teisipäev, 9. detsember 2008

Päkapikud on põhilised

Jaaaaa....need väikesed punaste mütsidega mehikesed on lahedad tegelased. Nad toovad mulle pea igal öösel igasugu toredaid asju, nii söödavaid kui muid. Noh jah...kahetsusega pean tunnistama, et on ka hommikuid, kus sussi sees pole miskit ja siis emme seletab midagi pahandustest ja jonnist....mina teen siis nägu, nagu ei mõistaks ma miskit, millest emme räägib. ;)

Loomulikult on, lisaks päkapikkude ilmumisele, viimase kuu aja jooksul juhtunud ka mõnda muud.

Üks sündmus oli kohe eriti kurb. Meie kiisu Tont jäi väga haigeks ning suri. Ta oli juba üsna eakas, aga kurb on sellegi poolest. Ikka mõni päev küsin emme käest, kus kiisu on. :(

Aga nüüd siis ikka rõõmsamatel teemadel.

Eelmises blogis lubasin Teile täna kirjutada oma ametliku pikkuse ning kaalu (nö arstitädi tulemused). Kaalu oli 16 kg ja pikkust 90,5cm. Seega aastaga on lisandunud 5 kg ning 11,5 cm. Tegelikult on kuuga nüüd pikkust veelgi tulnud. Emme muudkui vaatas, et äkitsi kõik mu püksid mulle kukekaks jäänud ning mõõtis mind täna hommikul uuesti ning sai tulemuseks juba 92,5 cm. Vut nii! Vaja ruttu emmest pikemaks kasvada. Mis puutub veel arstil käimisse, siis nagu arvata oli, sain ka vaktsiinisüsti, ent selle peale ei teinud ma piiksugi ja oma tubliduse eest sain hoopis kommi. Nüüd peaks nende süstidega olema üsna mitmeks aastaks rahu.

Novembri keskel käisme Kaisat õnnitlemas, sest ka tema sai kahe aastaseks. Pidu toimus ühes mängutoas, kus ma polnud varem käinud ja seetõttu seal tegevust jagus. Kõige lahedam oli aga loomulikult tordilt küünla puhumine ning tordi söömine. :)

Kodustel päevadel käin ma emmega lasteaiaväravas piilumas, mis teised lapsed seal ka huvitavat teevad. Ma alles tutvun asjaga, mängima pole veel läinud, aga küll jõuab ka seda teha.

Üsna palju oleme käinud ka Hiirekese mängutoas. Küll loovustunnis, küll karnevalil ning ka beebikooli loengutel. Loovustunnis tegin ma koos emmega issile isadepäevaks pliiatsitopsi värvilistest kividest ning merekarpidest. Issile meeldis ja nüüd hoiabki ta kõiki oma pliiatseid ning pastakaid seal sees. Kadri karnevaliga oli küll veidi nutune lugu, sest see sattus sellele pühapäevale, mil oli lumetorm ja me emme-issiga olime ainukesed külalised, aga ega meil sellepärast vähem lõbus polnud. Beebikooli kahe loengu teema oli "Jonn". Noh kui te arvate, et seal õpetati meid,lapsi, kuidas paremini jonnida, siis te veidi eksite. Seal õpetati emmele hoopis kuidas minu jonniga toime tulla. Eks ta siis nüüd vahel proovib ka õpitut rakendada. Oh kui emme vaid teaks, et ma pole oma jonnimootorit veel poole pealegi käivitanud. :P

Ongi vist huvitavamad seigad taas kirja pandud. Veidi on ka pildistatud, need leiate siit.

Aga nüüd jääbki mul üle teile soovida ilusat jõuluootust ja head vana aasta lõppu. Karta on, et selles aastalõpu siginas-saginas ma enam Teile kirjutada ei jõua. Seega kohtumiseni uuel aastal.

reede, 7. november 2008

Kaks nagu naks

Ma olen nüüdseks kaheaastane olnud juba üle nädala ja täna on täpselt see päev, millal saab kaks aastat sellest, kui endale nime sain. Eks ma pean taas vabandama, et pole Teile ammu kirjutanud, aga püüan kohe seletada ka, miks nii on juhtunud.

Oktoobrikuus oli nii toredaid sündmusi, kuid ka selliseid, mis oleks võinud olemata olla.

Kuu alguses käisime sünnipäevadel. Tädi Birgit sai taas aasta nooremaks ja nagu ikka, oli hästi lahe pidu. Samuti sai Iris kaheaastaseks ning me külastasime Rakvere. Kuna meil emme-issiga oli Keilast üsna pikk maa Irise kodulinna, siis peost mängutoas saime üsna vähe osa võtta ning see kurvastas mind veidi. Aga pidu ise oli tore. Me lasime liugu ja ehitasime klotsidest igasugu asju ning kõige enam meeldis mulle Irise väikese õe Agnese turvahälli kiigutada. Mulle üldse pisikesed titad meeldivad, aga emme ei luba mul neid väga patsutada ja sülle võtmisest ei tasu rääkidagi. Hiljem käisime ja tutvusime veel ka Rakvere linnusega ning vaatasime üle ka selle suuuuuuure pussa-pussa looma, mis neil seal linnuse nõlval ilutseb. :)

Aga peale Rakvere sõitu jäin ma haigeks. Kõrge palavik, veidi nohu ja muid ebameeldivusi. See oli esimene haigestumine, veidi enne sünnipäeva tabas mind aga sama jama veel ka teist korda. Niiet osad sünnipäevapeod pidime lausa edasi lükkama. Karta on, et üks suur põhjus nendeks haigestumisteks olid taaskord mu hambad. Kasvatan siiani oma alumisi tagumisi purihambaid, need siukesed suured jurakad, et võtab aega enne, kui lõplikult välja ilmuvad. Emme igaljuhul ootab pikkade silmadega seda aega, kui mul kõik 20 kiksi suus on, sest mul on see hammaste tulek ikka üsna karm. Muideks haiguse ajal ma avastasin, et suureks on ikka üsna tore saada, sest palavikualandamiseks ei topita enam küünlaid tagumikku vaid antakse maasikamaitselist magusat möga, mis on tunduvalt meeldivam. ;)

Aga räägin siis nüüd pikemalt oma sünnipäevast. Ma olen õnnelik laps, sest mul on nii palju sõpru, ent negatiivne asja juures on see, et kõik korraga nad meile külla ei mahu. Seega tuli pidada mitu pidu.

Kõige esimesed külalised saabusid juba nädal varem. See on selline naljakas lugu. Kui mu emme oma ristiema tädi Küllit mulle külla kutsus, siis jäi tädi Küllile meelde kolmapäev, kuupäeva oli ta täitsa ära unustanud, aga kõige lähem kolmapäev oli 22. oktoober ja siis nad koos Karl-Joosepiga mind õnnitlema tulidki. Emme oli nende tulekust väga üllatunud, aga lõppkokkuvõttes kujunes sellest üsna meeleolukas õhtu.

Sünnipäeva eelõhtul tuli üle pika aja vanaema Anne meile ja ta jäi päris mitmeks päevaks ning aitas meid emme-issiga läbi pidustuste. Tänud talle! :D

Sünnipäeva hommikul laulis emme mulle, kui ärkasin ja looooomulikult sain kingitusi ka. Mu mänguasjakollektsioon täienes püstoli ja puldiga auto võrra ning eriti lahe kink oli vesivärvid, millega ma nüüd hoogsalt möksin. Õhtul tulid mulle külla onu Imre perega ja tädi Janne, keda ma polnud vaata et sada aastat näinud, kahju vaid, et Gregor tal koju jäi.

Mõned päevad hiljem oli siis vanaemade-vanaisade pidu. Ega seda ju mul sageli juhtu, et saan korraga koos möllutada vanaema Anne, vanaema Vaike, vanaisa Reinu ja vanaisa Endliga, seega see õhtu oli SUPER.

Laupäeva õhtul oli korter aga rahvast veel rohkem täis, sest külla saabusid Romet ja Siim koos tädi Birgitiga, Kristiina koos tädi Kristiga, Kaisa koos onu Elari ja tädi Aidiga, onu Rein ja tädi Liis ning onu Ringo. Õhtusse sagimist jagus ja emme märkis, et vaat kui tore, mänguasjad said veidi tuulutamist, sest teate ega ma ise oma asjadega eriti ei viitsigi mängida. Vahel mõni köidab veidikeseks ajaks aga päris asjad on ikka tunduvalt põnevamad. Hetke lemmik mul näiteks emme mikser, mida ma köögikapist pidevalt minema tassin ja siis püüan sellega korteris kõiki asju vahustada (ma olen näinud, et emme selle masinaga nii teeb).

Mõned päevad tagasi pidasime ära ka väikestega sünnipäevapeo, selle, mis õigel päeval ära jäi. Mul olid külas Martin tädi Enekesega, tädi Evelin, Emma Ria tädi Annelyga, Samuel tädi Maritiga ning Sander tädi Maarjaga. Kuna mina olin sellel peol kõige suurem, siis pidin ka hoogsalt korrapidajat mängima. Suurtele tegi see millegi pärast väga-väga nalja.

Tegelikult oli ikka hirmus vahva, et nii palju pidusid oli, sest ma sain igal peol küünalt puhuda ja see tegevus rokib sajaga. Ma puhuks iga päev küünalt koogilt ära, aga emme pole millegipärast sellise diiliga väga nõus. :)

Igal juhul tänan ma kõiki, kes külas käisid ja ekstra suured tänud ka kingituste eest. :D

Samuti loodan, et need mu sõbrad, kes erinevatel põhjustel pidustustel ei osalenud ka ikka lähiajal mulle külla tulevad. :)

Kahese verstaposti strateegilisi mõõte mul veel hetkel pole (noh neid, mis nö ametlikult kinnitatud oleks), sest arstitädi juurde lähme alles esmaspäeval. Emme ütles, et saab süsti kah, kui ikka terve olen, aga ma püüan seda mitte karta. Eks ma siis panen oma kaalu ja pikkuse ja muu arstitädi info Teile kirja järgmine kord.

Kindlasti tahate Te näha ka toimunud sündmustest fotomaterjali. Pildid leiate siit. Seekord on pilte kogunenud üsna palju. Lisaks emmele ja issile, on klõpsutanud ka tädi Maila ning vanaema Anne. Ütlen neile selle eest aitähh.

Enne veel kui lõpetan, siis tahan oma kallile vanaema Annele palju palju õnne soovida, sest ta saab homme, 8. novembril, taas aasta nooremaks. Musid ja kallid!!!!

Aga olege siis korralikud ja tublid, sest kõlakad käivad, et olla juba punaste mütsidega pisikesi tegelasi liikvel nähtud. :D

kolmapäev, 1. oktoober 2008

Äksionit täis septembrikuu

Kui Te vaid teaksite palju kolistamist, müristamist, lõhkumist ning remontimist viimastel nädalatel meie korteris olnud on. Seda põhjustas veetorude vahetamine.

Ühel päeval tulid onud meile külla ja hakkasid haamri, sae ning muude tööriistadega seina lõhkuma. Ma kohe uurisin huviga seda asja ja hiljem tahtsin isegi sama tegevust harrastada, ent siis kukkus emme keelama. Pole ma siiani aru saanud, miks ta mind keelab, aga onudele ei öelnud midagi. Vist taas mingi emme kiiks... ;)

Noh kui aus olla, siis seda mürgeldamist korteris ma päris oma silmaga väga palju ei näinudki, sest ma sõitsin peaaegu kaks nädalat igal hommikul vara issiga linna vanaisa ja vanaema juurde. Nagu taeva kingitusena teatasid vanaema ülemused septembri alguses, et ta ei pea kolm nädalat tööle tulema vaid peab puhkama. Ma siis aitasin tal seda teha (puhata noh). Ja meil tegevust jätkus. Sügiseti on majas ja aias väga palju toimetamist - vaja õunu ning ploome korjata, taimedele mulda vedada, muru niita, puid tuppa tuua jne. Aga noh kuna ma olen ikkagi laps, siis pean ma suure töö tegemise kõrvalt muidugi ka puhkama ja mängima. Mängimas käisime vanaema-vanaisa maja lähedal asuval mänguväljakul, seal saab turnida, liugu lasta ning liivakastis mängida. Mulle kohe nii väga meeldis seal, et vanaemal oli mind raske koju saada, kuid tavaliselt meelitamine aitas (näiteks jäätisega...peab tunnistama, et sageli olen vägagi ära ostetav). :D

