SUVI TEGEMISED

Et kui te veel pealkirjast aru ei saanud siis ma läksin käima. :D Tegelikult hakkasin ma täitsa ise kõndima juba nädalakese tagasi, isadepäeval (issil oli selle kingi üle väääääga hea meel), aga mul pole lihtsalt mahti olnud seda uudist veel Teiega jagada. Muidugi, kui Te nüüd arvate, et ma vaid oma kahe pulga peal mööda korterit ringi tuuseldan, siis Te eksite veidi. Kui ikka vääääga kiire on ja ruttu vaja kuhugi jõuda, siis kasutan ma ikka käputamistehnikat, sest kiirkõndi tuleb mul veel treenida. Noh aga põhiline on ikka see, et nipp mul nüüd selge, vaja vaid harjutada, harjutada ja siis veel harjutada. Meil vanematega on tegelikult viimasel ajal taas palju tegemisi olnud. Sünnadel oleme käinud (Kaisal Trallitoas ja tädi Gerlil emme töö juures) ning pidasime maha veel minu ühe sünnipäevapeo, mis tuli minu tigeda tõve pärast üks kord edasi lükata, ent eelmine esmaspäev sai ka see ära peetud (parem hilja kui üldse mitte). Mul käisid külas väikesed Emma ja Sander, siis veidi suurem Sam...

Kui täpne olla, siis ma olen juba aasta ja kahe päevane. :) Aga noh see on juba pisiasjade kallal norimine. Põhiline on ikkagi see, et 12 kuud möödusid kiiresti ning ma saingi tähistada oma esimest suurt sünnipäeva. Ning kuna mul on viimased päevad olnud üsna kiired, siis ei jõudnudki Teile varem kirjutada, sest eilse päeva me emmega lihtsalt puhkasime pidude väsimust välja ja mängisime mu uute mänguasjadega. Aga räägin siis Teile kõigest toimunust lähemalt. Reedel, 26. oktoobril, käisime emmega arstitädi vaatamas ja emme oli väga põnevil, mis numbrid kaal ja mõõdulint meile annavad. Kas Teid huvitab ka? No loomulikult ütlen Teile ka...kaal 11,19kg ja pikkus 79cm, mis tähendab seda, et kaal on mul suurenenud võrreldes sünnikaaluga üle 3,5 korra ja pikkus on pool emme omast, niiet varsti olen emmega ühe pikkune. Algselt polnud küll plaanis, et ma reedel ka süsti saan, aga arstitädi arvas, et teeme ära, vaatamata sellele, et polnud vaktsineerimipäev, siis ei pea teistkorda tagasi tulema....

On aeg taas Teile jutustada oma tegemistest, sest viimasest korrast on juba üsna palju vett merre voolanud ja siit sealt on ka nurinat tulnud, et ma pole kaua kirjutanud. ;) Nagu eelmine kord lubatud pajatan nüüd veidi oma beebikooli tegemistest. Muusikatund meeldib mulle väga, seal laulame, mängime erinevaid pille (näiteks trianglit ja tamburiini) ning võimleme muusika rütmis ning peale tundi saab lihtsalt ringi sahmerdada ja elu-olu uurida (loe: võimalikult palju segadust tekitada). Mis aga puutub võimlemistundi, siis selles osas me emmega alles kujundame oma arvamust. Igati tore on see, et saan seal oma eakaaslastega tutvuda ja nö mängida. Aga mis mul ei meeldi, on see, et paljud harjutused on suur väntsutamine ja akrobaatika. Mulle küll meeldib kui emme mind kodus solgutab, aga need harjutused on ikka liig mis liig minu jaoks ja kuna ma ka paras vägilane olen, siis paljusid tõstmisharjutusi ei julge emme tehagi, sest kardab, et kukutab mu lihtsalt maha. Emme arvab, et meil tuleks s...

ehk ma olengi juba 11 kuune. :D Seekord mul pole teile arsti poolt kinnitatud strateegilisi mõõte anda. Aga kui emme mind nädalake tagasi kaalus oli näiduks 10,5kg (selle suure sahmerdamise peale pole suurt miskit juurde tulnud) ja pikkust peaks olema vist veidi alla 80cm (sest riided on mul enamus 80 ja 86 suurus). Eks kuu pärast ole näha, mis näidud arstitädi saab. Mul on nüüd uus rallikas, millega käime emmega jalutamas ja maid avastamas. Me emme ja issiga ostsime selle juba paar nädalat tagasi Saksamaal olles, aga alles nüüd nädala keskel jõudis see lõpuks ka Eestisse kohale. Võrreldes vana rallikaga on uus väiksem ja kompaktsem ja ma arvan, et ka kiirem ning üldse sealt saab maailma palju paremini uudistada. Noh et kui vana rallikas oli nagu suur ralliauto, siis uus on pigem nagu vormel. :D Emme teadis rääkida, et järgmisest nädalast hakkame me koos käima muusika- ja võimlemistundides. Mu vanematele lihtsalt tundub, et kuna ma olen suhtlejamaks muutunud ja tahan kogu aeg avastada ...

