SUVI TEGEMISED

Saingi eile juba kümnekuuseks, minu esimene kahekohaline sünnipäev. :D Alustuseks soovin tädi Annelyle ja onu Urmasele palju, palju õnne pisitütre sünni puhul, Eterile ka õnnitlused suureks õeks saamise puhul. Mul on hea meel, et sõpru aina juurde tuleb, eriti tüdrukuid, siis mul ikka tulevikus silmarõõme jätkub. ;) Käisime eile emmega (issi ei saanud seekord tulla, sest tal oli vaja miskit tähtsat tööasja ajada) ka mu arstitädil külas ja temal jätkus minu suhtes vaid kiidusõnu. Ta ütles, et olen igati hästi arenenud väike suur poiss ning arvas, et kui kõik hästi on, siis pean tema juurde alles siis minema kui aastaseks saan. Aga noh, siis saan jälle ka süsti (nii olen emme jutust aru saanud), ent ega ma ei kardagi, mis see väike sutskas ikka mehele teeb. Teid kindlasti huvitavad minu selle kuu strateegilised mõõdud. Need olid - kaal 10,49kg (+890g) ja pikkus 75,5cm (+1cm) - igati normaalne tulemus (minu arust, teie võite muudmoodi arvata, ma luban). :D Eelmisel nädalal olingi siis ena...

Mul on olnud kiired päevad. Laupäeval käisime vanaonu Lembitu juubelil. Ma ei tea küll täpselt, mis see juubel on, aga mulle tundub, et miskit tähtsamat laadi sünnipäev. Meil oli seal emme-issi ja vanaema Vaikega täitsa tore. Emmele issile meeldis väga see koht, kus vanaonu elas. Nad arvasid, et kunagi võiksime meie ka sarnases kohas elada, sest siis oleks mul palju ruumi mütata ja mängida. Ma nägin seal üsna paljusid emme sugulasi ka ja mõnda neist lausa esmakordselt, aga loodetavasti näen neid varsti jälle. Aga pühapäev oli mul eriti sisutihe. Emme ajas mind juba üsna vara hommikul ülesse, söötis mul kõtu ilusti putru täis ja siis me startisime autoga kuhugi. Kust täpselt me läbi sõitsime ma ei tea, sest Une-Mati püüdis mu uuesti kinni, aga tegelt oli sõit ikka üsna pikk, sest kui ma ärkasin, siis emme ikka veel sõitis. Igaljuhul lõpuks jõudsime kohale ja minu arust täpselt õigel ajal, sest toolis hakkas juba igavaks muutuma. Ja siis...nägin ma esimest korda oma vanavanaema. Me ei k...

Alustuseks ütlen kohe, et niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palavad ilmad mulle eriti ei meeldi. Palav on olla ja magada ka rahulikult ei saa....veidi, aga ainult veidi, võiks jahedamaks minna. Aga hoolimata palavusest on mul põnev elu. Nii palju on avastada igal pool. Naljakas on see, et asjad, mis mulle eriti huvitavad tunduvad, tahab emme vaid endale hoida ja võtab need minu käest ära (näiteks taldrikute virn köögikapis). Ma küll püüan teda süüdistavalt vaadata, et ei tohi selline kadekopsik olla, aga ta ei tee sellest välja. Kuna meil kodus on üsna palav, siis oleme viimasel ajal ka üsna palju Tallinna vanaema-vanaisa juures olnud ja ma suudan ka seal igakord suure segaduse endast maha jätta. Näiteks eile sõin seal tomatit, noh kui aus olla, siis sõin vaid veidi, aga selle eest pigistasin tomatit üsna palju ja suutsin nii enda kui vanaema riietele korraliku kunstiteose teha. Lisaks tomati söömisele ajasime eile veel emme-issiga (mina loomulikult troonisin oma rallikas) ühte autot taga, mis m...

