SUVI TEGEMISED

Soovin Teile kõigile ilusat alanud kevadet. Paistab teine algusest peale üllatusi täis olevat. :) Ma siis jälle alustan vabandusega, et pole jõudnud kaua kirjutada, aga mul on tõesti päevad nii palju tegemist täis, et lihtsalt pole aega. Veedan endiselt palju ja lõbusalt aega Tallinna vanaema ja vanaisaga. Ma näiteks aitasin neil üleeile lumetõrjet teha. Täitsa oma labidaga loopisin tee pealt lund minema ning harjaga pühkisin vanaisa autot puhtaks. Terve eelmise nädalavahetus aga võtsin emmest-issist puhkust ning olin öösel ka vanavanemate pool. Ma pean Teile ütlema, et nende juures on meeeeeeeeeeeega hea tudida, aga kui ma seal pikalt põõnan, siis emme "rõõmuks" ei taha ma kodus eriti kaua magada. Mina küll ei näe selles erilist probleemi, kui kell 6 hommikul üles ärkan......noh aga emme vahel ikka toriseb küll. Eriti ei meeldinud talle kui ma ühel hommikul kell 4.30 tõusin, siis oli ta iseäranis pahur. No võta sa kinni enmmet ja tema tujusid. :D Kui jutt juba magamise juure...

Eks ma siin alustuseks pean taaskord vabandama, et pole Teiega kaua suhelnud, aga sellel on ka põhjus. Me nimelt oleme emme ja issiga suurema osa veebruarist tõbised olnud ja tunnistan täitsa ausalt, et see on ikka täitsa nõme küll. Ja kõige vastikum on veel see, et täna öösel tuli taas mind nohu kimbutama ja hetkel on isegi veidi palavikku. Vastik, vastik, vastik! :( Aga samas olen ma sellel nädalal ka väga produktiivne olnud...esmaspäeval kasvatasin oma esimese purihamba ja kolmapäeval teise ja kolmanda ning emme ennist, kui JÄLLE mu suud näppis, ütles, et ülevalt vist neljaski tulemas välja (eks näis kas ma viitsin seda kasvatada...). Niiet hetke seisuga mul 11 kikut suus. :D Oeh...ma juba unustasin ühe tähtsa asja. Tahan oma kallile ristiemale tädi Riinale ja onu Martinile ka õnnesoovida pisi Rolandi sünni puhul. Ja Annaliisale jõudu uues, suure õe, rollis. :D Aga lisaks viirustega võitlemisele oleme ikka veidi jõudnud ka muud teha. Teisipäeval näiteks käisime emme-issiga mu sõbrap...

Ja just nii ongi...helistas emmele ja teatas diskreetselt mu esivanemale, et ma olen olnud (liiiiiiga) pikalt juba üsna napisõnaline. Ja tuleb tunnistada, et tõesti on viimasest blogimisest juba tükkkkkkk aega möödas. Püüan nüüd seda viga parandada. :D Alustan sellest, et soovin tädi Enekesele ja onu Margusele palju õnne pisipoja sünni puhul. :) Pean tunnistama, et möödunud jaanuari kuu oli ikka üsna kirju. Meil käis üsna palju külalisi, niiet kuu jooksul nägin ikka suurema osa oma sõpsidest ära. Issi sai ka jälle aastakse vanemaks (ta juba nii soliidses eas, et unustas ära kui vanaks täpselt saab...aga issi õnneks või kahjuks emmel on kõik asjad ilusti meeles ja ta värskendas ka issi mälu). :P Kuu lõpu poole tegime ka ühe reisi...käisime ida osariikides vanavanaemal ja Kohtla-Järve vanavanematel külas. Ma olin väga tubli, enamuse sinna sõidust olin täiesti üleval ja rahul sellega. Sõidu lõpp vaid muutus igavaks ja siis pidi emme mulle sepapoiste laulu laulma ja seda ikka mitmeid ja...