Kaks nädalat läksid väga kiiresti ning reis on läbi saanud ja me olemegi kodus tagasi. Tegelikult oleme kodus olnud juba mitu päeva, ent meil emme-issiga on olnud üsna palju asjatoimetusi ning nii ma polegi jõudnud varem kirjutada. Esmalt tahan koos emme-issiga öelda aitähh tädi Tiinale, onu Jaagule ja Margil, et nad meid võõrustasid. Eriti suure aitähh ütlen Margile, et ta lubas mul oma mänguasjadega mängida. Loodan, et Mark tuleb varsti ka mulle külla, siis saan talle oma mängukanne näidata. Tagasisõit koju kulges meil üsna kiirelt ja kenasti, isegi emmel oli enesetunne hea. Mind natuke pahandas Frankfurdi lennujaamas see, et ma ei saanud seal ringi tuuseldada. Emme-issi ei tahtnud mind seal käputama lasta, sest muidu teised suured inimesed oleksid minust lihtsalt kiirustades üle tormanud. See pani mind aga mõtlema, et pean selle kõndimise asja ikka kiiremini  selgeks saama. Noh eks ma ikka iga päev treenin kah ja juba liigun päris hästi igasugu tugede abil, aga võtab veel aega, et m...

Ohe...mu viimasest kirjutamisest on möödunud vaid mõned päevad, ent niiiiiiiiii palju on toimunud, et pean taas teile oma tegemistest jutustama kuna muidu äkki ununeb miskit. Me oleme käinud erinevates lossides. Nädalavahetusel käisime suures lossis nimega Seehof. Kus Seehof asub ma täpselt ei tea, kuskil Saksamaa lõunaosas. Igaljuhul oli seal lahedad alleed, kus me jalutasime ja hästi palju purskkaeve (mõni neist oli ehitatud isegi suure järve keskele) ja kujusid ning emmele-issile meeldis eriti lossi siseõu. Pärast jalutamist sõime veel lossi hoovis asuvas kohvikus kooki kah. Täna käisime Erlangeni lossi ja selle parki uudistamas. Erlangen on see linn, kus me hetkel resideerume. Lossipargis oli ka suur botaanikaaed, niiet vahepeal oli tunne nagu oleksid kõrbes ning siis jälle nagu vihmametsades. Ent suurema osa sellest tänasest jalutuskäigust ma lihtsalt magasin maha, uni oli lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiii magus. Oleme palju ka lihtsalt ringi sõitnud ja väikseid Saksamaa külakesi ja li...

Mõtlesin, et kirjutan Teile sellest, kuidas mu reis siiani kulgenud on. Iga päev toimub meil siin pidevalt miskit põnevat ja hiljem äkki ma ei mäletagi enam kõike. Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama, nagu ikka, algusest. Ühel hommikul ajas emme mind niiiiiiiiiiiiii vara ülesse, et ma juba mõtlesin, et hakkan protestima kõva häälselt, ent siis paistis mulle, et midagi väga teistsugust on toimumas ja ma otsustasin veidi mängu jälgida. Emme pani mind riidesse ja kimasimegi meie autoga vanaisa Reinu juurde ja sealt lennujaama. Kui te arvate, et vanaisa ka meiega tuli, siis kahjuks see nii ei ole. Vanaisa Rein lihtsalt valvab meie autot seni kuni reisul oleme, ju siis emme-issi arvavad, et tema on efektiivsem kui alarm. Ma loodan, et ta ei pea kogu kahte nädalat autos istuma vaid saab ikka vahepeal ära ka käia. :D Oh nüüd kaldusin teemast veidi kõrvale. Igal juhul lennujaamas andsime oma suure kohvri ära ja siis lasti mu seljakott kuskilt asjandusest läbi, samal ajal pidi issi aga en...