükkama. Karta on, et üks suur põhjus nendeks haigestumisteks olid taaskord mu hambad. Kasvatan siiani oma alumisi tagumisi purihambaid, need siukesed suured jurakad, et võtab aega enne, kui lõplikult välja ilmuvad. Emme igaljuhul ootab pikkade silmadega seda aega, kui mul kõik 20 kiksi suus on, sest mul on see hammaste tulek ikka üsna karm. Muideks haiguse ajal ma avastasin, et suureks on ikka üsna tore saada, sest palavikualandamiseks ei topita enam küünlaid tagumikku vaid antakse maasikamaitselist magusat möga, mis on tunduvalt meeldivam. ;)

Aga räägin siis nüüd pikemalt oma sünnipäevast. Ma olen õnnelik laps, sest mul on nii palju sõpru, ent negatiivne asja juures on see, et kõik korraga nad meile külla ei mahu. Seega tuli pidada mitu pidu.

Kõige esimesed külalised saabusid juba nädal varem. See on selline naljakas lugu. Kui mu emme oma ristiema tädi Küllit mulle külla kutsus, siis jäi tädi Küllile meelde kolmapäev, kuupäeva oli ta täitsa ära unustanud, aga kõige lähem kolmapäev oli 22. oktoober ja siis nad koos Karl-Joosepiga mind õnnitlema tulidki. Emme oli nende tulekust väga üllatunud, aga lõppkokkuvõttes kujunes sellest üsna meeleolukas õhtu.

Sünnipäeva eelõhtul tuli üle pika aja vanaema Anne meile ja ta jäi päris mitmeks päevaks ning aitas meid emme-issiga läbi pidustuste. Tänud talle! :D

Sünnipäeva hommikul laulis emme mulle, kui ärkasin ja looooomulikult sain kingitusi ka. Mu mänguasjakollektsioon täienes püstoli ja puldiga auto võrra ning eriti lahe kink oli vesivärvid, millega ma nüüd hoogsalt möksin. Õhtul tulid mulle külla onu Imre perega ja tädi Janne, keda ma polnud vaata et sada aastat näinud, kahju vaid, et Gregor tal koju jäi.

Mõned päevad hiljem oli siis vanaemade-vanaisade pidu. Ega seda ju mul sageli juhtu, et saan korraga koos möllutada vanaema Anne, vanaema Vaike, vanaisa Reinu ja vanaisa Endliga, seega see õhtu oli SUPER.

Laupäeva õhtul oli korter aga rahvast veel rohkem täis, sest külla saabusid Romet ja Siim koos tädi Birgitiga, Kristiina koos tädi Kristiga, Kaisa koos onu Elari ja tädi Aidiga, onu Rein ja tädi Liis ning onu Ringo. Õhtusse sagimist jagus ja emme märkis, et vaat kui tore, mänguasjad said veidi tuulutamist, sest teate ega ma ise oma asjadega eriti ei viitsigi mängida. Vahel mõni köidab veidikeseks ajaks aga päris asjad on ikka tunduvalt põnevamad. Hetke lemmik mul näiteks emme mikser, mida ma köögikapist pidevalt minema tassin ja siis püüan sellega korteris kõiki asju vahustada (ma olen näinud, et emme selle masinaga nii teeb).

Mõned päevad tagasi pidasime ära ka väikestega sünnipäevapeo, selle, mis õigel päeval ära jäi. Mul olid külas Martin tädi Enekesega, tädi Evelin, Emma Ria tädi Annelyga, Samuel tädi Maritiga ning Sander tädi Maarjaga. Kuna mina olin sellel peol kõige suurem, siis pidin ka hoogsalt korrapidajat mängima. Suurtele tegi see millegi pärast väga-väga nalja.

Tegelikult oli ikka hirmus vahva, et nii palju pidusid oli, sest ma sain igal peol küünalt puhuda ja see tegevus rokib sajaga. Ma puhuks iga päev küünalt koogilt ära, aga emme pole millegipärast sellise diiliga väga nõus. :)

Igal juhul tänan ma kõiki, kes külas käisid ja ekstra suured tänud ka kingituste eest. :D

Samuti loodan, et need mu sõbrad, kes erinevatel põhjustel pidustustel ei osalenud ka ikka lähiajal mulle külla tulevad. :)

Kahese verstaposti strateegilisi mõõte mul veel hetkel pole (noh neid, mis nö ametlikult kinnitatud oleks), sest arstitädi juurde lähme alles esmaspäeval. Emme ütles, et saab süsti kah, kui ikka terve olen, aga ma püüan seda mitte karta. Eks ma siis panen oma kaalu ja pikkuse ja muu arstitädi info Teile kirja järgmine kord.

Kindlasti tahate Te näha ka toimunud sündmustest fotomaterjali. Pildid leiate siit. Seekord on pilte kogunenud üsna palju. Lisaks emmele ja issile, on klõpsutanud ka tädi Maila ning vanaema Anne. Ütlen neile selle eest aitähh.

Enne veel kui lõpetan, siis tahan oma kallile vanaema Annele palju palju õnne soovida, sest ta saab homme, 8. novembril, taas aasta nooremaks. Musid ja kallid!!!!

Aga olege siis korralikud ja tublid, sest kõlakad käivad, et olla juba punaste mütsidega pisikesi tegelasi liikvel nähtud. :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar