pühapäev, 8. aprill 2007

Mõtlesin, et kirjutaks taas

Mul tuli tuju teile taas oma tegemistest pajatada.

See nädalavahetus oli väga tore. Mingitel munadel on pühad ja tänu sellele oli issi terve ühe pika päeva lisaks meiega kodus. Käisime onu Ringo juures soolaleival (naljakas nimi külaskäigule, sest soola ja leiba ei näinud ma küll mitte kuskil) ja siis issi plätserdas veel mingi valge mögaga esikus ja magamistoas tapeediääri. On tema ikka imelik, kogu mu lõbu rikkus ära, mul oli juba plaan valmis, kuidas tapeedist ilusaid kujundeid rebida ning siis emme ees nendega uhkustada. Aga kui emme-issi arvavad, et see möga takistab mind oma loomeannet eksponeerimast, siis peaksid nad veelkord järgi mõtlema... Üldse tundub, et mu vanematel on igav (ma hetkel tegelen kõva mõttetööga, et välja mõelda, kuidas seda viga parandada), sest nad kukkusid nädalavahetusel mööbeldama ka veel. Tõstsid muudkui mu voodit ühest kohast teise ja siis kolmandasse kohta ja lõpuks panid ikka vanasse kohta tagasi (ei mina saanud aru miks kogu seda möllu vaja oli).

Ma olen nüüd kaks nädalat juba lisatoitu söönud. Ja kohe väga põnev on, sest emme üllatab mind pidevalt uute maitsetega. Ma muidugi söön juba tunduvalt rohkem, kui targad raamatud soovitavad, aga mis siis, ma ju kasvav organism. Ja üldse mul eesmärk ikka siva saada sama suureks kui issi on. Emme annab mulle nüüd juba kaks korda päevas süüa (hommikul putru ja õhtul püreed). Noh tegelikult, kui aus olla, siis ma söön ikka juba ise. Te kindlasti imestate kuidas....lihtne....emme hoiab lusikat ja mina hoian emme sõrmest kinni, seega ma söön ju ikkagi ise. Hetkel tundub see söömine ikka tohutult lahe, ma isegi mõtlesin välja kelleks ma ehk suureks saades hakkan - gurmaaniks loomulikult. Praegu alustan toidu nautlemist emme kokakunstist , sest tundub, et ta täitse talutav kokk. Mina ei nurise ja ma pole ka kuulnud, et emme köögist issile hüüaks, et söök on valmis tule irisema (muidugi võib asi olla ka nii, et vanaema Anne on issi väga viisakaks kasvatanud ja ta lihtsalt kannatab ja ei ütle ühtki paha sõna emme söögi kohta).

Aga emme-issi on vahel ikka lihtsameelsed. Nad mõtlesid, et kui mulle õhtul ka püreed annavad, siis ma magan öösel paremini. Ok, kaks esimest ööd ma rõõmustasin neid, aga praegu rohkem ei viitsi. Üldse ma ei saa aru, miks täiskasvanud sellest magamisest nii suures vaimustuses on ja pikalt põõnata tahavad. Mina küll oma noort elu maha magada ei kavatse. Ja üldse ma mõtlen öösel suuri ja tähtsaid mõtteid. Hetkel juurdlen selle üle, kas hakata hambaid kasvatama või oodata veel veidi...see mul praegu suur dilemma.

Vat sellised mu praegused tegemised toimetamised. Eks kui aega saan, kirjutan Teile jälle, aga nüüd lähen kööki, sest varsti taas söögiaeg.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar