teisipäev, 29. aprill 2008

Üks terve ja siis veel pool ka

Nagu pealkiri juba Teile teatas saan ma täna, suviselt ilusal kevadpäeval, juba pooleteise aastaseks. Nagu emme vahel ikka ütleb...aeg lendab. :D

Täna käisime emme-issiga üle pika aja ka minu arstitädit vaatamas. Pean tunnistama, et mulle meeldib väga Tema juures käia, sest ta kiidab mind alati hääääääääääääääästi palju. Teid ehk huvitab palju ma kaalun ning kui pikaks kasvanud olen. Aga palun, siin on tänased tulemused....kaal 13,9 kg ning pikkus 87 cm. Poiss nagu ponks (noh arstitädi ütles ju nii). ;)

Viimased päevad (õigemini ööd) on tegelikult üsna jamad olnud. Ma nimelt kasvatan endale silmahambaid ja need tulevad üsna ebamugavalt (võib vist isegi öelda, et siiani kasvanud hammastest kõige valulikumalt). Mul oli isegi paar päeva päris kõrge palavik ning igemed on täitsa paistes, niiet söömine ka erilist mõnu hetkel ei paku. Aga me vanematega loodame, et suudan need neli kikut samuti siva ära kasvatada, nagu ma tegin nelja esimese purihambaga (üks nädal ning neli hammast oligi olemas).

Aga vaatamata viimastele päevadele on mul olnud väga tore kuu. Mul on nüüd Tallinna vanavanemate juures täitsa oma liivakast. Ma aitasin issil seda kokku ka panna, keerasin kruvisid kinni ning kopsisin naelu paika. Üldse meeldib mulle liivas hullata, eriti aga emme-issi tehtud liivatorne ja liivakujusid lõhkuda. Kui ma vanavanemate juurde ei saa minna, siis käime emmega Keilas mänguväljakul mängimas. Seal on ka liivakast ning samuti liumägi, kiiged, suur trips-traps-trulli mäng ja hobune, kellega saab ratsutada. Ent kõige lahedam on see, et ma olen mänguväljakult leidnud nii mõnegi uue sõpsi, kellega on tore kõrvuti, aga vahest ka täiesti üheskoos mängida. :)

Eelmisel nädalal käisin ka oma ristiema tädi Riina pisipoja esimest korda vaatamas. Küll ta oli pisike ja nunnu. Ma oleks tahtnud talle kogu aeg pai teha, musi anda ning patsutada, aga mu kallid esivanemad väga ei lubanud, seletasid miskit, et teen liiga Rolandile. Noh selles osas jään oma emme-issiga eriarvamusele...

Viimasel ajal oleme me emmega üldse üsna palju ringi liikunud, sest kuna meie maja kõrvale ehitatavasse lasteaeda veetakse praegu mingisuguseid torusid, siis käib pidevalt suruõhuhaamriga (vaadake, kui uhket sõna ma tean) kivipinnase purustamine ja see tekitab palju müra. Mind see loomulikult ei häiri, aga emmet, va nõrgukest, küll. Kui me oleme päevakese selles mürinas olnud, siis õhtuks on emme mul täitsa kutu piilu. Nii me siis käimegi kodust kaugemal kõrvu puhkamas. ;)

Emme-issi tõid hiljut mulle veel mõned hilinenud esimese sünnipäeva kingid Juku poest (st tegid ühe kinkekaardi seal tuugaks). Minu eriline lemmik on magnettahvel. Seal saab joonistada ja kirjutada ja siis....kõik ära kustutada ning otsast alustada. Laheeee! Ja nüüd ei pea ma kodusteks remonditöödeks enam vanaisa puuri laenama, sest kasutan täitsa enda oma ning puurimist ja saagimist mul siin ikka jätkub.

Vat sellised lood, siis viimasel ajal minuga. Kui tahate pilte vaadata, siis klõpsake siia (kataloog 29042008 Piltide all). Mina aga lähen ja vaatan, äkki õnnestub kuskilt plastiliini saada ja sellega veidi tegutseda, sest see "voolimine" on ilmatu kihvt tegevus. ;)