Mõned päevad tagasi jäin ma vanaema-vanaisa juurde tervelt kaheks päevaks ning kui emme-issi mind lõpuks pühapäeva õhtul koju tõid olid nad korteris niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii palju ümber korraldusi teinud. Nad olid minu toa hoopis teist värvi värvinud ning muidki muudatusi seal teinud. Aga hoopis suurem asi oli see, et nad olid magamistoa ja issi töötoa omavahel ära vahetanud ning uues magamistoas oli ka remont tehtud. Paistis, et sellel ajal kui mina vanaema-vanaisaga lustisin, olid emme-issi usinalt tööd teinud. :)

Samal õhtul ootas mind kodus ka esimene sünnipäeva kink (kes veel ei tea või on ära unustanud, siis tuletan meelde, et mul tuleb mõne nädala pärast teine sünna). Emme ja issi kinkisid mulle - need, kes mu issit tunnevad ei tohiks imestada selle kingi üle - päris oma sülearvuti. Ma ütleks kohe, et tegu on üsna ägeda pilliga. Ma saan muusikat kuulata, uusi katalooge teha ning vanadel nimesid vahetada. Samuti oskan ma läpakaga teha selliseid asju, mida emme-issi ei oska ning lõpuks, kui arvuti on kokku jooksnud, peavad nad minu tarkust tunnistama ning lihtsalt juhtme seinast välja tõmbama. Nagu mu vanatädi Laine nentis, olen ma samasugune tehnikamees nagu issi ja vanaisa Endel. :D

Panen Teile vaatamiseks ka mõned uuemad pildid. Need leiate siit. Kõige uuemaid ei saa panna,sest kolimisega on fotoka kaabel peitu pugenud ja pildid on aparaadis kinni. Loodetavasti leiame selle juhtme varsti üles.

Aitab siis küll tänaseks jutust. Ilusat oktoobrit Teile.

laupäev, 6. september 2008

Sügiskuu ongi käes

Selle aasta suvi möödus kuidagi eriti kiiresti ja võib isegi öelda, et see oli kuidagi eriti lühikene. Ent samas pole mõtet vist väga ka kurvastada, sest septembri alguses käivitus taas loovusring ning ka mu sünnipäev hakkab juba mägede tagant paistma. Ning kindel on ju ka see, et järgmine aasta tuleb jälle suvi :)

Enne septembri saabumist oli aga augustikuu ning meil oli emme-issiga selles kuus samuti palju toredaid tegevusi ning toimetusi. Meil käis vanavanaeme Emmi soolaleival. See on üsna suur sündmus, sest ta elab tavaliselt ühes väikeses linnas ning pealinna kanti satub ikka vääääga harva. Meil oli tore õhtu, tutvustasin talle korterit ning oma mänguasju ja me kõik imetlesime rõdult kuidas suured õhupallid meie majast mööda lendasid (mõned olid kõrgel, ent mõned olid nii madalal, et mulle tundus nagu saaksin neid kohe käega katsuda).

Järgmisel päeval käisime aga vanatädi Mai ümmargusel sünnipäeval Kaval-Antsu Talus. Oh kus seal oli mul tegevust. Ma väsitasin emme, issi ja vanaema Anne õhtu lõpuks ikka korralikult ära, kuna nad tahtsid ilmtingimata mu asjatamistel silma peal hoida. Seal oli igasugu huvitavaid vanaaegseid tööriistu (näiteks ader ja vokk), millega mängida ja suur veskikivi, mida ma püüdsin tõsta, aga veel ei käinud jõud üle. Samuti tahtsin veidi DJ-d mängida ja näppisin bändimeeste tehnikat, aga see ei lõppenud väga hästi. Kui hirmus pinin lahti läks, niiet kõrvadel oli valus, siis sain aru, et nüüd on viimane aeg emme selja taha peitu joosta ja teha nägu, et mina ei tea asjast midagi. :D

25. augustil sai mu sõbranna Emma aastaseks ning me käisime emmega teda õnnitlemas, koos meiega olid veel Martin tädi Enekesega ning tädi Riina Annaliisa ning Rolandiga. Uskuge mind kui 5 last koos on, siis on möllu ja mängu taevani. Emme oli minuga veidi sellel sünnipäeval hädas, sest hetkest kui ma nägin, et laual on viinamarjad, olid kõik teised söögid üsna out. Küll ta proovis ning meelitas, aga mina jäin endale kindlaks. Viinamarjad ruulivad! ;)

Peale Emma sünnipäeva aga jäin ma tõbiseks, põhiline jama oli nohune nina, aga ega see üldine enesetunne ka just super polnud. Issi oli samal ajal samasugune, niiet põdesime koos. Kurb selle haiguse juures oli see, et ma ei saanud tädi Külli ümmargusele sünnipäevale minna. Aga me olime issiga lahked ning et emme meie haiguse pärast kannatama ei peaks, andsime talle vaba õhtu ja saatsime ta lõbutsema. Emmed peavad ikka ka vahel puhkama.

Septembri alguses oleme juba ka külas käinud, mu sõber Sander sai aastaseks ja käisime loomulikult ka teda õnnitlemas. Tegelikult kui viimasele kuule tagasi vaadata, siis märksõna ongi sünnipäevad, neid on ikka kohe kuhjaga olnud. Aga see on tore, sest külas ja sünnipäeval on vahva käia.

Kui te teada tahate, mida ma, lisaks külas käimistele ja külaliste vastu võtmisele, veel teen, siis võin öelda, et hetkel on käsil kaks põhitegevust -  sõnavara laiendamine ning mähkudest vabanemine. Mõlemad edenevad üsna hästi.

Et mu jutt ikka illustreeritud ka oleks, siis vaadake pilte siit.

Ega hetkel vist rohkem midagi polegi kirjutada, seega tõmban otsad tänaseks kokku. Olge tublid!

laupäev, 9. august 2008

Vääääääga tegusad päevad

Nagu pealkiri juba ütleb, olid juulikuu viimased ning augustikuu esimesed päevad mul (meil) väga teguderohked ning toredad.