Issi-emme panid meie tegemistest taas pilte Teile vaatamiseks. Need leiate siit . Et Te ikka aru saaksite, mis neil piltidel toimub, teen väikese sisukokkuvõtte. Piltidel on näha, kuidas ma köögikappe revideerin ehk emmet aitan söögitegemise juures. Siis on näha kuidas ma emmega maadlesin ja tema ka pikali sain, kuidas ma issi käest jäätist lunisin ja sain veidi kah...ma ju osav. :D Siis on pilte mu onutütre sünnipäevalt ja reisust, mis me emme-issiga tegime Pakri poolsaarele. Samuti näete, millega Tallinna vanaema-vanaisa juures tegelen. Ma olen arusaanud, et põnevamad kui tavalised mänguasjad on potid ja pannid ja lusikad ja paljud muud "tavalised"asjad. Muuseas see kiik on üks mu ristimispäeva kinkidest. Lõpetuseks ütlen veel seda, et mul nüüd neli kikut suus, niiet nüüd saan kõiki ja kõike hammustada ja närida (emmele see miskipärast eriti ei meeldi). ;)

Juba ongi vähem kui kolm kuud minu esimese suure sünnipäevani. Lahe. Täna käisime üle saja aasta st üle kahe kuu taas arstitädi vaatamas ja jällenägemisrõõm oli mõlemapoolne. Pikkust ja kaalu on mul tulnud omajagu. Kaalun nüüd 9620g ja pikkust on 74,5cm. Seega kahe kuuga on juures 1620g ja 4,5cm, päris hea tulemus ütleksin. Eelmine esmaspäev käisin verd ka andmas (kohe võin ära öelda, et analüüs oli korras) ja see oli meil paras action. Emme-issi kartsid, et lähen hirmus närvi sellest toimingust ja seega tuli issi ka meiega kaasa, et ta saaks mind vajadusel lohutada ja oma kõhu peale rahunema võtta, ent ma ei teinud teist nägugi ja nutma ei hakanud hoopiski...võib öelda, et vanemad olid mul ikka üsna üllatunud. Õnneks on nad juba aru saanud, et mulle meeldib üllatada ja nad servast on selleks ka valmis, ent alati ei üllata ma positiivselt. :P Ma olen vahepeal veidi taas ka hammaste kasvatamisega tegelenud. Emme leidis eile hommikul oma suureks rõõmuks mu suust ülevalt paremalt kiku. ...

Emme-issi panidki uued pildid ülesse. Need leiate siit . Seal on pildid, mis tehtud emme-issi pulmapäeval ja minu ristimispäeval ning mõned pildid ka minu argipäeva tegemistest. Tegelikult on ristimispäevast meil endil üsna vähe pilte, sest emmel-issil oli üsna palju muid asjatoimetusi ja seetõttu palungi, et need, kes kohalolijatest ka pilte tegid, võtke emme-issiga ühendust, sest me tahaksime ka neid saada (siis saame neid ka siia lehele juurde panna). :D

Teate mul on olnud üsna kiire nädal ja toimunud on ikka palju. Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama algusest. Eelmisel neljapäeval, 12. juulil, emme ja issi panid pidulikult riidesse ja tegid ennast igatpidi ilusaks ning siis me istusime issi tööautosse, tädi Riina pere tuli ka meiega ja me hakkasime kuhugi sõitma. Seda kuhu me sõitsime ma täpselt ei tea, sest mulle tuli uni peale. Igaljuhul ärkasin ma miski kõva muusika peale ja nägin, et emme-issi tulevad käsikäes ühest uksest sisse. Mulle tundus, et miskit tähtsat on teoksil ja olin igaks juhuks tasa ning jälgisin mängu. Nad läksid ühe laua juurde, siis üks onu rääkis nendega ja emme-issi ütlesid "jah", kirjutasid kuhugi midagi, panid üksteisele mingid rõngad sõrme ja andsid musi kah ning siis onu rääkis nendele veel natuke ja õnnitles neid. Seda kõike oli huvitav vaadata, aga selleks hetkeks hakkas mul turvahällis juba igavaks muutuma, õnneks emme tuli ja päästis mu, sest kuna ma nii tähtis tegelane olen, siis ei s...