Lasin emmel-issil Teie jaoks uusi pilte üles panna. Need leiate siit . Seal on fotosid igasugu sündmustest. Võite näiteks näha, kuidas ma kodus sahtlite sisu inventeerin ja seda, kuidas triikimislaual surfan (meil lihtsalt asi nii, et enne kui emme saab triikima hakata, pean mina saama triikimislaua ja -rauaga mängida). Samuti tabas emme fotogaga hetke, kui issit aitasin ja kui püüdsin täitsa ise süüa (ma olen aru saanud et miljon-siljon korda põnevam on ise toidu sees sonkida ja seda suhu panna, kui lasta kogu töö emmel ära teha). Võite näha ka Keilas asuva Hiirekese mängutoa avapidu, kus me emmega nagu kümme kopkat kohal olime. Me muide käime nüüd seal ka loovustunnis ning vahva on. :D Pilte on muidugi veel küllalt teisigi, aga mul pole hetkel lihtsalt rohkem aega Teile neist pikemalt rääkida, sest ma lähen nüüd emmega vanni sulistama. Vut nii! Vaadake aga ise ja mõistatage mis ma neil piltidel teen. :)

Kallid sugulased ja sõbrad, soovin koos oma emme ja issiga Teile ilusat alanud aastat ning kõigi Teie soovide täitumist! :D Tegelt ikka vinge värk...lähed magama, on aasta 2007, aga ärkad juba hoooooopis  teises aastas. Emme-issi rääkisid, et meil siin Keilas oli öösel olnud ka suur ja korralik rakettide paugutamine, aga ma arvan, et nad veidi luiskavad, sest kui suur see ilutulestik siis ikka olla sai, kui see mind isegi üles ei ajanud. :D Kui ma eile õhtul tuttu jäin, siis veel lund polnud ning maa oli täitsa must, aga täna hommikul kattis maad juba valge vaip. Uus aasta tõi meile lume ja see mulle meeldib, saame issi-emmega mu kelgult kah ehk tolmukorra ära pühkida ja mõne sõidugi sellega teha. Ma loodan, et enne kui Suvi tuleb, saabub ikka korralik Talv ka. ;) Aga nüüd ma lõpetan, sest pean issile appi tõttama, sest ta sorteerib oma arvutiasju ning tal on KINDLASTI minu abi ka vaja. :D

Nii nüüd on see siis tehtud ja olemegi juba varsti pea nädala Keilas elanud. Noh eks seda siginat-saginat siin oli, aga minu arvates see kolimine küll nii hirmus polnud, nagu emme räägib. Tegemist-toimetamist jätkub mul siin küllaga ja päeval kui emme toimetab, siis annab mul temaga sammu pidada, pidevalt otsi teda mööda korterit taga. Samas vahest on see peitusemäng päris tore. :D Peale kolimise on meil siin muidugi muudki juhtunud. Eelmisel laupäeval andsin emmele-issile vaba päeva ja olin vanaema Annega, vanemad aga käisid jõuluvanale Soomemaale mu kingisoove edastamas. Tegelt emmet nägin ma üldse reede pealelõunal ja siis alles pühapäeva hommikul, sest reede õhtul vuhvis ta ennast üles ning käis oma töö jõulupeol. Ja ma sain selle nädalavahetusega kinnitust oma arvamusele, et vahel on täitsa tore kellegi teisega hängida ja oma kallitest vanematest veidi puhata (ärge neile seda öelge, äkki muutuvad kurvaks). :P Täna käisime emme töö juures, sest info liikus, et jõuluvana saabub Põrg...

Vat see ongi meie suur uudis, millele ma mõne nädala eest siin blogis vihjasin. Ent alates eilsest on kõik ametlik  ja tundub nii, et jõulud veedame emme-issiga juba uues kodus. Teid huvitab kindlasti kuhu me siis läheme? Me jätame armsa pealinna selja taha ning suundume sellesse pisikesse väikelinna, kus mind suvel ka ristiti ehk siis Keilasse. Emme ütles mulle, et ma saan uues korteris täitsa oma toa ja sinna pidavat mahtuma  isegi mu mänguasjad ära. Ent ma ei saa aru, mis selles oma toas siis niiiiiii suurt on, et seda tuleb kohe eraldi toonitada. Mul ju siin Mustamäe korteris praegu lausa kaks oma tuba ja siis veel esik ja vannituba ja köök on ju ka minu omad. ??? Ja siis nad pakuvad mulle ühte oma tuba (ma arvan, et see on ju lausa tagasiminek....või mis Teie arvate?). Ma pean seda asja uurima. :D Igaljuhul on issil ka hea meel, sest tema saab oma mänguasjade jaoks samuti täitsa oma toa. Ning emme rõõmustab ka vääääääääääga, sest tal hakkab olema ju poole enam koristamist. :P Ma o...