Ühel päeval käisime taas emme töö juures, sest ühel toredal tädil, kes on ühtlasi emme kolleeg, oli ümmargune tähtpäev. No sünnipäevad iseenesest on toredad, ent kui need leiavad aset KOMMIVABRIKUS, siis tunduks vist enamikele lastele, et nad on sattunud paradiisi. Ja minul oli selline tunne...mõelge ise, igale poole kuhu vaatad...kommid...kommid...kommid...ja keegi ei keela neid ka süüa (noh olgu emme ikka keelas ka, mõned lubas ja siis kukkus pipardama). Seega ma arvan, et mu emmel on maailma parim töökoht ning ma loodan, et varsti läheme sinna jälle. ;)

Järgmisel päeval käisme mu onu Imrel ja tema perel külas, sest onutütar Evely sai taas aasta nooremaks (noh ma olen aru saanud, et naisolevustele ei meeldi, kui öeldakse, et nad saavad aasta vanemaks ja numbritest ei meeldi neile tegelikult üldse rääkida). Ilmaga meil vedas ja saime aias mõnuleda, marju süüa ning kutsaga möllata. Küll aga sai selgeks asjaolu, et kuna ma sellise mühinaga kasvan, siis kärus magajat minust suurt enam pole, sest proovige te magada kui jalad üle ääre ripuvad ning pöörata ka end eriti ei saa. :)

Esimesel augusti õhtul aga käisid meil külalised, võiks isegi öelda, et kauged külalised - tädi Tiina, onu Jaak, Mark, vanaisa Endel ning vanaema Anne. :D

Ja kus me siis tegime möllu (esmajoones just mina ja Mark). Emme-issi arvasid algul, et äkki võõrastame või miskit, aga ei midagi sellist. Uudistasime üksteist pealast jalatallani ära ning lõbus mäng ja kassi tagaajamine võis alata. Väga tore oli ka see kui emme, mina ja Mark kulli mängisime, emme ajas meid taga ja siis meie jälle emmet ning arvatavasti kuulsid meie kilkeid ning naeru ka viienda korruse elanikud. ;)

Laupäeval käsime aga kogu kambaga loomaaias. Noh jah...seal oli tõesti igasugu loomi ning linde, keda vaadata, aga kõige lahedamad olid ikkagi varesed ning tuvid, neid uudistasin ma erilise hoolega. Lisaks kuulus meie päevaprogrammi veel ka söömine ning poodlemine, niiet õhtuks olin ma omadega ikka täiesti kutupiilu. Ma oleks heameelega vanaema Anne kaissu tudule pugenud, aga emme hakkas midagi seletama, et tema ei julge magada, kui mina tal kõrval pole ja siis pidin ma ikka oma voodisse minema (oh seda emmet küll, on teine ikka paras argpüks mul). :)

Me möllasime Markiga ka veel pühapäeval linna peal ringi ja pidime emmega minema neile head aega ütlema ka esmaspäeva õhtul hotelli, aga kuna tegusad päevad olid mind esmaspäevaks ikka mega-giga ära väsitanud ning ka mu hääl oli poolenisti mind maha jätnud, siis otsustas emme, et meil tuleb kodus ilusti mõned päevad kosuda. Niiet peaaegu kogu selle nädala olemegi tasa ja targu kodus askeldanud, vaid kolmapäeval käsime mu ristiema tädi Riinat ning Rolandit ja Annaliisat vaatamas, võtsime mesti ka tädi Enekese väikese Martiniga. Lõbus pealelõuna oli. :)

Ohe...saigi vist olulisim kirja. Aaa...õige...mul ikka pilte ka Teie jaoks. Need leiate siit. Seal on nii emme-issi klõpsutatud kui ka vanaema Anne tehtud pildid. Vaadake!

Mina saadan Teile nüüd aga lehva-lehva. Olge tublid!

pühapäev, 27. juuli 2008

Suvi, suvi, suvi...

...jõudis siiski lõpuks kohale (noh vähemalt mõneks päevaks). :D

Alustan oma tänast juttu taaskord õnnesoovidega.

Kallid tädi Maila ning onu Argo soovime Teile emme-issiga palju-palju õnne pisikese tütretirtsu sünni puhul ning kallile Irisele õnnesoovid suureks õeks saamise puhul! :D

Ma pean ausalt üles tunnistama, et mulle suvi ikka megalt meeldib. Nii paljusid vahvaid asju saab teha. Kui me emmega Keilas oleme, siis käime metsas kolamas. Seal saab lilli korjata, liblikaid taga ajada ning mis põhiline, süüa metsmaasikaid...ja me oleme emmega neid ikka üsna üsna ohtralt endale sisse kittinud. Ükskord olime isegi nii suures maasika korjamise hoos, et ei märganud lähenevat pilve ning saime korraliku paduvihma endale kaela.

Kui me kodu lähedal kondame, siis liigume emmega tavaliselt kondimootori jõul ning käru kaasa ei võta, sest emme arvates muutun ma sekundiga laisaks kui oma rallikat näen ning mingisugusest jalutamisest pole enam juttugi. :)

Eelmisel nädalavahetusel käisid emme ja issi kuskil pidu peal ning mina olin oma kalli vanaema Annega. Nagu ikka oli meil hiiglama tore koos tegutseda. Aga pühapäeva õhtupoolikul, kui emme-issi siis koju tulid, läks meil asi veidi nutuseks. Täiesti lambist viskas mul üle 39 kraadi palavikku. Emme-issi olid päris mures ja mina olin päris läbi omadega. Ent esmaspäeva hommikuks oli kõik taas normis ning minu neljas silmahammas ilutses kenasti hambareas (rääkigu need arstitädid mida tahes, hambad VÕIVAD küll palaviku põhjustada). Igaljuhul on jäänud veel 4 kikut ning siis olen omadega mäel.

Eile, laupäeval, oli meil ka üks ütlemata tore ning sisutihe päev. Me käisime Vabaõhumuuseumis. Ütlen kohe ära, et kõige rohkem meeldisid mulle sealsed notsud ja hobune...ja üks puidust väike vanker, kuhu emme mul istuda ei lubanud ja mida ma siis püüdsin lihtsalt minema lohistada. Peale muuseumi läksime aga Laulasmaale ujuma. Noh mul võttis ikka aega enne kui julgesin vette minna, ent kui ära jagasin, et seal sees ikka mega-giga lahe on möllutada, siis oli emmel-issil mind väga keeruline sealt välja saada. Ma olin nõus rannast lahkuma vaid kommi ähvardusel. ;)

Õhtul otsustasid emme-issi veel veidi ka mööbeldada. Vahetasid magamistoas mu titevoodi suurtepoiste voodi vastu. Niiet nüüd olen ma võretu. Täna öösel oli üsna imelik magada ning hommikul ärgata, kui trelle ümber polnud. Ent küll ma harjun... :D

Lõpetuseks panen Teile ka uusimaid pilte vaadata. Need leiate siit.

