Otse põhisisu juurde

Olen nüüd kahekuune

Teine kuu on siis ka nüüd täis saanud... . Käisime täna taas arstil. Ma olen jõudsalt kosunud. Kaalun juba 5 kilo ja 160 grammi ja pikkust on 57 sentimeetrit. Kui ma algaval kuul emme tissi sama hoogsalt kiusan,võin võrreldes sünnikaaluga poole rohkem kaaluda. Seega nagu vanasti öeldi, et eesmärk on viisaastakuplaan kolme aastaga. Veel kiitis arstitädi mind, et olen tubli, et tõstan kõhuli ilusti pead ja keha ning jälgin asju. Kuulas ka kopsu ja ütles, et mul on olnud kerge kitarr...või oli see katarr...noh igaljuhul olin vahepeal tõbine (nohu kimbutas ja kurk oli ka veidi valus, aga nüüd hakkab see vaikselt mööduma...ütlen vaid seda, et haige pole tore olla, emme-issi muudkui kiusasid...toppisid igasugu jama mulle ninna ja siis püüdsid sealt midagi kätte saada...aga ma neile näitasin, mida nende tegevusest arvan).

Teise kuu jooksul on paljugi muutunud. Siis kui ma noor veel olin, siis mulle ei meeldinud see, kui emme-issi mind sellesse märga kopsikusse toppisid, aga nüüd kui ma juba suur ja vana olen meeldib mulle vannis väga. Siin ka pilt minust vannimõnusid nautimas:

Mina vannis

Emme-issi ostsid mulle ka lamamistooli, et ma saaksin maailma avastada seal istudes, aga et emme samas ka ühtteist teha saaks (nt süüa). Ma alles kujundan oma seisukohta sellest toolist... . Siin ma siis istun esimest kord oma lamamistoolis:
Mina ja minu tool
Panen siia ka mõne pildi endast emme ja issiga, perepilti meil veel pole, aga küll me selle ka teeme.
Issiga

Emmega

Igaljuhul kõigile sõpradele ja sugulastele ilusat aasta lõppu!!! Kohtume uuel aastal taas.

Kõiki neid pilte saate suuremalt vaadata Piltide alt galeriist Muud.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Huvitavad mõtted, mis panid mõtlema...

Allikas: http://koduhaldjas.blogspot.com/2015/03/kurb-ja-motlemapanev-mlliseks-on.html Bob Moorehead oli eelmise sajandil tuntud terava keelega pastor. Kui tema naine suri, siis kirjutas ta selle, äärmiselt ilmeka ja ajatukohase artikli. „Meie aja paradoks on see, et meil on kõrged majad, aga madal taluvuslävi, laiad teed, kuid kitsad vaated. Kulutame rohkem, aga omame vähem, ostame rohkem, aga rõõmustame vähem. Meil on suuremad majad, kuid vähem lapsi, rohkem mugavusi, aga vähem aega. Meil on parem haridus, aga vähem mõistust, paremad teadmised, kuid hindame halvemini situatsioone.  Meil on rohkem eksperte, aga ka rohkem probleeme, parem meditsiin, aga kehvem tervis. Joome liiga palju, suitsetame liiga palju, raiskame arutult, naerame vähe, sõidame liiga kiiresti, ärritume kergesti, magama läheme liiga hilja, ärkame väsinult, loeme liiga vähe, vahime liiga palju televiisorit ja palvetame vähe. -Oleme suurendanud oma nõudmisi, aga vähendanud väärtusi. -Räägime lii...

Ahoi!

On taas aeg Teile oma tegemistest kirjutada. Kui eelmistel kordadel olen pidanud tõdema, et sündusi on olnud vähe, siis seekord tuleb tunnistada, et toimunud on nii mõndagi. Aga kõigest ükshaaval... Esmalt soovin koos vanematega oma kallile tädipoeg Markile palju, palju õnne, ta saab täna nimelt kolme aastaseks. Ma olen selle kuu aja jooksul üsna palju kokku puutunud arstitädidega, sest mul on olnud üks plaaniline haiglaskäik ja üks täiesti plaaniväline haiglasse minek. Plaaniline arstitädide külastus oli adenoidioperatsioon, mis õnnestus esimese korraga, 23. märtsil, ära teha. Hommikul sõitsime emme-issiga lastehaiglasse, arstitädi vaatas mu ilusti läbi, et ikka oleksin tips-tops terve.  Loomulikult ma lasin seda teha, ilma, et oleks mingisugust protesti ilmutanud ja kui siis kabinetist välja tulime, ütles üks suurem tüdruk ukse taga minu kohta, et vaata kui tubli poiss, ei teinud ühtki piiksu (enne mind ikka kisasid nii mõnedki lapsed seal sees). Edasi läksime palatisse ja mulle anti...

Vaadake!

Lasin emmel-issil Teie jaoks uusi pilte üles panna. Need leiate siit . Seal on fotosid igasugu sündmustest. Võite näiteks näha, kuidas ma kodus sahtlite sisu inventeerin ja seda, kuidas triikimislaual surfan (meil lihtsalt asi nii, et enne kui emme saab triikima hakata, pean mina saama triikimislaua ja -rauaga mängida). Samuti tabas emme fotogaga hetke, kui issit aitasin ja kui püüdsin täitsa ise süüa (ma olen aru saanud et miljon-siljon korda põnevam on ise toidu sees sonkida ja seda suhu panna, kui lasta kogu töö emmel ära teha). Võite näha ka Keilas asuva Hiirekese mängutoa avapidu, kus me emmega nagu kümme kopkat kohal olime. Me muide käime nüüd seal ka loovustunnis ning vahva on. :D Pilte on muidugi veel küllalt teisigi, aga mul pole hetkel lihtsalt rohkem aega Teile neist pikemalt rääkida, sest ma lähen nüüd emmega vanni sulistama. Vut nii! Vaadake aga ise ja mõistatage mis ma neil piltidel teen. :)