reede, 27. juuni 2008

Mis tehtud, mis teoksil...

Alustuseks ütlen Teile, et mu emme nüüd paberitega...magistripaberitega. :D



Ta närveeris mitu päeva ja siis rääkis oma tähtsa jutu tähtsatele onudele-tädidele ära ning oligi asjaga ühel pool. Eelmisel nädalal oli ka aktus, kus emme surus mitme onuga käppa ja talle anti ilusate hõbedaste kaante vahel palju pabereid, mida mina näppida ei tohi. Mulle isiklikult meeldisid aktusel kõige enam need tädid, kes seal laulsid. Nende laul tegi meele rõõmsaks ning pani puusa nõksuma. :)

Päev peale emme lõpuaktust lõpetas gümnaasiumi ka mu onutütar Evely. Me käisime koos emmega selle tähtsa sündmuse puhul talle lilli viimas. Tema aktusel ma väga kaua ei olnud, sest seal saalis oli niiiiiiiiii palav ja üldse ringi joosta ei saanud. Ma sõlmisin samal ajal õues hoopis uusi tutvusi nii endast suuremate kui väiksemate tegelastega, niiet igav mul igaljuhul polnud.

Tegelikult on viimased nädalad mega toredad olnud, sest issil oli pisike puhkus. Ma kasutasin seda kohe oma huvides ära ning tirisin teda igal võimalusel endaga mängima. Me ehitasime torni, remontisime traktorit, uurisime raamatuid ning voolisime plastiliinist igasugu põnevaid asju välja. Aga kuna oli puhkus, siis me ei istunud loomulikult vaid kodus. Me tutvusime Eestimaa (põhiliselt just Põhja-Eesti) kaunite paikadega. Ma kõiki neid kohti enam ei mäletagi, kuhu sattusime, ent minu arvates kõõõõõõõige toredamad olid hobused, keda Niitväljal imetlesime.

Kuna on ikkagi suvi, siis ostsid emme-issi mulle skuutri. Kahjuks või õnneks mitte selle, millega saaks vee peal kimada, aga toas on sellega igaljuhul vahva kiikuda. ;)

Homme me sõidame mu vanavanaemal Kiviõlisse külla. Vanaema Anne tuli Saksamaalt tädi Tiina ja Marki juurest tagasi ning me viime tema koju ning külastame ka vanavana, sest ma pole teda juba sada aastat näinud. Telefonis võib ju lobiseda, aga see pole ikka see... Lähen näitan talle kõik oma uued trikid ning ulakused ette (uskuge neid mul jätkub).

Ma siin vahepeal ikka kasvatan hambaid ka tasapisi juurde. Nüüd on mul neid juba ligikaudu 14 (võib-olla ka rohkem, aga emme ei saa täpselt üle lugeda, sest ma ei luba), see tähendab, et polegi enam neid palju kasvatada jäänud. Nagu emme ütleb, et kui kõik kikud on kasvatatud, siis saan keskenduda täielikult iseloomu kasvatamisele. ;)

Lõpetuseks panen Teile siia ka uuemad pildid. Need leiate siit.

Olge siis ikka tragid ja tublid, nautige suve ning sööge palju, palju maasikaid (nagu mina). :D

1 kommentaar:

  1. Palju-palju õnne emme Piretile, küll ta on tubli! Aga mäluga pole tal vist kuigi head lood, sest ta ju unustas ära, et Põhja-Eesti vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ka Iris ja tema pere:)

    VastaKustuta