Aitab siis praeguseks lobast...lähen teen miskit asjalikku...näiteks lähen aitan issil rõdul lilli kasta. :)

Päikest kõigile! :D

[caption id="" align="aligncenter" width="300" caption="See on minu naerunägu"]See on minu naerunägu[/caption]

reede, 27. juuni 2008

Mis tehtud, mis teoksil...

Alustuseks ütlen Teile, et mu emme nüüd paberitega...magistripaberitega. :D



Ta närveeris mitu päeva ja siis rääkis oma tähtsa jutu tähtsatele onudele-tädidele ära ning oligi asjaga ühel pool. Eelmisel nädalal oli ka aktus, kus emme surus mitme onuga käppa ja talle anti ilusate hõbedaste kaante vahel palju pabereid, mida mina näppida ei tohi. Mulle isiklikult meeldisid aktusel kõige enam need tädid, kes seal laulsid. Nende laul tegi meele rõõmsaks ning pani puusa nõksuma. :)

Päev peale emme lõpuaktust lõpetas gümnaasiumi ka mu onutütar Evely. Me käisime koos emmega selle tähtsa sündmuse puhul talle lilli viimas. Tema aktusel ma väga kaua ei olnud, sest seal saalis oli niiiiiiiiii palav ja üldse ringi joosta ei saanud. Ma sõlmisin samal ajal õues hoopis uusi tutvusi nii endast suuremate kui väiksemate tegelastega, niiet igav mul igaljuhul polnud.

Tegelikult on viimased nädalad mega toredad olnud, sest issil oli pisike puhkus. Ma kasutasin seda kohe oma huvides ära ning tirisin teda igal võimalusel endaga mängima. Me ehitasime torni, remontisime traktorit, uurisime raamatuid ning voolisime plastiliinist igasugu põnevaid asju välja. Aga kuna oli puhkus, siis me ei istunud loomulikult vaid kodus. Me tutvusime Eestimaa (põhiliselt just Põhja-Eesti) kaunite paikadega. Ma kõiki neid kohti enam ei mäletagi, kuhu sattusime, ent minu arvates kõõõõõõõige toredamad olid hobused, keda Niitväljal imetlesime.

Kuna on ikkagi suvi, siis ostsid emme-issi mulle skuutri. Kahjuks või õnneks mitte selle, millega saaks vee peal kimada, aga toas on sellega igaljuhul vahva kiikuda. ;)

Homme me sõidame mu vanavanaemal Kiviõlisse külla. Vanaema Anne tuli Saksamaalt tädi Tiina ja Marki juurest tagasi ning me viime tema koju ning külastame ka vanavana, sest ma pole teda juba sada aastat näinud. Telefonis võib ju lobiseda, aga see pole ikka see... Lähen näitan talle kõik oma uued trikid ning ulakused ette (uskuge neid mul jätkub).

Ma siin vahepeal ikka kasvatan hambaid ka tasapisi juurde. Nüüd on mul neid juba ligikaudu 14 (võib-olla ka rohkem, aga emme ei saa täpselt üle lugeda, sest ma ei luba), see tähendab, et polegi enam neid palju kasvatada jäänud. Nagu emme ütleb, et kui kõik kikud on kasvatatud, siis saan keskenduda täielikult iseloomu kasvatamisele. ;)

Lõpetuseks panen Teile siia ka uuemad pildid. Need leiate siit.

Olge siis ikka tragid ja tublid, nautige suve ning sööge palju, palju maasikaid (nagu mina). :D

neljapäev, 29. mai 2008

Maikuu tegemistest

Üks kuu on taas kiirelt mööda läinud ning mul oleks viimane aeg Teile taas oma tegevustest ja toimetamistest jutustada.

Alustame siis lõpust ehk tänasest päevast. Meil oli loovustunni lõpupidu. Hirmus vahva oli, sest ammu pole korraga niiiiii palju lapsi koos käinud. Ja Hiireke ise oli ka kohal (loovustunnid toimuvad Hiirekese mängutoas), kuigi ta oli kahtlaselt meie juhendaja tädi Liisi moodi. Me kandsime ette kogu repertuaari, mida oleme tundides õppinud ja siis lõpuks saime ka diplomid ja väikese kingituse. Mul on nüüd hiireuse kraad käes. Mõelge, ma olen aasta ja seitsme kuune ja juba omandanud kraadi. Vinge! Ja tunni lõpus oli veel ka tordi söömine (hiireke ise tegi ja tuleb tunnistada, et väga nämma küpsisetort oli). Seega algab  mul tänasest ametlik suvevaheaeg (jeeeee....nüüd saab puhata ja mängida). :D

Emmel on suvevaheajani aga veel aega, temal tuleb nädala jagu veel koolitööga tegeleda ning närveerida. Nädala pärast reedel nimelt peab ta miskitele tähtsatele onudele-tädidele miskit tähtsat juttu puhuma ja siis nemad otsustavad, et kas emme võib kooli ära lõpetada või mitte. Aga nagu ta ise ütleb, et koerast on üle saadud tuleb ka sabast üle saada...

Paar nädalat tagasi käisin koos emmega oma sõbra Siimu neljandal sünnipäeval (issit meil kaasas polnud, sest tema oli metsas ja mängis sõda). Tema vanavanavanemate juures peeti grillipidu. Ilm oli ilus, mängisime liivakastis, uudistasime kingitusi ning tegime muid toredaid asju ja siis äkki tulid ei tea kust suured mustad pilved ja hakkas rahet sadama. Mina oleks tahtnud küll lähemalt seda rahe värki uurida, aga emme tobu vedas mu varju alla ja hoidis üsna vägisi süles ning ei lasknud ringi jooksma (see tegi hinge täis küll). Vabanduseks tõi selle, et ei taha mul lasta märjaks saada (tobe vabandus). Aga tänu rahele jääb Siimu neljas sünna kindlasti kõigile külalistele pikaks ajaks meelde. :)

Siis kuu alguse poole käisime ka Kaisal külas. Seal ma mängisin väikest DJ-d ja õpetasin ka Kaisale kuidas ja milliseid nuppe peab muusikakeskusel keerama, et ikka tümpsu tuleks. Noh eks ma tegin seal muidki asju, aga kuna vahepeal on ikkagi niipalju aega mööda läinud, siis enam ei mälate mida täpsemalt. ;)

Kuna mu Tallinna vanaema läks taas tööle, siis ma viimasel ajal väga tihti neil külaspole saanud käia. Ent mõned korrad siiski. Kui ilus ilm on, siis müttama ikka aias. Aitan vanaemal lilli kasta ja vanaisal autot pesta ja kui vaja siis pühin harjaga teed ka puhtaks.

