Otse põhisisu juurde

Üks terve ja siis veel pool ka

Nagu pealkiri juba Teile teatas saan ma täna, suviselt ilusal kevadpäeval, juba pooleteise aastaseks. Nagu emme vahel ikka ütleb...aeg lendab. :D

Täna käisime emme-issiga üle pika aja ka minu arstitädit vaatamas. Pean tunnistama, et mulle meeldib väga Tema juures käia, sest ta kiidab mind alati hääääääääääääääästi palju. Teid ehk huvitab palju ma kaalun ning kui pikaks kasvanud olen. Aga palun, siin on tänased tulemused....kaal 13,9 kg ning pikkus 87 cm. Poiss nagu ponks (noh arstitädi ütles ju nii). ;)

Viimased päevad (õigemini ööd) on tegelikult üsna jamad olnud. Ma nimelt kasvatan endale silmahambaid ja need tulevad üsna ebamugavalt (võib vist isegi öelda, et siiani kasvanud hammastest kõige valulikumalt). Mul oli isegi paar päeva päris kõrge palavik ning igemed on täitsa paistes, niiet söömine ka erilist mõnu hetkel ei paku. Aga me vanematega loodame, et suudan need neli kikut samuti siva ära kasvatada, nagu ma tegin nelja esimese purihambaga (üks nädal ning neli hammast oligi olemas).

Aga vaatamata viimastele päevadele on mul olnud väga tore kuu. Mul on nüüd Tallinna vanavanemate juures täitsa oma liivakast. Ma aitasin issil seda kokku ka panna, keerasin kruvisid kinni ning kopsisin naelu paika. Üldse meeldib mulle liivas hullata, eriti aga emme-issi tehtud liivatorne ja liivakujusid lõhkuda. Kui ma vanavanemate juurde ei saa minna, siis käime emmega Keilas mänguväljakul mängimas. Seal on ka liivakast ning samuti liumägi, kiiged, suur trips-traps-trulli mäng ja hobune, kellega saab ratsutada. Ent kõige lahedam on see, et ma olen mänguväljakult leidnud nii mõnegi uue sõpsi, kellega on tore kõrvuti, aga vahest ka täiesti üheskoos mängida. :)

Eelmisel nädalal käisin ka oma ristiema tädi Riina pisipoja esimest korda vaatamas. Küll ta oli pisike ja nunnu. Ma oleks tahtnud talle kogu aeg pai teha, musi anda ning patsutada, aga mu kallid esivanemad väga ei lubanud, seletasid miskit, et teen liiga Rolandile. Noh selles osas jään oma emme-issiga eriarvamusele...

Viimasel ajal oleme me emmega üldse üsna palju ringi liikunud, sest kuna meie maja kõrvale ehitatavasse lasteaeda veetakse praegu mingisuguseid torusid, siis käib pidevalt suruõhuhaamriga (vaadake, kui uhket sõna ma tean) kivipinnase purustamine ja see tekitab palju müra. Mind see loomulikult ei häiri, aga emmet, va nõrgukest, küll. Kui me oleme päevakese selles mürinas olnud, siis õhtuks on emme mul täitsa kutu piilu. Nii me siis käimegi kodust kaugemal kõrvu puhkamas. ;)

Emme-issi tõid hiljut mulle veel mõned hilinenud esimese sünnipäeva kingid Juku poest (st tegid ühe kinkekaardi seal tuugaks). Minu eriline lemmik on magnettahvel. Seal saab joonistada ja kirjutada ja siis....kõik ära kustutada ning otsast alustada. Laheeee! Ja nüüd ei pea ma kodusteks remonditöödeks enam vanaisa puuri laenama, sest kasutan täitsa enda oma ning puurimist ja saagimist mul siin ikka jätkub.

Vat sellised lood, siis viimasel ajal minuga. Kui tahate pilte vaadata, siis klõpsake siia (kataloog 29042008 Piltide all). Mina aga lähen ja vaatan, äkki õnnestub kuskilt plastiliini saada ja sellega veidi tegutseda, sest see "voolimine" on ilmatu kihvt tegevus. ;)

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Huvitavad mõtted, mis panid mõtlema...

Allikas: http://koduhaldjas.blogspot.com/2015/03/kurb-ja-motlemapanev-mlliseks-on.html Bob Moorehead oli eelmise sajandil tuntud terava keelega pastor. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatukohase artikli. „Meie aja paradoks on see, et meil on kõrged majad, aga madal taluvuslävi, laiad teed, kuid kitsad vaated. Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem. Meil on suuremad majad, kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi, aga vähem aega. Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised, kuid hindame halvemini situatsioone.  Meil on rohkem eksperte, aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin, aga kehvem tervis. Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe. -Oleme suurendanud oma nõudmisi, aga vähendanud väärtusi. -Räägime lii...

Ahoi!

On taas aeg Teile oma tegemistest kirjutada. Kui eelmistel kordadel olen pidanud tõdema, et sündusi on olnud vähe, siis seekord tuleb tunnistada, et toimunud on nii mõndagi. Aga kõigest ükshaaval... Esmalt soovin koos vanematega oma kallile tädipoeg Markile palju, palju õnne, ta saab täna nimelt kolme aastaseks. Ma olen selle kuu aja jooksul üsna palju kokku puutunud arstitädidega, sest mul on olnud üks plaaniline haiglaskäik ja üks täiesti plaaniväline haiglasse minek. Plaaniline arstitädide külastus oli adenoidioperatsioon, mis õnnestus esimese korraga, 23. märtsil, ära teha. Hommikul sõitsime emme-issiga lastehaiglasse, arstitädi vaatas mu ilusti läbi, et ikka oleksin tips-tops terve.  Loomulikult ma lasin seda teha, ilma, et oleks mingisugust protesti ilmutanud ja kui siis kabinetist välja tulime, ütles üks suurem tüdruk ukse taga minu kohta, et vaata kui tubli poiss, ei teinud ühtki piiksu (enne mind ikka kisasid nii mõnedki lapsed seal sees). Edasi läksime palatisse ja mulle anti...

Vaadake!

Lasin emmel-issil Teie jaoks uusi pilte üles panna. Need leiate siit . Seal on fotosid igasugu sündmustest. Võite näiteks näha, kuidas ma kodus sahtlite sisu inventeerin ja seda, kuidas triikimislaual surfan (meil lihtsalt asi nii, et enne kui emme saab triikima hakata, pean mina saama triikimislaua ja -rauaga mängida). Samuti tabas emme fotogaga hetke, kui issit aitasin ja kui püüdsin täitsa ise süüa (ma olen aru saanud et miljon-siljon korda põnevam on ise toidu sees sonkida ja seda suhu panna, kui lasta kogu töö emmel ära teha). Võite näha ka Keilas asuva Hiirekese mängutoa avapidu, kus me emmega nagu kümme kopkat kohal olime. Me muide käime nüüd seal ka loovustunnis ning vahva on. :D Pilte on muidugi veel küllalt teisigi, aga mul pole hetkel lihtsalt rohkem aega Teile neist pikemalt rääkida, sest ma lähen nüüd emmega vanni sulistama. Vut nii! Vaadake aga ise ja mõistatage mis ma neil piltidel teen. :)