Õigus mulle meenus, et millalgi oli emadepäev ju ka. Me issiga kinkisime emmele palju lilli ja maitsetaimi ka.....istutasime need ise kastidesse ja panime rõdule...nüüd saab emme neid kasta. :D

Oeh...ongi vist tähtsamad tegemised kirja pandud. Nii mu eluke siis veereb nagu hernes. Et jutt oleks ikka ka illustreeritud, siis uuemaid pilte minust ja mu sõpradest vaadake siit.

Olge siis tublid ja nautige saabuma hakkavat suve ja ilusaid ilmu!

PS. Mulle meenus veel, et mu kallil ristiisal onu Imrel oli mõned päevad tagasi ümmargune tähtpäev. Soovime emme-issiga talle veelkord palju õnne!

teisipäev, 29. aprill 2008

Üks terve ja siis veel pool ka

Nagu pealkiri juba Teile teatas saan ma täna, suviselt ilusal kevadpäeval, juba pooleteise aastaseks. Nagu emme vahel ikka ütleb...aeg lendab. :D

Täna käisime emme-issiga üle pika aja ka minu arstitädit vaatamas. Pean tunnistama, et mulle meeldib väga Tema juures käia, sest ta kiidab mind alati hääääääääääääääästi palju. Teid ehk huvitab palju ma kaalun ning kui pikaks kasvanud olen. Aga palun, siin on tänased tulemused....kaal 13,9 kg ning pikkus 87 cm. Poiss nagu ponks (noh arstitädi ütles ju nii). ;)

Viimased päevad (õigemini ööd) on tegelikult üsna jamad olnud. Ma nimelt kasvatan endale silmahambaid ja need tulevad üsna ebamugavalt (võib vist isegi öelda, et siiani kasvanud hammastest kõige valulikumalt). Mul oli isegi paar päeva päris kõrge palavik ning igemed on täitsa paistes, niiet söömine ka erilist mõnu hetkel ei paku. Aga me vanematega loodame, et suudan need neli kikut samuti siva ära kasvatada, nagu ma tegin nelja esimese purihambaga (üks nädal ning neli hammast oligi olemas).

Aga vaatamata viimastele päevadele on mul olnud väga tore kuu. Mul on nüüd Tallinna vanavanemate juures täitsa oma liivakast. Ma aitasin issil seda kokku ka panna, keerasin kruvisid kinni ning kopsisin naelu paika. Üldse meeldib mulle liivas hullata, eriti aga emme-issi tehtud liivatorne ja liivakujusid lõhkuda. Kui ma vanavanemate juurde ei saa minna, siis käime emmega Keilas mänguväljakul mängimas. Seal on ka liivakast ning samuti liumägi, kiiged, suur trips-traps-trulli mäng ja hobune, kellega saab ratsutada. Ent kõige lahedam on see, et ma olen mänguväljakult leidnud nii mõnegi uue sõpsi, kellega on tore kõrvuti, aga vahest ka täiesti üheskoos mängida. :)

Eelmisel nädalal käisin ka oma ristiema tädi Riina pisipoja esimest korda vaatamas. Küll ta oli pisike ja nunnu. Ma oleks tahtnud talle kogu aeg pai teha, musi anda ning patsutada, aga mu kallid esivanemad väga ei lubanud, seletasid miskit, et teen liiga Rolandile. Noh selles osas jään oma emme-issiga eriarvamusele...

Viimasel ajal oleme me emmega üldse üsna palju ringi liikunud, sest kuna meie maja kõrvale ehitatavasse lasteaeda veetakse praegu mingisuguseid torusid, siis käib pidevalt suruõhuhaamriga (vaadake, kui uhket sõna ma tean) kivipinnase purustamine ja see tekitab palju müra. Mind see loomulikult ei häiri, aga emmet, va nõrgukest, küll. Kui me oleme päevakese selles mürinas olnud, siis õhtuks on emme mul täitsa kutu piilu. Nii me siis käimegi kodust kaugemal kõrvu puhkamas. ;)

Emme-issi tõid hiljut mulle veel mõned hilinenud esimese sünnipäeva kingid Juku poest (st tegid ühe kinkekaardi seal tuugaks). Minu eriline lemmik on magnettahvel. Seal saab joonistada ja kirjutada ja siis....kõik ära kustutada ning otsast alustada. Laheeee! Ja nüüd ei pea ma kodusteks remonditöödeks enam vanaisa puuri laenama, sest kasutan täitsa enda oma ning puurimist ja saagimist mul siin ikka jätkub.

Vat sellised lood, siis viimasel ajal minuga. Kui tahate pilte vaadata, siis klõpsake siia (kataloog 29042008 Piltide all). Mina aga lähen ja vaatan, äkki õnnestub kuskilt plastiliini saada ja sellega veidi tegutseda, sest see "voolimine" on ilmatu kihvt tegevus. ;)

laupäev, 29. märts 2008

Lumine ent siiski kevadine jutt

Soovin Teile kõigile ilusat alanud kevadet. Paistab teine algusest peale üllatusi täis olevat. :)

Ma siis jälle alustan vabandusega, et pole jõudnud kaua kirjutada, aga mul on tõesti päevad nii palju tegemist täis, et lihtsalt pole aega.

Veedan endiselt palju ja lõbusalt aega Tallinna vanaema ja vanaisaga. Ma näiteks aitasin neil üleeile lumetõrjet teha. Täitsa oma labidaga loopisin tee pealt lund minema ning harjaga pühkisin vanaisa autot puhtaks. Terve eelmise nädalavahetus aga võtsin emmest-issist puhkust ning olin öösel ka vanavanemate pool. Ma pean Teile ütlema, et nende juures on meeeeeeeeeeeega hea tudida, aga kui ma seal pikalt põõnan, siis emme "rõõmuks" ei taha ma kodus eriti kaua magada. Mina küll ei näe selles erilist probleemi, kui kell 6 hommikul üles ärkan......noh aga emme vahel ikka toriseb küll. Eriti ei meeldinud talle kui ma ühel hommikul kell 4.30 tõusin, siis oli ta iseäranis pahur. No võta sa kinni enmmet ja tema tujusid. :D

Kui jutt juba magamise juures on, siis märgin ära, et mul nüüd oma toas suurte poiste voodi. Selle eest ütleme vanematega suured tänud tädi Birgitile. Päriselt ma selles veel ei maga, nagu emme ütleb on meil käsil harjutamisperiood. Hetkel eelistan ma (ja emme ka) veel võrekat. Mis teha, harjumuse jõud on suur. :D

Muideks ma olen avastanud, et klotsidega on vinge mängida. Noh vanasti, kui ma veel väike olin, siis ma loopisin neid vaid igale poole laiali, aga nüüd, suure poisina, olen aru saanud, et neist saab ehitada igasugu põnevaid torne ja müüre ja maju. Tavaliselt tahan ikka koos emme ja/või issiga ehitada, ent vahel nokitsen õige pikalt täitsa omaette.

Emmega koos on veel ka hästi tore joonistada. Vanaema Anne on meile toonud üsna mitu värviraamatut ja neid me nüüd kaunistamegi oma äranägemise järgi. Muidugi sellest ma aru ei saa, miks emme püüab värvides neid paberi peal olevaid jooni nii pinksalt jälgida. Palju lahedam minu arust on ikka pliiatsiga üle kogu paberi sikerdada ja lõpptulemus on samuti tunduvalt kunstipärasem. :)

Kuigi emmel on viimased nädalad üsna kiire olnud, oleme me ikka veidi ka külas jõudnud käia. Käisime tädi Evelini pool ja seal olid emme teisedki töökaaslased kohal. Tädi Evelini juures tuletasin ma oma beebiaegu veidi meelde ja proovisin kuidas siis ka lamamistoolis olla on. Peab tunnistama, et veidike seal lebotada ja puhata võib küll. Muidugi kõige lahedam asi oli suur trepp, küll ma tahtsin seal turnida, ikka ülesse ja alla, emme polnud peale 10 korda enam väga õnnelik. ;)

19-ndal märtsil käisime veel ka Samueli esimesel sünnal Vantsu mängutoas. Nagu ikka, meeldis mulle seal, palju uusi ja huvitavaid mänguasju ja inimesi.

Emme-issi ikka klõpsutavad minust endiselt pilte. Uuemad nendest leiate siit. Uudistage!

Ma siis lõpetan tänaseks jutu, vaja jälle minna asjatama. Päikest Teile kõigile!

reede, 29. veebruar 2008

Veebruari lõpu mõtisklus

Eks ma siin alustuseks pean taaskord vabandama, et pole Teiega kaua suhelnud, aga sellel on ka põhjus. Me nimelt oleme emme ja issiga suurema osa veebruarist tõbised olnud ja tunnistan täitsa ausalt, et see on ikka täitsa nõme küll. Ja kõige vastikum on veel see, et täna öösel tuli taas mind nohu kimbutama ja hetkel on isegi veidi palavikku. Vastik, vastik, vastik! :(

Aga samas olen ma sellel nädalal ka väga produktiivne olnud...esmaspäeval kasvatasin oma esimese purihamba ja kolmapäeval teise ja kolmanda ning emme ennist, kui JÄLLE mu suud näppis, ütles, et ülevalt vist neljaski tulemas välja (eks näis kas ma viitsin seda kasvatada...). Niiet hetke seisuga mul 11 kikut suus. :D

Oeh...ma juba unustasin ühe tähtsa asja. Tahan oma kallile ristiemale tädi Riinale ja onu Martinile ka õnnesoovida pisi Rolandi sünni puhul. Ja Annaliisale jõudu uues, suure õe, rollis. :D

Aga lisaks viirustega võitlemisele oleme ikka veidi jõudnud ka muud teha. Teisipäeval näiteks käisime emme-issiga mu sõbrapoiss Rometi teisel sünnipäeval Jüris asuvas mängutoas. Küll seal oli vahva...nii palju huvitavaid ja uusi asju....palju põnevam kui kodus. Eile aga sai taas, üle saja aasta, loovustunnis käidud ja pärast seda läksime emmega tädi Enekeni ja pisi Martinit vaatama.

Mingil päeval käisime ühe arstitädi juures ka, kes oli väga mu jalgadest huvitatud. Vaatas neid ja tahtis, et ma mööda ta kabinetti ringi jalutaks ja siis teatas, et mul on küll praegu lampjalad, aga see pidi minuvanustel täitsa tavaline olema ja ta ütles emmele, et suvel pean ma palju merevees jalutama, sest see on väääääga kasulik jalgadele (niiet nüüd tuleb sooja suve ning ilusaid rannailmu oodata).

Õnneks, vaatamata haigusele, ei pidanud ma mitu nädalat lihtsalt kodus istuma, vaid käisin vanaema-vanaisa juures Tallinnas, sest emme teeb usinalt ikka oma lõputööd. Ja vanaema-vanaisaga on tõesti tore. Ma näiteks aitan vanaisal ahju küdema panna ning siis me koos vaatame, kuidas ahjus tuli põleb ja siis meeldib mulle veel emme vana makiga DJ mängida ja ma kannan hoolt ka selle eest, et vanaisal-vanaemal ikka riiulid ja kapid kõik ilusti "korras" oleksid. :D

Vaadake pilte ka, need leiate siit.

Aga nüüd ma lähen ja viskan ennast diivanile lebosse ning hakkan reklaame vaatama (need on ikka niiiiiiiiiiiiiii põnevad, et siis ei märka ma midagi, mis minu ümber toimub). :D

laupäev, 2. veebruar 2008

Tädi Maila tahtis juttu

Ja just nii ongi...helistas emmele ja teatas diskreetselt mu esivanemale, et ma olen olnud (liiiiiiga) pikalt juba üsna napisõnaline. Ja tuleb tunnistada, et tõesti on viimasest blogimisest juba tükkkkkkk aega möödas. Püüan nüüd seda viga parandada. :D

Alustan sellest, et soovin tädi Enekesele ja onu Margusele palju õnne pisipoja sünni puhul. :)

Pean tunnistama, et möödunud jaanuari kuu oli ikka üsna kirju. Meil käis üsna palju külalisi, niiet kuu jooksul nägin ikka suurema osa oma sõpsidest ära. Issi sai ka jälle aastakse vanemaks (ta juba nii soliidses eas, et unustas ära kui vanaks täpselt saab...aga issi õnneks või kahjuks emmel on kõik asjad ilusti meeles ja ta värskendas ka issi mälu). :P
Kuu lõpu poole tegime ka ühe reisi...käisime ida osariikides vanavanaemal ja Kohtla-Järve vanavanematel külas. Ma olin väga tubli, enamuse sinna sõidust olin täiesti üleval ja rahul sellega. Sõidu lõpp vaid muutus igavaks ja siis pidi emme mulle sepapoiste laulu laulma ja seda ikka mitmeid ja mitmeid kordi. Linna tagasi sõites võtsime ka vanaema Anne endaga mestis, tal oli nimelt mõned vabad päevad varuks ja ta tahtis need just MINUGA veeta. :D

Meil oli koos tore nagu ikka. Mängisime, sõime, käisime jalutamas, ma tutvustasin talle Keilat. Ühel päeval lõuna ajal ma kiusasin ka teda. Ma kohe üldse üldse mitte ei tahtnud oma voodisse ega issi-emme voodisse tuttu jääda vaid just vanaema süles magada ja nii ta siis istus minuga üle 1,5 tunni teleka ees ega saanud ennast suurt liigutada. Tuleb aga tunnistada, et ütlemata hea ning magus uni oli, puhkasin nii hästi välja, et jõudin õhtuni usinalt tegutseda, aitasin näiteks issil riiuleid kokku panna ja emmel hiljem raamatuid riiulisse panna. :)

Ma olin ka haige kuu keskel, nina oli kinni ja nohune ning kuna magada eriti hästi ei saanud, siis olin päeval ka tusane. Ma olen emmega ühel nõul, et võiks tulla tõeline talv või siis veel parem, kui tuleks kevad ja suvi, siis oleks neid viiruseid, mis meid kiusavad, ikka vähem. Tegelikult olen ma praegugi veidi vist tõbine. Reede öösel igaljuhul tõusis ikka vääääääga kõrge palavik ja püsis kõrgena ka terve eilse päeva, niiet enamuse aega pikutasime emmega diivanil ja vaatasime telkut või raamatuid. Noh paratsetamooliküünlad võtsid palavikku küll veidi alla, aga ma parem ei hakkagi rääkima kui ebamugav nende panek on...pean taaskord kordama, et ebaaususe tipp...emme ise haigena võtab tabletti, aga mulle topib küünalt. Täna aga on palavik õnneks kadunud. Emme arvab, et äkki see kõik viitab minu esimesele saabuvale purihambale. Ta ikka püüab mul suust kikusid otsida, aga ega ma väga luba, kaitsen ennast oma 8 hambaga. :D

Nagu ma aru olen saanud, siis lähiajal saan vanaema Vaikega koos olla üsna palju, sest emme otsustas end lõpuks kokku võtta ja magistratuuri ära lõpetada. See vist aga tähendab seda, et issi läheb varsti doktoriks saama, sest emme väidab, et issi ei taha temaga samal haridustasemel olla. ;)

Emme ütles küll kindlalt, et tema enam edasi õppima ei lähe (ta vist unustas selle vanasõna, et inimene õpib kogu elu...), nüüd pidi jälle algusesse tagasi pöörduma...et koos minuga lasteaeda ja siis esimesse klassi jne. :D

Me oleme pildistanud ka viimase aja tegevusi. Need leiate siit.

Mina aga lõpetan hetkel ja püüan edaspidi tublim olla ja teile ikka tihedamini kirjutada.

laupäev, 12. jaanuar 2008

Vaadake!

Lasin emmel-issil Teie jaoks uusi pilte üles panna. Need leiate siit. Seal on fotosid igasugu sündmustest. Võite näiteks näha, kuidas ma kodus sahtlite sisu inventeerin ja seda, kuidas triikimislaual surfan (meil lihtsalt asi nii, et enne kui emme saab triikima hakata, pean mina saama triikimislaua ja -rauaga mängida). Samuti tabas emme fotogaga hetke, kui issit aitasin ja kui püüdsin täitsa ise süüa (ma olen aru saanud et miljon-siljon korda põnevam on ise toidu sees sonkida ja seda suhu panna, kui lasta kogu töö emmel ära teha). Võite näha ka Keilas asuva Hiirekese mängutoa avapidu, kus me emmega nagu kümme kopkat kohal olime. Me muide käime nüüd seal ka loovustunnis ning vahva on. :D

Pilte on muidugi veel küllalt teisigi, aga mul pole hetkel lihtsalt rohkem aega Teile neist pikemalt rääkida, sest ma lähen nüüd emmega vanni sulistama. Vut nii! Vaadake aga ise ja mõistatage mis ma neil piltidel teen. :)

teisipäev, 1. jaanuar 2008

Head uut aastat!

Kallid sugulased ja sõbrad, soovin koos oma emme ja issiga Teile ilusat alanud aastat ning kõigi Teie soovide täitumist! :D

Tegelt ikka vinge värk...lähed magama, on aasta 2007, aga ärkad juba hoooooopis  teises aastas. Emme-issi rääkisid, et meil siin Keilas oli öösel olnud ka suur ja korralik rakettide paugutamine, aga ma arvan, et nad veidi luiskavad, sest kui suur see ilutulestik siis ikka olla sai, kui see mind isegi üles ei ajanud. :D

Kui ma eile õhtul tuttu jäin, siis veel lund polnud ning maa oli täitsa must, aga täna hommikul kattis maad juba valge vaip. Uus aasta tõi meile lume ja see mulle meeldib, saame issi-emmega mu kelgult kah ehk tolmukorra ära pühkida ja mõne sõidugi sellega teha. Ma loodan, et enne kui Suvi tuleb, saabub ikka korralik Talv ka. ;)

Aga nüüd ma lõpetan, sest pean issile appi tõttama, sest ta sorteerib oma arvutiasju ning tal on KINDLASTI minu abi ka vaja. :D